Köleri 2 on 2012. aasta jaanuaris Kadriorus avatud Prantsusmaalt inspiratsiooni saanud kohvik ja restoran, kus on võimalus nautida elamusterohkeid sööke ja jooke ning alati siirast ja sõbralikku teenindust.
Menüü ja sisekujundus on prantsusepärased. Eelroogade menüü on mitmekülgne. Võimalus on valida erinevaid suupistetevalikuid seltskonnaga mõnusaks jagamiseks või näiteks Roquefort juustuga küpsetatud teod või paté kergeks isuäratamiseks.
Galett on eestlastele veel võrdlemisi võõras, kuid maitsed selles on tuttavad ja armastatud. Selle põhi valmistatakse tatrajahust, mis on väga tervislik ja figuurisõbralik, kuid samas ka maitsev (galetti kiidavad isegi need, kellele tatar väga ei meeldi). Taigen valmistatakse eelneval päeval, et jahu saaks paisuda ning tänu sellele on galett krõbe ja õhuke. Galeti vahele pannakse vastavalt menüüs kirjeldatule erinevat liha, juustu, tomateid, seeni või sibulaid jms – valik on täpselt nii lai kui fantaasia lubab. Kõige klassikalisem galett on Complete – singi, juustu ja pooltoore munaga. Kõrvale serveeritakse värske salat.
Magusasõbrad võivad rõõmustada, kuna kreppide valik on lai ja mitmekülgne. Populaarseim on Normandie, mis täidetakse kaneeliõuntega ja valatakse üle põleva kalvadosiga, kõrvale serveeritakse vanillijäätist. Eriti tore on see hämaras, kui leek on hästi nähtav.
Juustud – prantsuse toidukultuuri oluline osa. Miks mitte tellida desserdiks hoopis juustuvalik? Küpsetatud kitsejuust mees glasuuritud Kreeka pähklitega on paljudele absoluutseks lemmikuks. Samas on heaks elamuseks lambapiimast valmistatud Roquefort ning lehmapiimast valgehallitusjuust Brie, mida serveeritakse viigimarjamoosiga.
Samas on menüüs lisaks kreppidele ja galettidele ka pearoad, eelroad ja magustoidud, milles arvestatakse ka taimetoitlastega.
Köleri 2 ruumid on avarad ja valgusküllased, olemas on ka tore mängunurk lastele. Ilmade soojenedes avatakse maja taga päikeseküllane terrass, kus on samuti võimalik erinevaid üritusi korraldada. Terrassi muudavad eriti hubaseks võrkkiiged, diivanid ja päikesetoolid. Samuti jagub tegevust ka lastele.
Maja koosneb kahest tiivast ja tänu sellele on lisaks tavalisele kohvikuelule majas tihti mõni sünnipäev, pulm või muu üritus. Soovi korral annab meie personal head nõu, kuidas üritus võiks kujuneda või soovitavad bändi, DJ-d või muid esinejaid, et peost saaks tore ja meeldejääv sündmus, mida tulevikus rõõmsalt meenutada.
Restorani ilusad ruumid on piisavalt suured ja avarad, mistõttu on nendes võimalik väga erinevaid üritusi korraldada. Sünnipäevad, pulmad, firmaüritused – kliendi soovidega arvestatakse ning üritus korraldatakse nendest lähtuvalt. Samuti on ürituste korraldamiseks olemas ka privaatruum, mis mahutab kuni 60 inimest. Köleri 2 pakub grupimenüüsid, kus on võimalik valida näiteks traditsiooniline Eesti sünnipäevalaud seaprae ja kartulisalatiga või peakoka lemmik – krõbe pardirinnafilee kitsejuustu krepi ja vaarikakastmega.
Tööpäevadel on võimalus nautida lõunapakkumisi, mis on maitsvad ning valmivad kiiresti.
Köleri 2 joogikaart lähtub samuti prantsuse maitsetest – kalvados, šampanja, konjak, naturaalne siider ning isuäratavad kokteilid.
Restoran ja kohvik Köleri 2 võtab rõõmsasti vastu ka pisemaid külalisi. Laste jaoks on olemas mängunurk ning kaks korda kuus toimuvad pühapäeviti lastehommikud. Lasteüritusteks on võimalik krepimasinad peosaali tuua, et kõik külalised saaksid valida omale meelepäraseima ning samuti näha oma silmaga, kuidas krepid valmivad – nii soolased kui ka magusad.
Samuti on võimalus tellida lõbusaid suupisteid, et jaksaks ikka kauem mängida. Laste lemmikuteks on saanud Aafrika trummide töötuba, näomaalingud, mängud ning laulutunnid. Võimalus on ka lastediskosid korraldada.
Kuigi Köleri 2 asub kesklinna ja Kadrioru piiril, on väga oodatud ka autoga külalised, kuna maja ees ja kõrval on parkimine tasuta.
Prantsuse klassikalisel magustoidul on huvitav saamislugu:
Roog leiutati kogemata 14-aastase kelneriõpilase Henri Carpentieri poolt aastal 1895 Maitre at Monte Carlos Café de Paris. Ta olevat valmistanud desserti Walesi printsile (tulevane kuningas Edward VII) ja tema kaaslannale, kelle nimi oli Suzette. Henri Carpentier on oma memuaarides “õnnetust” üsna täpselt kirjeldanud. Nimelt olevat ta pannkoogid kogemata gaasipõletile liiga ligidale tõstnud ning need olevat süttinud. Prints oma sõpradega aga ootas ning uut portsjonit polnud enam aega valmistada. Maitsnud siis sõrmega kastet – see olnud parim, mida seni valmistada oli õnnestunud! Prints söönud ära pannkoogid ja lusikaga veel viimasegi kui tilga kastmest oma taldrikul. Siis küsis Walesi prints roa nime ja Henri olevat selle koheselt Crêpes Princesse`ks nimetanud. Prints olevat olnud meelitatud, kuid Suzette olevat püsti tõusnud ja printsile demonstratiivselt kummarduse teinud. Siis palunudki tulevane kuningas pannkookidele Crêpes Suzette nimeks panna.
Magustoidu serveerimisel valatakse see üle põleva Grand Marnier`ga.
Avastamisrõõmu kõigile!
Rõõmsa kohtumiseni!
