Maksumuudatused yle Eesti
Laupäev, 21. Oktoober
 

Pilvandmetöötlus - andmetöötluse loomulik areng

Kui internet on kasutajatele loonud võimaluse informatsioonile juurdepääsuks ükskõik millisel ajahetkel ja kohas, võimaldab pilvandmetöötlus, sõltumata ajast ja kohast, kasutada sisuliselt piiramatut arvutusvõimsust. Pilvandmetöötlus hõlmab erinevaid teenusmudeleid (pilveteenused), mis võimaldavad andmete salvestamist, töötlemist ning suurt salvestusmahtu. Pilvandmetöötluse ja pilveteenuste üheks eeliseks on näiteks see, et avalik- ja erasektor saavad madalamate kuludega kasutada kaasaegset tehnoloogiat ning osutada paindlikumaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuseid.

Euroopa õigusruumis moodustab pilvandmetöötlusega seonduvalt kehtiva õigusraamistiku andmekaitsedirektiiv 95/46/EÜ. Seda direktiivi kohaldatakse alati, kui isikuandmeid töödeldakse pilvandmetöötluse teenuste kasutamise tõttu. Isikuandmete töötlemise suhtes, mis toimub seoses üldkasutatavate elektroonilise side teenuste osutamisega üldkasutatavates sidevõrkudes (telekommunikatsioonioperaatorite poolt), kohaldatakse e-andmekaitsedirektiivi 2002/58/EÜ. See direktiiv on asjakohane ka siis, kui selliseid teenuseid pakutakse pilvetehnoloogia abil. Samuti on pilveteenuste ja pilvandmetöötluse osas avaldanud arvamuse Euroopa andmekaitseasutuste töörühm.

Andmekaitse Inspektsioon on koostanud selgitava materjali, mis annab ülevaate pilvandmetöötluse olemusest, eelistest ja ohtudest.

PILVANDMETÖÖTLUS JA PILVETEENUS

Pilvandmetöötluse (cloud computing) korral kasutaja salvestab, varundab või töötleb andmeid kaugarvutites (serverites), millele kasutajal on interneti vahendusel juurdepääs spetsiaalse tarkvara abil. Tarkvara kasutusliideseks on reeglina veebilehitseja.

Lisaks andmete salvestamisele ning töötlemisele võimaldab pilvetehnoloogia kasutada ka pilves (internetis) paiknevaid teenuseid (pilveteenused), näiteks internetipõhised e-postiteenused, suhtlusvõrgud. Samuti saab pilveteenusena kasutada tekstitöötluslahendusi, ajaplaneerijaid, kalendreid või dokumentide failihaldussüsteeme. Andmetöötlusvõimsuse tagavad sadadest serveritest ja andmesalvestussüsteemidest koosnevad andmekeskused.

Isikuandmete töötlemise seisukohalt on pilveteenuse kasutaja vastutava töötleja rollis ja pilveteenuse osutaja volitatud töötleja rollis. Pilveteenuse osutaja võib kaasata ka erinevaid lepingupartnereid, kes tegutsevad volitatud töötlejatena.

Seega, pilveteenuse kasutaja vastutab:

  • andmete tervikluse ehk juhusliku või tahtliku volitamata muutmise eest;
     
  • andmete käideldavuse ehk juhusliku hävimise ja tahtliku hävitamise eest ning õigustatud isikule andmete kättesaadavuse takistamise eest;
     
  • andmete konfidentsiaalsuse ehk volitamata töötlemise eest.

PILVANDMETÖÖTLUSE EELISED

Pilveandmetöötluse eelisteks on tasuta või minimaalse hinnaga suur salvestusmaht, mugav ja asukohast sõltumatu juurdepääs ning kulude kokkuhoid. Pilveteenuste puhul ei pea kasutajad ostma tarkvara ega käigus hoidma kulukaid servereid ja salvestusseadmeid. Pilvandmetöötluse kasutamine soodustab innovatsiooni arengut, kuna uute IT lahenduste või teenuste ideid on märksa lihtsam ja odavam ellu viia.

PILVANDMETÖÖTLUSE OHUD

1.Turvalisus

Pilvandmetöötlusega kaasnevad spetsiifilised turvariskid on seotud sellega, et ühte ja sama pilve ehk siis füüsilist taristut kasutavad sageli paljud erinevad pilveteenuse osutaja kliendid. Pilveteenuste puhul on kontroll turvalisuse üle olulises osas teenuseosutaja käes ja seetõttu peab kasutaja saama hinnata, kas teenuseosutaja on täitnud turvanõudeid käideldavuse, terviklikkuse ja konfidentsiaalsuse osas.

2. Erinevate pilvetehnoloogiate koosvõimelisus

Tänased pilveteenused ei ole nii koosvõimelised kui võiks. Pilveteenuste pakkujad võivad kasutada erinevaid andmevorminguid ja teenusliideseid, mis ei ole koosvõimelised. See tähendab, et ühe teenuseosutaja jaoks välja töötatud tarkvara teise teenuseosutaja puhul paindlikult kasutada ei saa. Nii võib kasutaja jääda ühest teenuseosutajast sõltuma, kuna andmeid ei pruugi olla lihtne ühest pilvest teise üle viia (nn lock-in ehk klientide sidumine ühe teenuseosutajaga).

