Maksumuudatused yle Eesti
Laupäev, 21. Oktoober
 

Suvine veeohutus

Keskpaika jõudnud suvi pole veel veekogudes suplemist jaheda temperatuuri tõttu eriti soodustanud, sellegipoolest on veetemperatuur mõnegi supleja jaoks piisav.

Selleks, et suvised veekogude äärsed koosviibimised ja jahutavad suplused jääksid ainult positiivselt meelde, hoia end ja oma lähedasi õnnetustest eemal.

  • Ära jäta lapsi kunagi veekogu ääres järelvalveta. Uppuv laps ei tee häält, seega õpeta oma lapsele juba varakult selgeks ujumisoskus ja räägi veega seonduvatest ohtudest.
     
  • Veesõidukiga veekogule minnes kanna alati päästevarustust. Õnnetusse sattudes on päästevesti väga raske või lausa võimatu selga panna. Peaaegu kõik veesõiduki õnnetuste ohvrid oleks elus, kui neil olnuks seljas päästevest.
     
  • Sõpradega veekogu ääres viibides pea meeles, et kui tarbitakse ka alkoholi, siis inimesed ei pruugi oma võimeid adekvaatselt hinnata. Ära lase purjus sõpra vette!
     
  • Enne vette minekut hinda alati kriitiliselt vee temperatuuri, läbipaistvust, sügavust, voolu, lainetust, veekogu kaldaid ja põhja tüüp. Ära hüppa tundmatus kohas vette!

TEGUTSEMINE VEEÕNNETUSTE KORRAL

Enda päästmisel:

  • hüüa appi;
     
  • püüa mitte sattuda paanikasse – ole rahulik ja ära rabele;
     
  • vaata ringi ujuvate esemete järele;
     
  • proovi veepinnal püsida rahulikult hõljudes;
     
  • riided ja isegi saapad võivad sul aidata hõljuda veepinnal;
     
  • kui kallas on lähedal, uju kaldale.

Paadist vette kukkumisel: 

  • hüüa appi ja püüa mitte sattuda paanikasse;
     
  • proovi ronida paati ahtrist;
     
  • hoia kinni paadi reelingust, samal ajal kui teine kaldale sõuab;
     
  • kui paat läheb ümber, hoia paadist kinni või roni sellele.

Teiste abistamine

Sa võid osata põhivõtteid õnnetusse sattunud inimese päästmiseks veest, kuid ära unusta – sinu enda turvalisus ennekõike. Kui tekib väikseimgi kahtlus, et sa ei suuda abistada, kutsu professionaalne abi.

Abi kutsumine:

  • hõika ümberkaudsed inimesed appi;
     
  • kui kardad ise tegutseda, juhi kellegi tähelepanu toimuvale;
     
  • basseinis, veepargis ja avalikus supelrannas kutsu vetelpäästjad või saada keegi teine seda tegema;
     
  • kui abivajaja on vees – abista teda ja alles siis kutsu abi või saada kedagi samaaegselt abi järele või vastupidi;
     
  • helista 112 ja anna teada, mis juhtus.

Kannatanu abistamisel kaldalt:

  • ulata kannatanule mõni ese, näiteks tugev puuoks, aer, lauajupp vms, basseinides võib olla selleks spetsiaalne teivas;
     
  • heida kõhuli basseini äärele või kaile ja ulatada abivajajale käsi;
     
  • kui abivajaja on "käeulatuse" kaugusest väljas võid heita talle päästevahendi, näiteks päästerõnga, -poi või või viskeliini ja tõmmata kannatanu selle abil kaldale;
     
  • kui ei ole päästevahendeid, viska ükskõik milline ujuv ese.

