On jäätisekuu ning on selgunud, et viimastel aastatel ihkab eestimaalase süda aina enam põnevamaid elamusi. Vastavalt suurte jäätisetootjate andmetele koguvad populaarsust erilised koorejäätise maitsed, kuid värske tarbijauuring paljastab, et ühele protsendile Eesti elanikkonnast jäätis ei meeldi.
Vastavalt jäätisetootjate andmetele sõid Eesti inimesed eelmisel aastal umbes 7000 tonni jäätist, mis on võrreldes eelnevate aastatega veidi enam (võrdluseks – Eiffeli torni metallkonstruktsioon kaalub 7300 tonni). Uuringufirma Turu-uuringute AS teostatud uuringust selgub, et keskmine Eesti elanik sööb jäätist vähemalt 2-3 korda kuus. Seejuures kolmandik neist (32%) naudib jäätise maitset vähemalt korra nädalas.
Jäätise valimisel peetakse kõige olulisemaks kriteeriumiks jäätise maitset (90%). Traditsioonilised maitsed on eestlaste hulgas ikka veel esikohal, kuid jäätisetootjate sõnul ihkab eestimaalase süda aina enam põnevamaid elamusi.
"Kõige populaarsemad jäätise maitsed Eesti tarbijate seas on vanilje ja šokolaad, kuid viimastel aastatel on muutunud aina populaarsemaks eksootilisemad maitsed, näiteks piparmünt, sidrun, banaan jpt,” kirjeldab suundumusi Eesti Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp. “Eesti jäätiste TOP 10-s on järjepidevalt vanad head koorejäätise brändid: Vana Toomas, Väike Tom, Põhjatäht, Balbiino Koorejäätis ja Onu Eskimo," ütleb ta. Lisaks on ta tähele pannud, et Eesti elanikud eelistavad jäätist koonuses.
Enamik Eesti elanikest (49%) usub, et jäätise tarbimine mõistlikes kogustes on tervisele kasulik. Teatakse, et koorejäätis sisaldab kasulikke vitamiine ja mineraalaineid nagu vitamiini B (parandab une kvaliteeti, nahka ja juukseid), vitamiini A (parandab silmanägemist), vitamiini D (aitab kehal talletada kaltsiumit) ja vitamiini E (kaitseb enneaegsete kortsude ja südame-veresoonkonna haiguste eest). Samuti sisaldab koorejäätis kaltsiumi, rauda, magneesiumi ja fosforit. Sama oluline on, et koorejäätise söömine paneb inimese organismi tootma “õnnehormooni”, serotoniini.
Siiski on olemas üks protsent Eesti elanikest, kes jäätist ei söö. Põhjuseid on erinevaid. Näiteks leitakse, et koorejäätis on liiga magus või liiga külm. Neile, kes usuvad, et jäätis on "liiga magus", soovitab Indrek Kivisalu, Food Studio peakokk ja omanik, lisada veidi fantaasiat ning tuunida koorejäätis oma maitsemeelte järgi. “Ka soolase jäätise nullist valmistamine pole oluliselt keerukam kui supi keetmine," ütleb Kivisalu.
Jäätisekuul on käimas ka koorejäätise kampaania. Kõigi osalejate vahel loositakse välja 50 kasti koorejäätist. Vaata lähemalt www.koorejäätis.ee. Kampaaniat "Kellele ei meeldi koorejäätis?" korraldab Eesti Toiduainetööstuse Liit koostöös suurimate jäätise tootjatega.
