Viimasel ajal on näha aktiivsemat juhtide liikumist riigi osalusega ettevõtetes ja ka riigisektoris tervikuna. Poliitikud, kes on seatud neid ettevõtteid ja asutusi juhtima, koguvad süüdistusi "onupojapoliitika" tegemises ja pereliikmete eelistamises. Süüdistusi ei esita ainult kaotajaks osutunud teised poliitikud, vaid ka laiem avalikkus, sh neis ettevõtteis töötavad inimesed. Inimesed neis organisatsioonides kaotavad usu juhtidesse, võõranduvad ja üldine töömotivatsioon väheneb. Oma töötajate võõrandumine muudab organisatsioonide juhtimise keerukaks ja arusaamatu personalipoliitikaga kaevatakse auku uutele juhtidele.
Parim võimalus sellise võõrandumise vältimiseks on luua läbipaistev värbamisprotsess ning kaasata konsultantideks neutraalsed osapooled, kelle jaoks oma professionaalse tausta rikkumine päevapoliitika huvides on välistatud.
Ei kujuta küll ette, et rahvusvaheline personaliotsingufirma hakkaks poliitikute huvides "haltuurat" tegema, sest teenusepakkuja hea maine ühiskonnas on palju väärtuslikum kui poliitikutelt saadav võimalik kogutulu. Erasektorile värbamisteenuste pakkumisest saadav kogutulu on kümnetes kordades suurem kui riigisektorist potentsiaalselt saadav tulu selles vallas ja juba üksi see fakt on teenusepakkuja neutraalsuse tagatis.
Protsess ise oleks lihtne. Kõigepealt kuulutataks välja avalik vähempakkumine personaliotsinguteenuse hankeks. Siis korraldaks personaliotsingufirma kogu protsessi ettevõtte huvidest lähtudes. Selline käitumine tagaks rahvusvaheliste standardite rakendamise värbamisprotsessis ning parimate võimalike variantide olemasolu ettevõtte edasiseks arenguks. Lisaboonusena ei süüdistataks ka poliitikuid, nagu nad oleks inimesi värvanud klikihuvidest lähtuvalt ja jätnud arvestamata oma juhitud organisatsiooni huvid.
Sellise käitumise eeldus on muidugi see, et poliitikutest ettevõtete juhid tegutsevadki ettevõtte huvides. Vaadates hüpoteeklaenude ja pensionikindlustuste arvukust, peaks Eesti ühiskond oma moraalses arengus varsti olema sealmaal, kus mõeldakse aastakümneid ette ja lühiajalise profiidi tagaajamise asemel tehakse pikaajaliselt õigeid otsuseid.
Avalikud hanked personaliotsinguteenuse sisseostuks Eestis on olnud pigem erandid kui reegel, neid võib ühe käe sõrmedel üles lugeda. Tahaks loota, et riigiaparaat oma senist praktikat muudab ja kas või organisatsioonis töötavate inimeste motivatsiooni huvides kogu värbamisprotsessi avatumaks muudab.
