Septembri alguses kuulutasid Eesti Koolitus- ja Konverentsikeskus, raamatupidamis- ja maksuinfoportaal RMP.ee ning Eesti Raamatupidajate Kogu välja aasta raamatupidaja konkursi. 28. oktoobril Nordea kontserdimajas toimunud Eesti raamatupidajate konverentsil “Teejuht 2016. aastaks” tehti pidulikult teatavaks konkursi võitja – aasta raamatupidaja tiitli on auga välja teeninud BDO Eesti AS-is raamatupidaja-konsultandina töötav Maris Männik-Gaite Cruz.
Kui selgus, et ta on osutunud aasta raamatupidaja konkursi võitjaks, valdas Marist kõigepealt uskumatus. “Olin juba kolme parema hulka pääsemise üle väga üllatunud ja rõõmus. Enamat ei julgenud uneski näha,” ütleb Maris. “Eestis on palju häid raamatupidajaid, kes esiletõstmist vääriks,” leiab ta, “nende hulgast välja valitud saada on minu jaoks suur au. Kui hakkasin aru saama, mis toimub, siis olin väga rõõmus ja uhke.”
Initsiatiiv Marise kandidatuuri ülesseadmiseks aasta raamatupidaja konkursil tuli tema kolleegidelt. “Mul oli sellest teada saades väga hea meel, kolleegide tunnustus tähendab mulle palju,” ütleb Maris. Ta leiab, et ehkki raamatupidamine on paljude jaoks kutsumus; töö, mis juba ise motiveerib tegijat edasi õppima ja ennast arendama, et võimalikult paremat teenust pakkuda, vajab iga inimene siiski tunnustust kolleegidelt, vahetult ülemuselt, klientidelt ja miks mitte ka suuremalt ringilt. Just seetõttu leiab ta, et sel aastal teist korda toimunud aasta raamatupidaja konkursil on Eesti ühiskonnas ja majanduskeskkonnas oluline roll.
“Aasta raamatupidaja konkurss aitab minu arvates esile tõsta just neid professionaale, kelle töö ei pälvi igapäevast tähelepanu, kes on sellele aga pühendunud ja hoiavad selle ameti esindajaid au sees nii oma hea töö kui ka laiema panusega ettevõtte sees või väljaspool. Usun, et see konkurss aitab kaasa raamatupidaja ameti kui sellise ja eriti heade raamatupidajate suuremale väärtustamisele, finantside korrasolek on lõpeks ettevõtte edu üks võtmeid,” ütleb ta.
Samas tunnistab Maris, et valituks osutumisega kaasneb kahtlemata ka suur vastutus. “Aasta raamatupidaja tiitli saaja peaks ühiskonna silmis olema justkui meta-raamatupidaja – pilt sellest, kes ja milline on raamatupidaja ja mis on tema töö,” ütleb ta, “ja et seda tiitlit auga kanda, ei tohi kindlasti loorberitele puhkama jääda.”
Raamatupidamine – unistuste amet
Kõik raamatupidajad oma ameti juurde jõudnud pisut erinevat teed pidi. Maris tahtis raamatupidajaks saada juba päris väikesena. “Loomulikult ei kujutanud ma siis ette, mida see amet endast tegelikult kujutab,” räägib ta. Oma lapsepõlve kirjeldades selgitab Maris, kuidas raamatupidamisega tegelev vanaema teda mõnikord töö juurde kaasa võttis ning noores tüdrukus ameti vastu huvi tekitas. “Vanaema töö juures tundus mulle kõik see paberitega sehkendamine ja lõputute arveraamatute täitmine tohutult tähtis ja huvitav,” räägib Maris. Nii hakkas ta vanaema eeskujul raamatupidaja tööd kodus järele proovima ning kui Marise mängukaaslased tahtsid saada loomaarstideks või õpetajateks, siis tema unistuseks oli saada raamatupidajaks.
