Jõulud toovad jõulurõõmu, ütleb rahvasuu. Milline on jõulurõõm ühes edukas raamatupidamisfirmas, sellest räägib käesolevas loos firma Tähelend omanik Anu Allikvee, kes tutvustab ka oma firma jõulutraditsioone.

Kuna hakkavad saabuma jõulud teie raamatupidamisfirmasse?
Natuke saabuvad juba novembri lõpus. Oleme alati alustanud kontori kaunistamisega enne esimest adventi. Iga jõul on olnud isemoodi. Meil on küll traditsioone, mida kordame aastast-aastasse, kuid püüame nii korraldada, et igal aastal oleks ka midagi uut.

Milline on olnud aastast aastasse korduv traditsioon?
Traditsiooniks on ehk üks tore jõuluaegne kaunistus – jõulusokk, mille riputame esimese advendi ajal kontorisse üles. Kudusime selle mõni aastat tagasi ühiselt. Mõte oli, et igaüks koob sokki mõnedki read sisse, mõni kudus paar rida, teised aga suure jupi. Tore oli see, et igaüks panustas ühisesse kudumisse. Sellega saime teada, et päris paljudele noortele meeldis kudumine. Kudusime tööl, sest peamegi vahepeal silmi puhkama ja selga sirutama. Nüüd on nii, et kes tahavad, võivad sinna soki sisse panna väikseid üllatusi ja maiustusi kolleegidele. Üheks päkapikuks olen igal aastal mina.

Korduvaks traditsiooniks võib aga pidada meie firmas seda, et alati korraldame mingi ürituse ja meil on ühine jõulusöömaaeg ning firmasisesed kingitused.

Missuguseid traditsioonilisi ettevõtmisi teil veel on?
Üks osa jõuludest on seotud lastega. Varem tegime lastele traditsiooniliselt jõulupakke ja oli jõulupidu, aga praegu on nii, et osa lapsi on suureks kasvanud ja teine osa lapsi väga väikesed. Seepärast võivad tänavu olla esimesed jõulud, kus me lastega koos üritust ei tee. Meie kolm noort kolleegi on oma lastega kodus ning otsustasime, et pisikeste jõulupuu lükkame järgmisesse aastasse.

Juttu oli jõulusoki üles panekust, kuid kuidas veel oma kontorit kaunistate?
Meie kontor asub sellest aastast kahel korrusel, kus on kolm tuba, minu kabinet ja söögituba. Kõik töötajad mõtlevad ise välja, kuidas oma tuba kaunistada tahavad.
Aastate jooksul on kaunistuseks erinevaid ehteid kogunenud – advendiküünlad, elektriküünlad, samuti klientide poolt kingitud huvitavad esemed. Iga tuba tuleb ja valib endale midagi välja, mida soovitakse. Mõnel aastal ostame juurde. Meil on eelarve, kui palju me selle peale kulutada saame, ning siis muretsetakse, mida vaja.
Lisaks muudele kaunistustele on meil jõulude ajal alati lilled ruumides.

Rääkige palun lähemalt ka oma firma jõulusöömaaja kombest?
Meil oli pikka aega väga suur traditsioon teha vahetult enne jõule ühine jõulusöömaaeg kontoris, kuid sel aastal otsustasime seda muuta. Varem oli meil alumisel korrusel suur ruum, kus saime ühise laua ümber istuda, aga uus, teise korruse söögituba nii suur pole ega mahuta kogu seltskonda ära. Meid on päris palju, kui kõik meie tite-emmed ja praktikandid kohale tulevad. Eelmisel aastal oli kokku 17 inimest. Sel aastal mõtleme kindlasti midagi muud välja.

Aga mis plaanid on ja kuhu tänavu "maiustama" siirdute?
Konkreetset plaani pole veel tehtud. Mõtlesime korra, et minna Pirita kloostrisse õdede juurde. Või minna ja teha vanalinnas seminar ja ekskursioon. Võtaks ka giidi, kes räägib ajalugu, näitab arhitektuuri ja vestab lugusid. Korra oli plaanis isegi jõulude ajal Riiga sõita. Aga on väga raske leida laupäeva, mis kõigile sobib. Järgmise aasta veebruaris saame 15 aastat vanaks, lükkame siis Riia sõidu ehk järgmise aasta alguse peale. Paaril aastal oleme aga tellinud endale koka, kes valmistas meie juuresolekul viiekäigulise õhtusöögi ja tutvustas erinevaid kööke. See oli küll huvitav, aga mitte igal aastal. Sel aastal oleme arutanud ka seda, et minna Olde Hansasse. Oleme seal kunagi varem käinud, aga meie seltskond on muutunud selle aja jooksul.