Kannatanu abistamisel vees:

  • abista kannatanut vees, kui see on piisavalt madal ja sinu jalad ulatuvad põhja;
     
  • ära mine vette kui vool, hoovus ja pehme põhi teevad kannatanu vedamise raskeks;
     
  • jäta kannatanu ja enda vahele mingisugunegi ujuv-vahend;
     
  • kui kannatanu on saanud ujuv-vahendist kinni, vea ta kaldale;
     
  • kui kannatanu on teadvuseta, keera ta selili ja vea ta kaldale või basseini madalasse otsa;
     
  • kui kannatanu on madalas vees, jalad põhjas ning suudab seista, aseta kannatanu üks käsi ümber oma kaela ja üle õla, haara risti tema käelabast ning aita ta veest välja;
     
  • kui kannatanu on teadvuseta või väga raske, tuleb ta veest välja "lohistada", selleks seisa tema taha, haara kaenlaalustest, toetades ta pea käsivartele;
     
  • kui kannatanu libiseb ära, lukusta oma käed tema rinnal ning "lohista" ta kaldale.
tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Võõrad täiskasvanud üritavad Eesti lastega internetis suhelda 17.10.2017

    Rahvusvahelise uuringufirma Norstat küsitluse kohaselt on 11 protsenti 9–14-aastastest Eesti lastest suhelnud interneti kaudu täiskasvanuga, keda nad ei tunne.
    Loe edasi..

  • Talveks pane panipaika ainult hooldatud jalgratas 16.10.2017

    Sügisel on ilmad ettearvamatud ning jalgrattaga liigeldes on mõistlik läbi mõelda, kas kõik kohustuslikud elemendid on kaherattalisel olemas, kas oled end nähtavaks teinud, ning paika panna plaan, millal jalgratas talvekorterisse viia.
    Loe edasi..

  • Maaülikooli teadlane lükkab ümber kuus levinud piimamüüti 10.10.2017

    Eesti Maaülikooli toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetooli hoidja, dotsendi Ivi Jõudu sõnul teavad inimesed enamasti seda, et piim on inimorganismile vajalik toitaine. Samas ringleb piima kohta palju müüte, millest nii mõnigi isegi kogenud teadlastes hämmastust tekitab.
    Loe edasi..

  • Mida teha, kui naaber suitsetab? 10.10.2017

    Suitsetamine korterelamu koridoris, trepikojas ja korterelamu muus üldkasutatavas ruumis on keelatud. Akendel ja rõdudel suitsetamisele on erinevates riikides lähenetud erinevalt, kuid näiteks naaberriigis Lätis on rõdudel suitsetamine riiklikult keelatud.
    Loe edasi..

  • Iga kolmas tablett jõuab merre 09.10.2017

    Ravimijäägid satuvad merre peamiselt reoveepuhastite kaudu, sinna aga omakorda inimtegevuse tagajärjel. Kõige rohkem on tuvastatud veeproovidest Läänemeres primidooni (epilepsia ravimi toimeaine). Reoveepuhastites ja keskkonnas tehtud mõõtmiste tulemusena saab järeldada, et peaaegu 30% müüdud ravimitest jõuab lõpuks looduskeskkonda ja merre. See on ligikaudu 1800-2200 tonni aastas.
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
finantsarvestus2017
Töövahendid
Naljanurk


Ettevõtja sõidab oma kontori juurde, kus tund tagasi plahvatas pomm. Kõik on ümber piiratud, tuletõrjujad tegutsevad, kohal on politsei ja aknast tuleb suitsu. Kohale tuuakse sokkides valvur, kes räägib: "Ülemus, teil on suur mure! Kui plahvatas, siis oli kontoris teie naine... ta on vigastatud..."
"Olgu, aga raamatupidaja, kus on raamatupidaja????"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30 31
« Oktoober 2017 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: -

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
RMP.ee portaal sai 1. oktoobril 13-aastaseks. Just tänu Teile lugejad. Mis Te arvate, mis iseloomustab RMP.ee portaali täna kõige rohkem?
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Avalik andbemaas
  • malmerk
  • RConcept
  • epood
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
249023  Foorumi postitust
348  E-poe toodet
84  Koolitust
22403  Artiklit
51577  Registreerunud kasutajat
35677  Nädalakirja tellijat
32949  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017