Me kõik armastame toitu. Vähemalt arvame nii.

Tõde on aga see, et Eesti inimene viskab ära keskmiselt 20 kg toitu aastas. See tähendab seda, et kogu Eesti peale visatakse toitu minema 63 miljoni euro eest aastas. Eesti toidupoodides jääb aastas müümata ligi 12 000 tonni toidukaupa, mille rahaline väärtus on hinnanguliselt 22 miljonit eurot. Toidukadu on väga suur ka toitlustusasutustes. Restoranid, kohvikud, sööklad viskavad ära koguni 9000 tonni toitu aastas.

Toidukadu ehk raisatud toit on mis tahes algselt inimtarbimiseks mõeldud toit või toiduaine, mis mingil põhjusel jääb tarbimata. Näiteks riknenud või kasutustähtaja ületanud toit, majanduslikel või esteetilistel põhjustel toidutarneahelast eemaldatud toit, vale hoidmise ja käitlemise tulemusel kasutamata jäänud toit, toidu serveerimisel või söömisel ülejäänud toit ning toidule esteetilise välimuse andmisel tekkivad jäätmed nagu saiade ära lõigatud ääred jne.

Võtame toitu iseenesestmõistetavana. Elame ühiskonnas, kus tundub, et toit on kõikjal ja igal pool. Ja kui me seda raiskame või ära viskame, ei tunne me end halvasti, sest meile tundub, et toitu on veel ja see ei saa otsa.

On inimesi, kes raiskavad toitu, sest nad saavad seda endale lubada. Nende jaoks on toit odav ja kõigest väike osa eelarvest. Samas arvavad ka väiksemaid koguseid toitu ära viskavad inimesed, et sellega nad suurt pilti ei mõjuta. Vale puha!

Toiduraiskamine on ülemaailmne probleem, mis muutub päev-päevalt aktuaalsemaks. Ligikaudu kolmandik kogu maailmas toodetud toidust raisatakse või jäetakse kasutamata. Toitu raisatakse tootmis- ja tarneahela igal etapil, alates põllumajandusest kuni tarbimiseni.

Toidujäätmete tõttu raiskame mitte ainult oma enda raha, vaid ka tohutult muid ressursse – maad, vett, energiat ja tööjõudu. Lisaks tekitab toidu tootmine tõsise keskkonnakoormuse, sest saagikuste tõstmiseks kasutatakse väetisi ja erinevaid kemikaale.

Toidujäätmete teemat peetakse eelkõige rikkamate riikide probleemiks ja toidu raiskamise ja ära viskamise poolest jääb Eesti veel arenenud riikidele alla. Kuid see on siiski kõigest aja küsimus. Hoolimata eestlaste väiksemast sissetulekust ja tarbimismahust näitavad vastavad uuringud, et toidukao näitajad ei jää enam väga kaugele teiste arenenud riikide omast.

Toidujäätmete vähendamist ei saa muuta üleöö. See on paljuski kinni inimeste harjumustes. Suureks abiks on hea planeerimine – nädalamenüü, ostunimekirjade koostamine, ja ka suurem teadlikkus toidutegemise võimalustest.

Tarbi toitu targalt, sest kui jätkame raiskamist, saab see otsa. Ja seda kiiremini, kui arvata oskame!

Kodumajapidamistes tekitatud toidujäätmete ja toidukao kogus on võrreldes teiste toiduahela osapooltega kõige suurem. Samas on võimalik kodumajapidamistes raisatud toidu kogust oluliselt vähendada. Seetõttu mängivad kodumajapidamised olulist rolli nii toidujäätmete kui ka toidukao vältimise ja vähendamise edendamisel.

Mida üldiselt silmas pidada toidujäätmete tekke vältimiseks ja vähendamiseks?

• Looge side toiduga – isekasvatatud juur- ja köögivilju ei ole nii lihtne ära visata.

• Valige nädal, mille jooksul kirjutate üles kõik, mis ära viskate. Sellisel juhul saate ülevaate äravisatavatest kogustest ja toiduainetest, mis annab teile mõtteid ja ideid, mis suunas oleks võimalik parandusi teha.
   