Teekonda unistuste ameti omandamise suunas toetas ka Marise huvi matemaatika ja numbrite vastu. “Koolieas oli matemaatika minu lemmikaineid, keskkoolis sai valitud majandussuund ning sealt sain juba ka esimesed tunnid majandusarvestuses, mis mulle väga meeldis,” meenutab ta. Ka karjäärinõustamisel selgus, et just majandus peaks olema üks Marise esimesi valikuid. Seega tundus kõik viitavat, et juba lapseeas väljakujunenud veendumus, et temast saab raamatupidaja, ongi lõpuks Marise jaoks see õige amet. “Sellele veendumusele ei ole ka hiljem ükski muu valik konkurentsi pakkunud,” tõdeb Maris.
Raamatupidaja töö juurde kuulub pidev areng
Nüüdseks on Maris raamatupidajana töötanud juba ligi kümme aastat, õpingute viimasest aastast alates. Selle aja jooksul pole tal veel hetkekski igav hakanud, sest alati on midagi uut juurde õppida ja uusi väljakutseid, mida vastu võtta. “Töötan nii Eesti GAAP’i kui IFRS-iga. Oma vahepealse Hispaania eluperioodi jooksul viisin ennast põhjalikult kurssi ka Hispaania GAAP’i ja maksusüsteemi erisustega ning tegelesin vähemal määral juhtimisega seotud ülesannetega,” kirjeldab Maris oma kogemustepagasit. Pärast Eestisse tagasipöördumist BDO-s töötatud aasta on talle lisaks pakkunud võimalust koolitusi läbi viia ja erialaseid artikleid kirjutada.
Raamatupidamisbüroos töötades puutub Maris kokku väga erinevate klientide, tehingute ja tegevusvaldkondadega. Seetõttu tuleb tal muudatuste ja arengutega erialamaastikul pidevalt kursis olla. “Minu klientide hulgas on nii väiksemaid ühemehe-ettevõtteid kui ka suuremaid rahvusvahelisi kontserne. Probleemid, millega nad kokku puutuvad ja millele neil lahendusi aitan leida, on väga erinevad. Samas on raamatupidamisprotsess kui selline endiselt suuresti sama, mis kümme aastat tagasi,” selgitab Maris. Ühelt poolt pidev areng ja õppimine, teiselt poolt aga teatav stabiilsus, mis raamatupidaja töö juurde kuulub, Marist selle ameti juures köidavadki.
“Raamatupidamine on väga praktiline ja loogiline, võimaldab teatud rutiini ja omaette nokitsemist, töö väljundit on samas võimalik mõõta. Just pidev areng ja tunne, et ikka on midagi uut õppida ja uusi väljakutseid, mida vastu võtta, kooskõlas teatud turvatundega, mida pakub raamatupidaja ameti stabiilsus, on see, miks mulle meeldib raamatupidamine endiselt rohkem kui midagi muud,” ütleb aasta raamatupidaja tiitli pälvinud Maris. Just neil põhjustel on ta raamatupidamise juurde jäänud ka pärast kümmet tegutsemisaastat selles valdkonnas.
Olles raamatupidamise alal tegutsenud nii kodumaal kui ka väljaspool Eestit ning puutudes oma töös kokku ka rahvusvaheliste ettevõtetega, on aasta raamatupidajal hea ülevaade sellest, mis siinses majanduskeskkonnas ülejäänud Euroopaga võrreldes hästi on ning mida annaks meie maksupoliitikas paremaks muuta. “Eesti tugevus on meie maksusüsteemi lihtsus ja tehnoloogiliste lahenduste lai kasutamine nii riigi tasandil, erasektoris kui üldiselt. Bürokraatia tasemelt on Eesti (heas mõttes) kõvasti ees Vana-Euroopa riikidest, kus tuleb ka väheolulisel asjaajamisel mõnikord tundide kaupa sabades seista. Nendel põhjusel on Eestis lihtne alustada ettevõtlust ning uusi ideid sünnib kui seeni pärast vihma,” ütleb Maris. Eesti maksupoliitika puudustest toob ta aga välja liialt kõrge ja jäiga tööjõu maksustamise, mis pärsib tugevate erialaspetsialistide toomist ja jäämist Eestisse, samuti FIE-de kui väikeettevõtjate maksustamise.
