Elame ajal, kui ettevõtlikkus ja arusaamine majandusprotsessidest tagab parema toimetuleku. Kuidas raha teenida, aga olulisem veel, kuidas sellega ümber käia, tuleb õpetada juba koolis. Möödunud aastal korraldas majandus- ja kommunikatsiooni-ministeerium gümnasistidele ettevõtlusõppe videoloenguid. Veebruarikuus avati õpetajatele veebikeskkonnas Koolielu ettevõtlusõppe kogukond.

Koolidel tuleb hiljemalt 1. septembrist 2013. aastal tagada gümnasistidele võimalus saada osa ka majandus- ja ettevõtlusõppe valikkursusest.

Võtsime uurida mida juba praegu majandusest ja ettevõtlusest gümnasistidele õpetatakse. Saatsime oma küsimused neljale majandusõpet õpetavale õpetajale nõnda, et kaetud oleks nii Põhja-, Lõuna-, Lääne- kui ka Ida-Eesti arvamus.

Siinkohal aga saame teiega jagada vaid mõtteid ja arvamusi, mille saime Kristi Suppilt, kes õpetab majandus- ja ettevõtlusõpet Pärnu Raeküla Koolis, Sindi Gümnaasiumis ja Pärnu Ülejõe Gümnaasiumis, ja Sirje Kasendilt, kes jagab teadmisi majandusest Tarvastu Gümnaasiumis.

Mis tasemel majandust õpetatakse? Üldised teadmised? Kas mitmed näited edukatest õpilasfirmadest viitavad kõrgema tasemelisemale pühendumisele ja individuaalsele tööle õpilas(t)ega?

Kristi Suppi (Kristi): Koolides, kus õpetan, saavad õpilased seda ainet rohkem kui teistes koolides – gümnaasiumis läbi kolme aasta kaks tundi nädalas, põhikooli kolmandas astmes üks tund nädalas. Saadakse üldised teadmised, aga ka süvendatult äriplaani tegemist, õpilasfirma programmi kuuluvat ja raamatupidamist. Kindlasti vajab õpilas-(või mini-)firma rohkem pühendumist, kui vaid ainetund seda võimaldab. Tunnis saab küll õppida ja viia praktiliselt läbi koosolekuid, koostada vajalikke dokumente, õppida teoreetiliselt turundamist, raamatupidamist, aga tegelik töö (tootmine, müük jne) jääb tunnivälisele ajale. Sageli on koolitused ja laadad nädalavahetustel, mis on lisaaeg/-töö nii õpilasele kui ka õpetajale.

Sirje Kasendi (Sirje): Vastavalt PGS-i (põhikooli- ja gümnaasiumiseadus – toim) programmile. Gümnaasiumi 10. ja 11. klassis reaalharus õppivatele gümnasistidele kummaski klassis 2 tundi nädalas. Arvan, et saadavad teadmised on rahuldavad, sest meie kooli gümnasistid on reeglina võitnud majandusolümpiaadi piirkondlikud voorud. Enamik õppijatest on valinud 11. klassis majandusõppe ka kooli lõpueksamiks. Tulemused on olnud head ja väga head, vahest harva ka rahuldavad. Eksam on kirjalik, valikvastustega ja 4-osaline. Individuaalset ja lisatööd on õpilasfirmadega palju. See oleneb muidugi konkreetsete õpilaste pealehakkamisest, loovusest ja ettevõtlikkusest.

Mida täpsemalt majandusõpetuse tundides õpetatakse (elementaarsed teadmised ja terminid teoorias või praktilised tegevused, a\’la pannakse käed külge)?

Kristi: Just – elementaarsed teadmised saadakse tundidest. "Käed pannakse külge" ka muul ajal kui tundides, kus seda kõike lihtsalt ei jõua teha.

Sirje: Loomulikult õpetatakse teooriat ja põhimõisteid, -seoseid, st majanduslikku kirjaoskust. Õpetatakse ka majandus-matemaatilisi ülesandeid (maksude jms seotud) ning antakse ülevaade majandusmõtte ajaloost.

Kui eluliseks võib ainet hinnata, mis aitab sellele kaasa?