3. Kontrolli puudumine

Olles sisestanud isikuandmed pilveteenuse pakkuja hallatavasse süsteemi, ei pruugi pilveteenuse kasutaja enam olla ainus, kes neid andmeid kontrollib. Samuti ei pruugi tal olla võimalik juurutada tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, et tagada andmete käideldavus, terviklikkus, konfidentsiaalsus, läbipaistvus, isoleeritus, sekkumisvõimaluste olemasolu ja porditavus.

4.Teabe puudumine töötlemise kohta (läbipaistvus)

Ebapiisav teave pilveteenuse töötlemistoimingute kohta tähendab riski nii pilveteenuse kasutajale kui ka andmesubjektide jaoks, sest nad ei pruugi olla teadlikud võimalikest ohtudest ega saa seega kasutusele võtta tarvilikke meetmeid. Pilveteenuste puhul tähendab läbipaistvus, et pilveteenuse osutaja peab pilveteenuse kasutajat teavitama kõigist alltöövõtjatest, kes osalevad asjaomase pilveteenuse pakkumises, ja kõigi selliste andmekeskuste asukohtadest, kus võidakse isikuandmeid töödelda.

Andmesubjekte, kelle isikuandmeid pilves töödeldakse, tuleb teavitada sellest, kes on andmete vastutav töötleja ja milline on töötlemise eesmärk. Arvestades andmetöötlusahelate võimalikku keerukust, peaks vastutav töötleja esitama andmesubjektile täiendavat teavet ka pilveteenuste pakkumises osalevate volitatud töötlejate / alamtöötlejate kohta.

KOKKUVÕTE

Enne pilvandmetöötluse kasuks otsustamist tuleb kasutajal esmalt teostada igakülgne ja põhjalik riskianalüüs. See annab võimaluse hinnata, kas isikuandmete edastamine, töötlemine ja säilitamine pilveteenuse osutaja taristus võib seada ohtu andmesubjektide turvalisuse ja eraelu puutumatuse, seda eelkõige siis, kui tegemist on tundlike andmebaaside (nt rahvaloenduse andmete) ja teenustega (nt tervishoiu vallas). Kasutaja peaks valima pilveteenuse pakkuja, kes tagab Euroopa Liidu andmekaitsealaste õigusaktide järgimise ja rahvusvahelise andmeedastuse seaduslikkuse.

tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Võõrad täiskasvanud üritavad Eesti lastega internetis suhelda 17.10.2017

    Rahvusvahelise uuringufirma Norstat küsitluse kohaselt on 11 protsenti 9–14-aastastest Eesti lastest suhelnud interneti kaudu täiskasvanuga, keda nad ei tunne.
    Loe edasi..

  • Talveks pane panipaika ainult hooldatud jalgratas 16.10.2017

    Sügisel on ilmad ettearvamatud ning jalgrattaga liigeldes on mõistlik läbi mõelda, kas kõik kohustuslikud elemendid on kaherattalisel olemas, kas oled end nähtavaks teinud, ning paika panna plaan, millal jalgratas talvekorterisse viia.
    Loe edasi..

  • Maaülikooli teadlane lükkab ümber kuus levinud piimamüüti 10.10.2017

    Eesti Maaülikooli toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetooli hoidja, dotsendi Ivi Jõudu sõnul teavad inimesed enamasti seda, et piim on inimorganismile vajalik toitaine. Samas ringleb piima kohta palju müüte, millest nii mõnigi isegi kogenud teadlastes hämmastust tekitab.
    Loe edasi..

  • Mida teha, kui naaber suitsetab? 10.10.2017

    Suitsetamine korterelamu koridoris, trepikojas ja korterelamu muus üldkasutatavas ruumis on keelatud. Akendel ja rõdudel suitsetamisele on erinevates riikides lähenetud erinevalt, kuid näiteks naaberriigis Lätis on rõdudel suitsetamine riiklikult keelatud.
    Loe edasi..

  • Iga kolmas tablett jõuab merre 09.10.2017

    Ravimijäägid satuvad merre peamiselt reoveepuhastite kaudu, sinna aga omakorda inimtegevuse tagajärjel. Kõige rohkem on tuvastatud veeproovidest Läänemeres primidooni (epilepsia ravimi toimeaine). Reoveepuhastites ja keskkonnas tehtud mõõtmiste tulemusena saab järeldada, et peaaegu 30% müüdud ravimitest jõuab lõpuks looduskeskkonda ja merre. See on ligikaudu 1800-2200 tonni aastas.
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
finantsarvestus2017
Töövahendid
Naljanurk


Ettevõtja sõidab oma kontori juurde, kus tund tagasi plahvatas pomm. Kõik on ümber piiratud, tuletõrjujad tegutsevad, kohal on politsei ja aknast tuleb suitsu. Kohale tuuakse sokkides valvur, kes räägib: "Ülemus, teil on suur mure! Kui plahvatas, siis oli kontoris teie naine... ta on vigastatud..."
"Olgu, aga raamatupidaja, kus on raamatupidaja????"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30 31
« Oktoober 2017 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: -

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
RMP.ee portaal sai 1. oktoobril 13-aastaseks. Just tänu Teile lugejad. Mis Te arvate, mis iseloomustab RMP.ee portaali täna kõige rohkem?
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Avalik andbemaas
  • malmerk
  • RConcept
  • epood
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
249020  Foorumi postitust
348  E-poe toodet
84  Koolitust
22403  Artiklit
51577  Registreerunud kasutajat
35677  Nädalakirja tellijat
32949  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017