• Olge teadlik toiduainete pakendil olevate kuupäevade tähendusest: "kõlblik kuni" tähendab, et toiduaine on tarbimiseks ohutu kuni märgitud kuupäevani (nt liha ja kala puhul); "parim enne" tähistab kuupäeva, milleni säilib toote nõuetekohane kvaliteet. Toiduaineid on ohutu tarbida ka pärast "parim enne" kuupäeva möödumist.
   
• Söögilauas võiks üheks jututeemaks olla ka toidujäätmete tekitamine ja toidu äraviskamisest tekkinud keskkonnamõju.
   
• Kui ostate poest uusi toiduaineid, asetage kõik vanemad tooted kappides/külmikus ettepoole ning uuemad toiduained tahapoole.

Mida meeles pidada ostude kavandamisel

• Planeerige oma toiduoste: koostage nädalamenüü ning ostunimekiri. Enne toiduainete ostmist kontrollige, milliseid toiduaineid on teie külmikus ja köögikappides juba olemas. Toidukordade planeerimist lihtsustavad erinevad äpid (näiteks: retseptiäpp "Tere KÖÖK", Toidutare jne).
   
• Nädalamenüü koostamiseks on vaja planeerida ka oma toiduportsjonide suurusi, et te ei ostaks liiga suuri koguseid. Üldiselt on paika pandud, millises koguses peaks inimene erinevaid toiduaineid päevas ära sööma. Selle kohta leiad informatsiooni nt veebileheküljelt Toitumine.ee. Selle järgi oma menüüd planeerides tarbite toitu targalt ja tervislikult, vähendate toidu raiskamist ning võite vabaneda ka üleliigsetest kilodest.
   
• Ostunimekirja koostades arvestage hooajaga ning oma plaanidega. Näiteks suvisel ajal liiguvad inimesed rohkem ringi ning teevad kodus vähem süüa. Seda tuleb ostunimekirja koostamisel arvesse võtta.

Mida meeles pidada toidupoes käies?

• Ärge minge tühja kõhuga poodi ja järgige oma ostunimekirja. Spontaansed ostud on need, mille kaudu tuuakse koju liiga palju toiduaineid, mida hiljem ära ei sööda.
   
• Võimalusel ostke tooteid (k.a maitseaineid jms) lahtisest letist. Sellisel juhul saate osta vajaliku koguse ja väldite üleostmist ning raiskamist.
   
• Ostke ebatavalise välimusega puu- ja juurvilju (nt kõverad kurgid, lopergused kartulid vms). Paljud puu- ja juurviljad visatakse ära seetõttu, et nende suurus, kuju või värvus ei vasta sellele, kuidas nad "võiksid/peaksid" välja nägema. Neid ostes saadate toidutootjatele teate, et väärtustate igasuguses suuruse ja kujuga puu- ja juurvilju ning vähendate ühtlasi ka toidu raiskamise suurenemist ja jäätmeteks muutumist. Tuleb tähele panna, et ebastandardsete viljade tarbimine võib tekitada küll rohkem toidujäätmeid kui tavalisi vilju süües, kuna nn kadu on suurem (nt porgandi või kartuli koorimisel), kuid kokkuvõttes raiskame siiski enam "kõverikke" mittetarbides.
   
• Toidukoguseid ostes olge realistlik. Üksi elades ei vajata koguseliselt sama palju toiduaineid kui suur perekond. Eelpakendatud ja suures koguses pakutava odava toiduaine (nt leib/sai, puuviljad) ostmisel mõelge, kas tarbite enne halvaks minemist kõik toiduained ära. Kui aga ei ole võimalik väiksemaid koguseid osta, siis mõtle, kuidas toiduaineid kauem säilitada.

Mida teha, et toiduained säiliks kauem värsked ja maitsvad?

Et toiduained kauem värske ja maitsvana säiliks, tasub järgida mõnd soovitust:

• Säilitage toiduaineid vastavalt pakendil toodud juhistele (temperatuuri, valguse, niiskus jm tingimustel).
   