On hästi tore lisaks söömaajale korraldada ka väike üritus. Ühel aastal käisime Dominiiklaste kloostris Vene tänaval, kus tehti väike ringkäik koos tõrvikutega, giid Vambo rääkis meile Tallinna ajalugu, arhitektuurist, noored poisid esitasid gregoriaani koraali ja saime limpsida munkade ürdilikööri. Vermisime kõik endale õnnemündid ja viskasime raha õnnekaevu. See oli väga ilus õhtu.

Kust tuli mõte minna dominiiklaste kloostrisse?
Minu inglise keele õpetaja oli seal käinud, ilmselt me sellest mingis tunnis rääkisime ja see tundus huvitav. Aga pole väga kuulnud, et Dominiiklaste klooster seda suurelt reklaamiks. Kuigi mu enda kliente on ka seal käinud.

Rääkides taas teie traditsioonilisest jõulusokist, siis mismoodi üllatuste tegemine jõulusoki abil käis?
Käis päkapikk, kes tõi meile kommi ja kommidel olid nimed peal. Mõned märkasid kohe, et soki sees on kommid, mõned hiljem. Aga enne jõule leidsid kõik endale kingitusi. Sokil on pigem selline emotsionaalne roll. Ühelt poolt kannab ta jõulutunnet, teisalt aga on selles ühistegemise tunne ja seda sokki ei tohi kindlasti tühjaks jätta.

Kas suuremaid kingitusi ka teete? Konkreetseid pakikesi?
Neid on erinevalt olnud. Firma poolelt on olnud igal aastal mingi väike kingitus töötajatele ja lastele ning see on antud kontoris jõulusöömaajal kätte, kõik peavad salmi lugema. Ühel aastal käis jõuluvana. Eelmisel aastal olid kingikotis kõigil massaažisalongi kinkekaardid. Kuna salong on samas majas, said kõik käia ja natuke tervist ammutada. Oli ka aeg, kus tegime üksteisele kingitusi, tõmbasime loosi ning tingimus oli, et kõik peavad kingitused ise valmistama. Aga mingil hetkel see ammendus.

Kas töötajad ise omavahel kingitusi teevad?
Ei ole küll juttu olnud, et teeks omavahel, kuid on juhtunud, et mõni tüdruk on võtnud ette ja teinud. Näiteks üks tüdruk kogus terve aasta auguraudadest tulnud peenestatud paberitükikesi ja tegi sellest kodus paberit, paberist aga kõigile kaardid. Siis on meil üks töötaja, kes on kõigile toonud jõulukingiks marineeritud seeni. Sellised üllatused on alati oodatud.

Kuidas enda valmistatud paberist kaardid vastu võeti? Kuidas see mõjus?
See oli hästi tore. Minule väga meeldis, see oli nii südamlik. Usun, et teistele ka väga meeldis. Kindlasti see liidab. Ega see väga suure üllatusena ei tulnud. Eks me ikka kahtlustasime ka, et kui paberit kogutakse, siis midagi sellest pidi tulema, aga kaartide saamine oli ikkagi meeldiv. Ise olen teinud ühel jõuluajal kõigile luuletused. Raamisin luuletused ära ja kinkisin igale tüdrukule. Aga viimasel ajal mul luulesoon pisut kinni. Olen pea igaühele korra sünnipäevaluuletuse teinud. Oli aegu, kus meid oli firmas nii vähe, et õmblesin ise kõigile lastele kingikotikesi. Aga need ajad on juba selja taga.

Tähelend saab 15 aastat vanaks. Algusaastate jõulud ja jõulud täna – kas on traditsioon ja väärtus teie firmas muutunud?
Tegelikult on jäänud üritusi aastate jooksul vähemaks. Kuigi varem ei saanud me väga suuri kulutusi ürituste jaoks eraldada, pingutasime ise rohkem, aga koostegemine oli väga oluline. Nüüd on meid arvuliselt rohkem ja selletõttu on ürituste korraldamine keerulisem. Jõulusid oleme alati pidanud. On olnud koos ühe meie kliendiga väga suur õhtupidu koos õhtujuhiga, kus olid lapsed ja täiskasvanud koos. Oleme käinud metsas ühes talus, kus tegime saanisõitu ja mängisime mänge. Teatris oleme käinud. Oleme etendanud minietendusi, mänginud mänge. Mida iganes. Kui raha on vähem, siis taidled oluliselt rohkem. Aga ühel hetkel tahad ka ise nautida, ei taha kõike korraldust enda peale võtta ja siis tellid. See aasta on meil üldse olnud kõige üritustevaesem aasta. Muidu oleme ikka naistepäeva, firma sünnipäeva tähistanud, oleme pidanud kadripäevi, suvel on raamatupidamispäevad. Sel aastal oli meil plaan sõita Kihnu saarele, meil oli kõik broneeritud ja vajalikud ettevalmistused tehtud. Lõpuks jäi sõitjatest järgi vaid mõned ja nendest osa olid käinud juba mitu korda Kihnus. Siis me loobusime. Aga küllap jälle tuleb mõni hea idee.

