swedbank gateway
Kolmapäev, 21. Veebruar
 

Suvine veeohutus

Keskpaika jõudnud suvi pole veel veekogudes suplemist jaheda temperatuuri tõttu eriti soodustanud, sellegipoolest on veetemperatuur mõnegi supleja jaoks piisav.

Selleks, et suvised veekogude äärsed koosviibimised ja jahutavad suplused jääksid ainult positiivselt meelde, hoia end ja oma lähedasi õnnetustest eemal.

  • Ära jäta lapsi kunagi veekogu ääres järelvalveta. Uppuv laps ei tee häält, seega õpeta oma lapsele juba varakult selgeks ujumisoskus ja räägi veega seonduvatest ohtudest.
     
  • Veesõidukiga veekogule minnes kanna alati päästevarustust. Õnnetusse sattudes on päästevesti väga raske või lausa võimatu selga panna. Peaaegu kõik veesõiduki õnnetuste ohvrid oleks elus, kui neil olnuks seljas päästevest.
     
  • Sõpradega veekogu ääres viibides pea meeles, et kui tarbitakse ka alkoholi, siis inimesed ei pruugi oma võimeid adekvaatselt hinnata. Ära lase purjus sõpra vette!
     
  • Enne vette minekut hinda alati kriitiliselt vee temperatuuri, läbipaistvust, sügavust, voolu, lainetust, veekogu kaldaid ja põhja tüüp. Ära hüppa tundmatus kohas vette!

TEGUTSEMINE VEEÕNNETUSTE KORRAL

Enda päästmisel:

  • hüüa appi;
     
  • püüa mitte sattuda paanikasse – ole rahulik ja ära rabele;
     
  • vaata ringi ujuvate esemete järele;
     
  • proovi veepinnal püsida rahulikult hõljudes;
     
  • riided ja isegi saapad võivad sul aidata hõljuda veepinnal;
     
  • kui kallas on lähedal, uju kaldale.

Paadist vette kukkumisel: 

  • hüüa appi ja püüa mitte sattuda paanikasse;
     
  • proovi ronida paati ahtrist;
     
  • hoia kinni paadi reelingust, samal ajal kui teine kaldale sõuab;
     
  • kui paat läheb ümber, hoia paadist kinni või roni sellele.

Teiste abistamine

Sa võid osata põhivõtteid õnnetusse sattunud inimese päästmiseks veest, kuid ära unusta – sinu enda turvalisus ennekõike. Kui tekib väikseimgi kahtlus, et sa ei suuda abistada, kutsu professionaalne abi.

Abi kutsumine:

  • hõika ümberkaudsed inimesed appi;
     
  • kui kardad ise tegutseda, juhi kellegi tähelepanu toimuvale;
     
  • basseinis, veepargis ja avalikus supelrannas kutsu vetelpäästjad või saada keegi teine seda tegema;
     
  • kui abivajaja on vees – abista teda ja alles siis kutsu abi või saada kedagi samaaegselt abi järele või vastupidi;
     
  • helista 112 ja anna teada, mis juhtus.

Kannatanu abistamisel kaldalt:

  • ulata kannatanule mõni ese, näiteks tugev puuoks, aer, lauajupp vms, basseinides võib olla selleks spetsiaalne teivas;
     
  • heida kõhuli basseini äärele või kaile ja ulatada abivajajale käsi;
     
  • kui abivajaja on "käeulatuse" kaugusest väljas võid heita talle päästevahendi, näiteks päästerõnga, -poi või või viskeliini ja tõmmata kannatanu selle abil kaldale;
     
  • kui ei ole päästevahendeid, viska ükskõik milline ujuv ese.

Kannatanu abistamisel vees:

  • abista kannatanut vees, kui see on piisavalt madal ja sinu jalad ulatuvad põhja;
     
  • ära mine vette kui vool, hoovus ja pehme põhi teevad kannatanu vedamise raskeks;
     
  • jäta kannatanu ja enda vahele mingisugunegi ujuv-vahend;
     
  • kui kannatanu on saanud ujuv-vahendist kinni, vea ta kaldale;
     
  • kui kannatanu on teadvuseta, keera ta selili ja vea ta kaldale või basseini madalasse otsa;
     