• Toiduainete kuivatamine on üks vanemaid säilitusviise. Juba vanarahvas kuivatas puuvilju, marju, seeni ja ravimtaimi, ületalve säilitamiseks. Kuivatamine on unikaalne protsess, mille käigus säilivad praktiliselt kõik mineraalid, vitamiinid ja teisedki toimeained, mida organism talvisel ajal vajab. Kuna tulemuslik kuivatamine vajas vanasti päris palju teadmisi, siis oli see korralik ettevõtmine. Seda pidi õppima ja seda pidi teadma. Tänapäeval on meil selleks abiks masinad. On nii lihtsamaid dehüdraatoreid kui keerulisemaid ja targemaid seadmeid, mis kuivatavad erinevaid toiduaineid erineva režiimiga ja jälgivad kogu protsessi kulgu päris hoolega. Nii on eksimise võimalus väga väike ja enam ei ole toidukuivatamisel vaja nii palju eelteadmisi omandada kui varem.
   
• Kui valmistasid suurema koguse süüa, kui planeerisid, võid ülejäägi sügavkülma panna ja seda hiljem üles soojendada. Toidu külmutamine on üks levinumaid säilitamise viise, mis aeglustab toidu riknemist.
   
• Võimalusel vaakumpakendage toit (ka teraviljatooted, nt kaerahelbed jms kuivained) – see pikendab oluliselt toidu säilivusaega. Vaakumpakendamise käigus imetakse toiduaine pakendist peaaegu, et kogu õhk välja. Selle tulemusena ei ole toiduaines olevatel bakteritel enam piisavalt hapnikku tegutsemiseks ja toiduaine riknemine peatub. Kuigi vaakumpakendamine ei ole levinud viis, on nii tava- kui netipoodides saadaval erinevaid masinaid vaakumpakendamiseks. Samas tuleb meeles pidada, et toiduainete vananemine ei peatu absoluutselt täielikult mitte kunagi ja toit ei säili igavesti. Näiteid vaakumpakendatud toiduainete säilimisest: 

Värske leib säilib toatemperatuuril (+25-25C) kaks päeva. Vaakumpakendatult säilib leib toatemperatuuril kaheksa päeva.

Jahu, kohvi, tee, pähklid, küpsised, makaronid ja riis säilivad toatemperatuuril, kuivalt hoides, kuni 120 päeva. Vaakumpakendatult säilivad kõik nimetatud toiduained 360 päeva.

Värske kala säilib külmikus 1-3 päeva. Vaakumpakendatult hoituna, säilib kala külmkapis 4-6 päeva. 

Toores liha säilib külmikus 2-3 päeva, vaakumpakendatult külmikus 6-9 päeva.

• Kui sügavkülm on juba marjadest pungil ja nende kõrvale enam rohkem ei mahu, pane üleliigne toit purki ja keera kaas peale. Nii seisab näiteks kodutehtud boršisupp tavakülmas üks kuu kindlasti. Samal meetodil saab säilitada näiteks nii kotlette, kui ka ühepajatoitu. Oluline on, et toit saaks kuumalt puhtasse purki ja see õhukindlalt kaanetatud. Jahtudes tekib purki vaakum, mistõttu ei saa bakterid seal tegutseda.

• Väldi marjade halvaksminekut. Säilita marju õhuavadega originaalpakendis ning pese läbi alles siis, kui neid tõesti kasutama hakkad. Marjade eluiga saab paari päeva jagu pikendada ka loputades neid äädikavees, kuhu on lisatud kolm osa vett ning üks osa äädikat. Kuivata marjad enne karpi tagasipanemist. Seda nippi ei tasu karta, kuna äädikavesi ei mõjuta marjade maitseomadusi.
   
• Juustu säilitamiseks sobib marli. Eemalda kõvalt juustult pakend ning keera see õhukese marlikihi sisse. Õhuringlus aitab juustul värske püsida.
   
• Aedviljade säilitamine. Pese ja kuivata aedviljad ning mähi paberkäteräti sisse, mis imab niiskust ning takistab närbumist.
   
• Ürtide säilitamine. Ürte võid kohelda sarnaselt lilledega – näiteks basiilikut võib julgelt panna veega täidetud vaasi ning hoida külmkapis. Veel üks nutikas nipp on hakkida ürdid peeneks (uhmriga, saumiksriga või blenderis), lisada natuke oliivõli või vett ning säilitada neid sügavkülmas jääkuubikualuse sees. Vajadusel saad kiirelt võtta ja lisada ürdikuubiku näiteks supile. Ürte võib lisaks ka kuivatada, see vähendab nende massi (vesi aurustub) ja alles jääb tugevamaitseline ürt, mida saab lihtsalt hoiustada kuivas kohas vanades maitseainepurkides.
   