Lisaks tööle peab raamatupidaja oskama ka puhata
Raamatupidaja töö võib vahel olla vägagi pingeline. Teavad ju kõik, kes selle alaga kokku on puutunud, et kiirematel perioodidel tuleb teinekord tööd teha ka õhtutundide arvelt. Aasta raamatupidajal on pingega toime tulemiseks lihtne soovitus: “Igas ametis on pingelisemaid ja vähempingelisi perioode, oluline on, et ei kaoks ära tasakaal ja ületunnid ei muutuks reegliks.” Üldjuhul järgib ta põhimõtet, et tööd koju kaasa ei võeta, ning töövälisel ajal tegeleb ta muude asjadega. “Ka minu elus on olnud periood, kus ületunnitöö oli tavapärane ning isiklikud suhted töö tõttu kannatasid. Nüüdseks olen aga oma vigadest õppinud,” ütleb Maris. “Arvan, et kõige olulisem ongi see, et tööd ei tohi koju kaasa võtta. Isegi kiiremal kevadperioodil eelistan pigem õhtul hiljem või nädalavahetusel kontoris töö ära lõpetada kui kodus arvuti taga istuda. Minu arvates on oluline, et töö ja puhkus oleks mitte ainult ajaliselt vaid ka ruumiliselt eraldatud,” avaldab ta oma saladuse tööstressi eemalepeletamiseks. Selliselt saab ta nautida nii tööd kui ka vaba aega ning kui kiiremal kevadperioodil ongi mõnikord vaja õhtutel või nädalavahetustel tööle jääda, saavad lähedased sellest aru. “Stressiperioodidel püüan rangelt jälgida reeglit, et igas nädalas peab olema vähemalt üks täiesti töövaba päev ning regulaarselt teha sporti. Et stressirikkaid perioode tekiks vähem, planeerin alati oma aega vähemalt üks kuu ette. Olen mõnes asjas vana kooli inimene: kasutan kirjalikku agendat. Nii on mul iga päeva alguses ülevaade tähtaegadest ja ülesannetest, mis kindlasti on vaja ära teha,” selgitab ta.
Lisaks tööle püüab Maris oma aju ka muul moel tegevuses hoida. Talle on alati meeldinud võõrkeeli õppida ning ristsõnu lahendada. Samuti meeldib talle lugeda, heas restoranis lähedaste või sõpradega aega veeta ja teatris käia. “Lisaks vaimule tuleb ka keha vormis hoida, selleks käin näiteks jooksmas või sulgpalli mängimas,” räägib Maris, millega talle töövälisel ajal tegeleda meeldib. Puhkuste ajal püüab ta alati Tallinnast välja saada, olgu siis reisile või lihtsalt maale. “Keskkonnavahetus viib rutiinist välja ja tööle tagasi tulles on mõnus puhanud tunne,” kirjeldab aasta raamatupidaja, mis talle töötegemiseks uut energiat ja hoogu juurde annab. “Mul on ka üks veidi lapsik rõõm, mis stressi eemale peletab ja tuju heaks teeb: mulle meeldib väga loomaaias käia,” lisab ta.
Kolleegid Marisest
|
Aasta raamatupidaja konkurss
Eesmärgiga väärtustada raamatupidaja ametit ning pöörata tähelepanu raamatupidajatele, kes on märkimisväärselt aidanud kaasa kogu valdkonna või oma ettevõtte arengule ja edule, kuulutati septembri alguses Eesti Koolitus- ja Konverentsikeskuse, raamatupidamis- ja maksuinfoportaali RMP.ee ning Eesti Raamatupidajate Kogu koostöös välja aasta raamatupidaja konkurss. Konkursile võis oma kandidatuuri esitada iga raamatupidaja tingimusel, et on tegutsenud selles ametis vähemalt viis aastat. Üles sai anda ka oma raamatupidajatest kolleege. Kõigi kandideerinud raamatupidajate lood olid väga inspireerivad ja soovitused põhjalikud. Konkursile esitatud kandidaatide hulgast valis hindamiskomisjon välja kolm nominenti, kelleks olid Inge Kirss Saaremaa Lihatööstus OÜst, Maris Männik-Gaite Cruz BDO Eesti AS-st ja Piret Mägi Kultuuriministeeriumist. Aasta raamatupidaja tiitel anti sel aastal välja teist korda.
Loe ka artiklit Urve Laurist, kes pälvis aasta raamatupidaja tiitli 2014. aastal