Kristi: Toon sellise näite: füüsikat peame kõik õppima, aga kes oma tulevast elu sellega ei seosta, see praktiliselt väga paljut selles aines õpitust just igapäevaselt ei kasuta. Sama võib öelda näiteks keemia või bioloogia suhtes. Jah, haritud inimene peab kõigest midagi teadma, seda enam peab noore inimeseni viima teadmisi erinevatelt elualadelt, et ta oskaks valida oma tulevaseks elukutseks midagi, mis talle sobib… Aga, ükskõik millise eriala inimene endale valib, ta ei saa üle ega ümber sellest, et ta kas asub mingisse asutusse tööle või asutab selle ettevõtte ise, kus töötab ja teistele tööd pakub… Ta peab hakkama saama oma pere majandamisega, oskama hakkama saada tarbijana, teadma kuidas käituda tööintervjuul, mida tähele panna töölepingus jne. Seega, olenemata tulevasest erialast, peab inimene oskama majandada ehk lihtsalt toime tulema oma eluga! Millises aines seda õpetatakse? Ideaalis igas aines pisut… Majandus- ja ettevõtlusõpe aga kõigele sellele keskendubki.

Sirje: Äriplaani koostamine ja õpilasfirma loomine on ikka väga eluline. Majanduse modelleerimise ülesanded (Titan3, Simulaator7, Börsiguru jms) arendavad hästi majanduslikku mõtlemist. Kõikvõimalikud mängud keskkonnas minuraha.ee.

Kas tehakse koostööd ka mõne ettevõttega (kutsutakse rääkima mõnel konkreetsel teemal või jagama praktilisi näpunäiteid)? Kas ettevõtjad on huvitatud koolipoolsest algatusest majandusõppe tundides osaleda?

Kristi: Loomulikult! Oleks vaid neid ettevõtteid rohkem, kes huvitatud oma teadmisi ja kogemusi noortega jagama. Tegelikult ei saa väita, et neid ei ole. Küllap jääb ka õpetaja "ajalimiidi taha" kinni, et huvilisi rohkem leida. Lisaks tundide ettevalmistamisele, tööde parandamisele, tagasisidestamisele, üritustele, peab ju õpetaja leidma aega, et otsida ettevõtteid, pidada nendega läbirääkimisi aja suhtes jne. Minule on tulnud aga viimasel ajal üllatusena, et on juba ettevõtteid, kes ise otsivad koolidega kontakti, pakuvad loenguid (Swedbank, tööbürood jt). See soojendab südant ja tekitab hea tunde, et mitte ainult õpetaja ei muretse tulevase kodaniku arendamise pärast, vaid seda teevad ka juba teised ühiskonna liikmed/ettevõtted.

Lisaks märkis Kristi Suppi vajadust infopanga järele, mille kaudu saavad õpetajad ja ettevõtjad vähema ajakuluga üksteisega suhelda.

Sirje: Tagasi kooli raames on meie gümnaasiumi vilistlased käinud rääkimas päevakajalistel teemadel seoses majanduse ja rahandusega. Pankadest on käinud esinejad. Junior Achievement Eesti juhid on juba 15 aastat käinud korraldamas ettevõtlusmängu Turuplats jne. Võimalusel tulevad ettevõtjad ikka õpilastega kohtuma.

Missugune on olnud õpilaste tagasiside õppeprotsessile?

Kristi: Valdavalt hea. Alati on selliseid Tootse, kes esmalt arvavad, et ehk saaks kuidagi lihtsamalt, aga hiljem on valmis andma ei tea mida, ja on neid, kes juba algkoolis teavad, mida tahavad.

Sirje: Positiivne.

Kas on ka tagasisidet, et koolis saadud majandusteadmised on olnud  oluliseks suunajaks edasiste õpingute planeerimisel, st majanduse, finantsarvestuse õpingud?

Kristi: Minul on palju selliseid näiteid. Ei ole küll väga täpset arvestust, aga paljud endised õpilased on tänaseks oma ettevõtlusega tegelevad, osad alles õpivad. Juba on ka neid, kes tulevad hea meelega nooremate koolikaaslastega omi kogemusi jagama.

Sirje: On küll. Igast lennust läheb mõni lõpetaja edasi õppima majandust. Mitmed on alustanud oma ettevõttega või töötavad FIE-na ning kooli kokkutulekutel on nad olnud tänulikud, et neil oli võimalik koolis majandust õppida.

Lõpetuseks üks tagasiside, mille Kristi Suppi sai ühelt oma õpilaselt ja mida ta ka meiega jagas ning mis viitab õpetatava aine kasulikkusele: "Hiljuti kohtusin endise õpilasega, kes õppis edasi kõrgkoolis, kus ühe õppeainena oli raamatupidamine. Tema poolt öeldud lause: "Ma olin oma kursusel ainuke, kes oli majandust, sealhulgas raamatupidamist õppinud juba gümnaasiumis, ja tänu minu teadmistele saime kogu kursusega oma töödega hakkama – õpetasin kaaslasi -, kuna selles aines õppejõud eeldas, et midagi juba teame ja tal ei onud aega meile raamatupidamise "a"-d ja "b"-d õpetada."