• Juurviljade säilitamisele aitab kaasa, kui neid kohe mitte pesta ja hoida paberkotiga jahedas.
   
• Lehtköögiviljad ja maitsetaimed piserda veega üle, keera kilekotti ja pane külma. Nii säilivad need värsked ja krõmpsud nädala jagu.
   
• Küüslauk ja sibul paberkotti. Nii küüslauk kui sibul säilivad paremini toatemperatuuril ning pimedas. Pane need näiteks õhuavadega paberkoti sisse. Kotti võid hoida nii kapis kui köögilaual, kui see on kaitstud otsese päikesevalguse eest.
   
• Puu- ja köögivilju ei ole soovitatav säilitada kilekotis, kuna nii lähevad need kergemini riknema. Allesjäänud puu- ja juurviljad konserveerige või marineerige purkidesse või külmutage, et neist hommikul smuutit teha.
   
• Puuviljad juurviljadest eraldi. Õunad, pirnid, ploomid, aprikoosid jm eritavad etüleengaasi, mis kiirendab oluliselt viljade valmimist ja üleküpsemist. Kui sa ei taha, et kurk või kartul kiirelt mädanema läheks, hoia neid puuviljadest eraldi. Eraldi tasub hoiustada ka sibulat ja kartulit, kuna see kombinatsioon kiirendab samuti mõlema toiduaine riknemist.
   
• Nipp banaanidele. Banaanid eritavad samuti etüleengaasi – et banaanid ei muutuks nii kiirelt plekiliseks, mähi banaanikimbu otsa ümber toidukile. Nii aeglustad nende üleküpsemist ja säilitad samas värskuse.
   
• Tomateid säilitage toatemperatuuril ning mitte otsese päikese käes. Külmikusse võite tomatid panna siis, kui on oht et need hakkavad üle küpsema, see aeglustada küpsemisprotsessi.
   
• Basiilik sobib suurepäraselt paljudesse roogadesse, kuid valmistab samal ajal ka parajalt peavalu, kuna läheb kiiresti koledaks. Juba pärast paari päeva külmikus muutub ta pruuniks ning närbunuks. Kuid ometi on võimalik seda säilitada nii, et see kestaks kaks nädalat. Sul läheb vaja köögikääre, klaasist või savist purki ning kilekotti (suletav või tavaline väike plastikkott). Lõika basiilikuvartel jooksva vee all otsad ära (nagu seda lillevartel teed), aseta need veeklaasi ning tõmba kilekott lõdvalt ümber  Jäta nii kapile seisma. Nii saab basiilik hingata (ning eraldada etüleenigaasi, mis tavaliselt põhjustab lehtede närbumise ja pruunistumise) hoides samas ürti niiskes keskkonnas. See on nagu minikasvuhoone. Ja lisaks lõhnab köök imeliselt.
   
• Basiilikust on hea teha ka pestot, mida määrida kas võileivale, kasutada salatikastmena või lihatäidisena. Basiilikule peab lisama ainult natukene küüslauku, sidrunimahla või veiniäädikat, oliivõli, soola, pipart ja võimalusel ka kõvajuustu nt parmesani. Siinkohal sobivad ideaalselt ärakasutamiseks kõvajuustu otsad (kõige äärmine külg küll mitte, selle võid kastmesse visata kastmele maitse andmiseks), mis kipuvad seisma jääma. Kõik see purustada kas blenderis või uhmris. Pestot hoiustada klaaspurkides ning kõige peale valada pisut õli, et õhk ei pääseks ligi ja hoidis säiliks kauem.

Soovitused toiduainete külmikus säilitamiseks

• Vaadake üle külmkapi tihendid, õige temperatuur, toiduainete asukoht – see kindlustab toidu võimalikult pikaaegse säilimise.
   
• Madalama (külmema) temperatuuri juures kapi energiatarbimine kasvab. Kõrgema (soojema) temperatuuri juures toiduainete säilitusaeg lüheneb. Kui seadistada külmik kõige jahedamale, siis võib toit rikneda külmumise tagajärjel ja kulub ka väga palju elektrit.
   