  • kui kannatanu on madalas vees, jalad põhjas ning suudab seista, aseta kannatanu üks käsi ümber oma kaela ja üle õla, haara risti tema käelabast ning aita ta veest välja;
     
  • kui kannatanu on teadvuseta või väga raske, tuleb ta veest välja "lohistada", selleks seisa tema taha, haara kaenlaalustest, toetades ta pea käsivartele;
     
  • kui kannatanu libiseb ära, lukusta oma käed tema rinnal ning "lohista" ta kaldale.
tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Sadamate ja raudteede kaubamaht mullu ning sajand tagasi 21.02.2018

    Statistikaameti andmetel veeti 2017. aastal raudteed pidi 27,3 miljonit tonni ja Eesti sadamate kaudu ligi 34,8 miljonit tonni kaupa ehk rohkem kui 2016. aastal. Ligi sada aastat tagasi oli nii raudtee kui ka sadamate kaubaveo maht umbes miljon tonni aastas.
    Loe edasi..

  • Aastal 2050 vajab toitu üheksa miljardit inimest 21.02.2018

    Maailma rahvaarv kasvab. ÜRO andmetel elas 1950. aastal maailmas 2,6 miljardit inimest, 1999. aastaks juba 6 miljardit ning 2015. aasta keskel 7,8 miljardit inimest. ÜRO prognooside kohaselt on aastaks 2030 maailma rahvaarvuks 8,5 miljardit inimest, 2050. aastaks 9,7 miljardit ning aastaks 2100 suureneb rahvaarv maailmas 11,2 miljardi inimeseni. Õigustatult kerkib esile küsimus, kas kõigile neile inimestele jätkub toitu ka tulevikus?
    Loe edasi..

  • Unusta kodukeemia! Tee ise soodsalt puhastusvahendid 19.02.2018

    Puhastusvahendite valik poes võtab ilmselt kõigil silme eest kirjuks. Nende hinnad varieeruvad mõnest eurost paarikümne euroni. Tegelikult on enamikke neist aga võimalik märksa soodsamate isetehtud vahendite vastu vahetada. Nii mõnigi neist on isegi efektiivsem kui poes pakutav. Seda enam, et nii on võimalik ka korralikult raha säästa.
    Loe edasi..

  • Sõbrapäev võiks ka kontoris meeldejääv olla 14.02.2018

    14. veebruar on päev, mida oleme harjunud tähistama eelkõige kallima ja sõprade seltsis, see on armastuse ja sõpruse päev. Mis aga ei tähenda, et sõbrapäeval ei võiks meeles pidada ka töökaaslasi. Paljudes ettevõtetes pakutakse klientidele sõbrapäeva puhul tooteid-teenuseid sõbrahinnaga, tavaks on saanud kampaaniate ja loosimiste korraldamine sõbrapäeva eel ning koostööpartnereid peetakse meeles südamliku e-kaardiga. Millega rõõmustada sel päeval aga oma töökaaslasi?
    Loe edasi..

  • Valentinipäev kogub Eestis abielu sõlmimise kuupäevana populaarsust 13.02.2018

    Rahvastikuregistri andmetel on abielu sõlmimine 14. veebruaril alates sajandivahetusest Eestis kasvav trend. Aastate võrdluses sõltub päeva populaarsus nädalapäevast, millele see langeb, kuid üldiselt on näha 14. veebruaril registreeritud abielude arvu kasvu. Kui valentinipäev on neljapäeval, reedel või laupäeval, on abiellujaid rohkem.
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
Lauakalender 2018
Töövahendid
Naljanurk

Raamatupidaja kontrollib töölähetusest saabunud töötaja kuludokumente.
"Mis astronoomiline summa see on?"
"See on arve hotelli eest."
"Aga kes andis Teile loa hotell ära osta?"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4
5 6 7 8 9 10 11
12 13 14 15 16 17 18
19 20 21 22 23 24 25
26 27 28
« Veebruar 2018 »
Tööpäevade arv kuus 20
Töötunde kuus 157
Riigipühad: 24.02

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Kas koostate juba puhkuste ajakava?
 Jah
 Ei
 Ei tea
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Manpower
  • SimplBooks
  • epood
  • Avalik andbemaas
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
252924  Foorumi postitust
345  E-poe toodet
87  Koolitust
23089  Artiklit
52429  Registreerunud kasutajat
36145  Nädalakirja tellijat
33359  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017