Kuidas jõulude ajal töökoormust reguleerite?
Oleme viimased kolm aastat suutnud garanteerida jõulude ja uusaasta vahele kõigile puhkust. Kontorit me päris kinni ei pane, aga käime vahetustega tööl. Selle aasta viimasesse nädalasse – nt 29. ja 30. detsember – tulevad pooled ühel päeval ja pooled teisel päeval. 2. jaanuaril aga me ei tahaks üldse tulla, kui töö võimaldab. Aga võib juhtuda, et mõnel on vajalik olla tööl, siis kombineerime vabu päevi. Üldiselt teeme tänavu suhteliselt pikad pühad. Kuna aasta lõpp on kiire ja uue aasta algus eriti kiired ajad, siis anname töötajatel aastavahetusel hingetõmbeaega. Kõik saavad jõuluväsimusest välja puhata ja tööle tulla, et uuel aastal uue hooga alustada.

Kui oluline on teie meelest aastalõpus aja maha võtmine? Kas see annab midagi juurde, on selles puhkuses kvaliteet?
Oktoobri alguses hakkasime aastalõpuks juba valmistuma. Oktoobri ja novembri viimased nädalad on meil rahulikumad perioodid, siis teeme palju ettevalmistusi aasta lõpetamiseks. Utsitame oma kliente, et kõigil oleksid vajalikud dokumendid ära toodud. Proovime ka nii töötada, et pühade ajal ei peaks südant valutama tegemata tööde pärast. Arvan küll, et see puhkus on hästi oluline.

Kuidas teie kodus jõulud saabuvad? On see eriline aeg?
Mina olen selline hästi jõuluinimene. Mõnel aastal algavad minul jõulude ettevalmistused juba oktoobris, aga tavaliselt novembris. Kingitused püüan novembris ära osta. Püüan kokku leppida ka jõuluistumised sugulastega. Minu ema juures saavad kokku minu ja mu venna pere, seal on palju lapsi ja lapselapsi, kokku tuleb nelja-viie perega arvestada, et kõik saaksid tulla. Mehe ema elab maal ja viimased aastad oleme ikka püüdnud olla jõuluõhtul maal. Mehe isa juures saame kokku tavapäraselt mehe venna perega.

Teil on siis mitmeid jõulupidusid pere keskel?
Meil on alati vaja kolm jõuluistumist pidada. Vana-aasta õhtu on olnud sõprade jaoks. Meil on üle 20 aasta vana sõprade seltskond ja ma ei tea aastat, kus me poleks koos olnud. Vana aasta ärasaatmine on üldiselt hästi planeeritud. Tavaliselt on mingi üritus või stiilipidu. Näiteks oleme alustanud hommikul matkaga, mis lõpeb pärastlõunal kelgutamisega. Siis hakkavad ühissöömingud, üldiselt tantsime öö läbi, mängime, laulame Kõige pikem vana aasta ärasaatmine oli, kui tulime kell 10 hommikul koju. Erinevatel aastatel erinevad üritused erinevates kohtades – see kõik on omamoodi vahva.

Milline oleks jõulusoov? Millist jõulukinki sooviksite endale?
Tegelikult tahaksin saada kaamerat, millega saab filmida otse kõvakettale. Hetkel on mul veel vanaaegne kaamera, kus võtan pildi lindi peale. Aastaid tagasi suutsin hankida ühe seadeldise, millega saame kaamera pealt filmitu DVD-plaadi peale tõmmata, aga see on tõsine tegu ja võtab tohutult aega. Olen üldse filmimise fänn, olen nõus pooled üritused mängima filmimeest. Mõnikord jooksen kaamera käes ja fotoaparaat kaelas ringi ja püüan tabada vahvaid hetki. Firmas on samamoodi. Olen tüdrukutele mitmeid filme võlgu, mida olen firmaüritustest teinud.

Milline soov on seoses uue aastaga – mida see võiks ära viia ja mida uut asemele tuua?
Ma ei oskagi ütelda, mida võiks ära viia. Meil on see aasta kõige selle majanduslanguse kiuste väga töine olnud. Sooviks, et firmad, kellega siin oleme tööd koos teinud, et nendega koostöö jätkuks kenasti. Tohutult loodan, et meedia natukene tõmbaks pinget tagasi. Kui vaatame klientide poole pealt ja eks endalgi, siis kindlasti on läinud mõned asjad kehvemaks, aga kõige hullem lugu on juhtunud inimestega. Inimesed on muutnud närviliseks. Kui ma midagi tõesti tõsiselt soovin, siis soovin inimestele palju rohkem rahulikku meelt! Ja armastust.