• Jahutuskambri ideaaltemperatuuriks peetakse 2°, kuid ka 4° ei tekita veel riknemisohtu. Soojemas kui 5°C tekib tõsine oht, et toit hakkab riknema tänu bakterite aktiivsele paljunemisele.
   
• Külmikutes on mõtet hoida toiduaineid, mis jahedat vajavad. Kui Teie külmik on parasjagu tühjavõitu, siis on mõtet sinna panna ka näiteks saiad ja leivad. Nii säästate elektrit ja hoiate teraviljatooted kauem pehmetena. Kui teie külmik on liiga täis, siis eemaldage sealt toiduained, mis säilivad ka ilma külmikuta.
   
• Kui teie jahutuskapp suudab garanteerida kõikidel lahtistel riiulitel vajaliku temperatuuri 4°, siis võite asju külmikus paigutada nagu paremaks peate. Kui aga teie külmik jahtub ebaühtlaselt, siis tasub kinni pidada kindlatest reeglitest.
   
• Ukseriiulitel säilitage karastusjooke, maitsekastmeid, suletud konserve ja piima. Kui puudub võimalus hoida mune ideaaltemperatuuril ehk 12° juures, siis kasutage ära ukse küljes olev munarest. Munad asetatakse külmiku restile teravad otsad all.
   
• Alumistes suletud sahtlites või karpides hoidke puu- ja köögivilja.
   
• Köögiviljasektsiooni peal peaks olema teoreetiliselt kõige külmem riiul, mis tuleks reserveerida kala, liha, kanaliha ning keeduvorsti hoidmiseks.
   
• Alt lugedes järgmine riiul sobib kuumtöödeldud toiduainete jääkidele.
   
• Ülemine riiul on sobilik juustu ja toidurasvade hoidmiseks, vaba ruumi võib täita kastmete ning koduste hoidistega.
   
• Kui varute toiduaineid külmikusse, siis paigutage neid nii, et kõige vanemad oleksid eespool, sest siis jõuab kogu toiduvaru õigeaegselt ära tarvitada.
   
• Ärge pange külmikusse avatud konserve või supipotte. Nii võib tekkida liigniiskus, mis omakorda nõuab külmaseadmelt lisatööd ja energiakulu tekkinud jää või härmatise sulatamiseks ning termostaadi poolt ettekirjutatud temperatuuri säilitamiseks.
   
• Tugevalt lõhnavad toiduained on mõtet panna säilituskarpidesse, sest muidu võib nende lõhn ja maitse levida ka teistele toiduainetele. Te ei tahaks ju süüa sinihallitusjuustu- või küüslaugumaitselist kreemikooki.
   
• Kui on ette näha, et külmikus olevaid toiduainet ei jõua enne säilimistähtaeg ära kasutada, siis võib selle sügavkülmutada. Kuidas sügavkülmikus toiduaineid paremini säilitada, vaata ka Toiduainete säilitamine sügavkülmikus.

Soovitused toiduainete külmutamiseks

Kui tegu on suure perega, võib juhtuda, et külmkapi tagumisse nurka ununeb mõni toiduaine ning läheb ajapikku hallitama. Pole välistatud ka see, et leiad sügavkülmast toote, mida enam tuvastada pole võimalik. Toiduraiskamise põhjuseks ongi eelkõige see, et külmkapi sisu pole korralikult organiseeritud. Inimesed arvavad, et mäletavad, mis on fooliumisse mähitud või säilituskarpi pakitud, kuid tegelikult näevad toiduained külmutatuna üsna sarnased välja. Pigem on parem kasutada läbipaistvaid sügavkülmakotte ning markerit, et külmutatu märgistada. Lisaks veel mõned soovitused, mida ja kuidas sügavkülmutada, et vältida toiduraiskamist: 

• Külmuta julgelt. Külmutada saab paljusid toite, sealhulgas liha, mitmeid juuste, puu- ja juurvilju, mereande ja isegi piimatooteid. Toorjuust ja toidukoor võivad küll külmutamisel veidi konsistentsi  muuta, kuid see ei ole tervisele kuidagi kahjulik. Kui võtad need sügavkülmast välja, tarbi neid 24 tunni jooksul ning ära uuesti külmuta.
   
• Tee ettevalmistusi. On küll lihtne toit sügavkülmikusse visata otse pakendis, kuid see raskendab edaspidiseid toimetusi. Kui tead, et sügavkülmast välja võttes ei tarvita sa näiteks kogu pakki liha ära, siis viiluta see enne parajateks portsjoniteks. Samuti võib liiga suurest hakkliha kogusest valmistada suurem kogus kotletitainast, vormida need valmis ja külmutada küpsetuspaberil eraldi (nii väldib nende kokku külmumist), siis saab need hoiustada karbis ja võtta eelmisel õhtul välja. Kui tegu on suure veesisaldusega toiduga, näiteks mõni juurvili, on seda samuti lihtsam valmistada, kui see on eelnevalt lõigutud või püreestatud.
   
• Pakend ja märgistus. Tee kindlaks, et pakend on õhukindel, kuna toidu ligi pääsenud õhk võib selle maitset muuta. Kirjuta pakendi peale, mis toiduga on tegu ning millal selle sinna panid, et teada, kaua see säilida võib. Palju toitu visatakse ära mõttega, et see on liiga kaua sügavkülmas olnud. Maksimaalseks piiriks, mil toit veel söögikõlbulik on, peetakse enamikel toiduainetel nelja kuud.
   
• Sügavkülmiku säilitusrežiimi temperatuur on -18ºC. Eelistage külmikut, mis näitab temperatuuri. Nii saate otsustada, kas külmikus valitsev jahedus on piisav. Kui külmikul pole temperatuurinäidikut, siis mõõtke seda ise.
   
• Sulata külmikut aegajalt. Kõik külmikud pole jäätumiskindlad, mistõttu võivad neisse ajapikku tekkida väiksed jäämäed. Sageli lähevad inimesed alt sellega, et topivad sügavkülma äärest ääreni täis ega sulata seda kunagi. Sellega tekivad külmikusse ka müstilised pakikesed, mille olemasolu oled ammu unustanud ning mille puhul pole enam kindel, millega tegu olla võiks. Kui sügavkülmik on tühjavõitu, võta ette sulatamine ning proovi seda teha kord kuus.
   
• Köögiviljad – enne külmutamist peaksid köögiviljad olema pestud, puhastatud, töödeldud. Külmutatud köögiviljad säilivad enamasti 3-6 kuud. 
   
• Puuviljad – marjad soovitatakse külmutada kohe peale korjamist. Enne õunte, ploomide, virsikute sügavkülmutamist soovitatakse oodata paar päeva. Enamik puuvilju võib jääkülmikus olla 8-12 kuud, tsitruselised ja nende mahlad 4-6 kuud.
   
• Pähklid – külmuvad hästi ja säilivad umbes kuus kuud.
   
• Liha – tuleb silmas pidada, et külmutatav liha peaks olema värske. Liha tuleks enne külmutamist võimalikult ruttu eeltöödelda. Liha säilib olenevalt tükist ja külmutuseelsest seisundist 1-2 nädalast 6-12 kuuni.
   
• Sai ja leib – sobib kenasti külmutamiseks ja selle saab hiljem edukalt, näiteks rösteris, üles soojendada.
   
• Banaanid – võib alati sügavkülma panna. Sügavkülmutatult sobivad need hästi smuuti sisse. Kui külmutatud banaanid kannmikseris purustada, saab sellest maitsva külma maiuse, mis konsistentsilt meenutab jäätist.

Mida meeles pidada toidu valmistamisel ja tarbimisel tekkivate jäätmete vältimiseks?

• Tõstke taldrikule pigem vähem kui rohkem, vajadusel saab alati juurde tõsta. Aitab ka kui kasutate väiksemaid taldrikuid. Ning kuulake, mida keha sulle ütleb. Kui kõht on täis, siis ei ole vajadust juurde võtta.
   
• Jälgige, kui palju teie laps tavaliselt sööb ning ärge tõstke talle liiga suuri portsjoneid. Õpetage lapsi tõstma endale nii palju ette, kui nad jaksavad ära süüa ja selgitage, et kui jääb väheseks, siis alati on võimalik juurde võtta.
   
• Ärge avage uut toidupakendit enne, kui vanem on otsas. Tarbige enne varem ostetud või varasema säilivustähtajaga toiduained.
   
• Sõbraga väljas süües jagage vajadusel enda portsjoni. Allesjäänud toit võta koju kaasa.
   
• Vaadake kodus olev kaup üle ja tehke söögikord toiduaine järgi, mille kuupäev hakkab lõppema. 
   
• Tehke sügavkülmas asuvatest toiduainetest nimekiri ja kirjutage üles kehtivusaja lõpp. Nimekirja võiksite kinnitada sügavkülma uksele, mis annaks ülevaate külmikus olevatest toiduainetest.

Mida teha järele jäänud toidu ja toiduainetega?

• Tegite liiga palju süüa? Kutsu sõbrad külla ja jagage!
   
• Kasutage ära ülejäägid: valmistage nendest lõuna- ja/või õhtusöök või pange need sügavkülma, et tarbida mõnel muul päeval. Soovitatav on märkida kuupäev, millal toit sügavkülma pandi. See aitab ülejäägid õigel ajal ära kasutada. Külmutada võiksite ka näiteks leiba/saia. Nii saate enne söömist sügavkülmast paar viilu võtta ning ära röstida.
   
• Vanemaid/pehmeks muutunud puu-ja köögivilju võiksite kasutada smuutides/pirukates; närbunud köögivilju saate kasutada suppides jne. Samas tuleks muidugi jälgida, et need ei oleks omandanud ebameeldivat lõhna, sest see võib toidu ära rikkuda.
   
• Porgandid on väga mitmekülgsed köögiviljad. Kuna neil on kergelt magus maitse, saab neid peale salatite ja soolaste toitude kasutada ka magustoitude valmistamiseks. Kui sa veel ei teadnud, siis peale juureosa kõlbavad ka porgandi lehed süüa. Enamasti lõigatakse porgandipealsed juba aiamaal maha ja visatakse pikalt mõtlemata minema, kuid tegelikult on need väga vitamiini- ja mineraalirikkad ning neid võib süüa. Maitselt meenutavad porgandilehed pisut peterselli. Kui kasvatad porgandeid ise, ei ole vaja karta, et neid oleks pritsitud taimekaitsevahenditega. Noorte taimede lehed on värsked ja maitsvad. Järgmine kord pane ka porgandipealsed kõrvale, loputa puhtaks ja haki salatisse. Kui nende maitse tundub toorelt liiga tugev, võid neid koos teiste köögiviljadega pannil praadida. Porgandipealseid võib hakkida ka supi või hautise sisse.
  
  
  
• Kui saia- või leivapäts on nädalaks köögikappi jäänud ja ajaga ära kuivanud, ei maksa seda veel ära visata. Kuivanud saia kõlbab kasutada kotleti taigna sisse, supi sisse või saiakastmesse (Jamie Oliveri suur lemmik). Kes leivasuppi või saiavormi ja kuivikuid ei taha, saab väärt toidule uue elu sisse puhuda ka lihtsa nipiga. Kasta kuivanud sai kraanivee alla ja hoia seni, kuni koorik on veest läbi imbunud. Võimalusel väldi seda, et palju vett pääseks saia lõigatud osale, sest sisemus vettib ruttu. Järgmiseks pista sai 150-160 kraadi juurde ahju ja küpseta 6-12 minutit. Küpsedes niisutab kuum aur saia ka seest, nii et see muutub taas kohevaks. Kuumus teeb aga ka kooriku uuesti krõbedaks ja ahvatlevaks. Nii maitseb ja lõhnab sai jälle nii, nagu oleks värskelt ahjust tulnud.

Toiduainete taaskasutamine

• Kui toitu on kogemata siiski liiga palju varutud ning on näha, et neid ei jõuta ise ära süüa, siis võib äraviskamise ennetamiseks need parem kohalikule Toidupangale annetada (maakondlik kontakti siit). Toidupangale võib annetada ainult pakendatud toitu. Kui toiduraiskamine aga laiemalt muret teeb, siis võib Toidupanga tegemisi alati toetada. Kuidas seda teha, leiad Toidupanga kodulehelt siin.
   
• Biolagunevad toidujäätmed tuleks võimalusel visata biojäätmete hulka või kompostida aias olevas komposteris. Kui selline võimalus puudub, saate toidujäätmeid kompostida kasvõi köögis asuvas kompostikastis ning hiljem tekkivat mulda kasutada ürtide kasvatamiseks. Samuti võite võimalusel biolagunevad toidujäätmed anda talunikele.