Lektor: Katrin Sarap
Tööaega võib üldjuhul arvestada kahel viisil – päevaviisiliselt ja summeeritult.
Tavaliselt on töötajate tööaja arvestus päevaviisiline: töötaja jaoks tähendab see nädalas viite 8-tunnist tööpäeva ning kahte puhkepäeva. Kui aga töö iseloomust tingituna tööpäevad planeeritakse teadlikult pikemad kui 8 tundi, näiteks pikad (12 tundi) tööpäevad vahelduvad vabade päevadega. Kuidas sellisel juhul järgida riiklikku tööajanormi (8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas)?
Appi tuleb töö- ja puhkeaja seadus, mille kohaselt kohaldatakse tööaja summeeritud arvestust juhul, kui tööajanormi täidetakse tööpäevast pikema ajavahemiku jooksul.
- Toome näite:
Töömees Jaan teeb kuus 8 12-tunnist tööpäeva, 4 10-tunnist tööpäeva ning 5 8-tunnist tööpäeva.
Jaan teeb kuus, mille tööajanorm on 176 tundi (22 tööpäeva) kokku 176 töötundi (17 tööpäeva) ning saab kuus 5 vaba päeva lisaks.
Töötaja on oma tööülesanded täitnud kuu tööajanormi ületamata ning ületunde tegemata.
Sel juhul tuleks arvutatava perioodi konkreetse tööajanormi saamiseks korrutada kalendrijärgsed tööpäevad kaheksaga. Lihtsam on vaadata juba välja arvutatud 2008.a. kalendrikuude tööajanorme aga veebileheküljelt www.rmp.ee.
Summeeritav tööaja periood peaks tööandjal fikseeritud olema kas töösisekorraeeskirjades, kollektiiv- või töölepingus.
Tööaja summeeritud arvestuse kohaldamine eeldab tööandjalt teatud tööaja planeerimist. Tulenevalt seadusest on tööandja kohustatud koostama tööajakava kogu summeeritava arvestusperioodi või vähemalt iga kalendrikuu kohta (kui arvestusperiood on ühest kuust pikem) ning tegema selle töötajatele teatavaks hiljemalt viis päeva enne arvestusperioodi või kalendrikuu algust.
Töötaja tööaeg võib olla summeeritava perioodi päevade lõikes küll erineva pikkusega, kuid töövahetuse pikkus ei tohi ületada 12 tundi ning töötaja iganädalase puhkeaja kestuseks peaks olema vähemalt 36 järjestikust tundi, kusjuures selline 36-tunnine vahe võib olla vaid mõnel nädalal, sest arvestusperioodi jooksul kokku peaks tööandja töötajale tagama keskmiselt 2 puhkepäeva iga 7-päevase ajavahemiku kohta.
Töövahetuste vahelist puhkeaega peab olema vähemalt 11 järjestikust tundi, kuid summeeritud tööaja arvestuse korral võib erandina kollektiivlepingu, seaduse või muu õigusaktiga sätestada sellest lühema puhkeaja. Tööandja ühepoolse otsusega või ka kokkuleppel töötajaga ülalnimetatud puhkeaega lühendada ei tohi.
Kuna summeeritud arvestus eeldab tavapärasest pikemaid töövahetusi, siis töögraafikus (tööajakavas) tuleks kuupäevade kaupa paika panna, millistel päevadel ja millistel kellaaegadel töötaja tööd teeb, sest ka töötaja tahab oma isiklikku aega planeerida. Graafiku muutmine toimub poolte kokkuleppel. Arusaamatuste ärahoidmiseks ja hilisemate vaidluste vältimiseks oleks mõistlik teha seda kirjalikus vormis.
Tööaja summeeritud arvestuse korral on ületunnitööks arvestusperioodi töötundide üldarvu ületavad töötunnid.
Nii on kvartaalse arvestusperioodi korral ületundideks kvartali töötundide üldarvu ületavad tunnid, milliste arv selgub alles arvestusperioodi (kvartali) lõpus. Arvestusperioodi lõppedes liidetakse kuude tegelikult töötatud töötunnid ning võrreldakse neid kvartali normtundide üldarvuga, millest arvatakse maha töötaja mõjuva põhjusega puudutud aeg (haigus, puhkus). Kvartali normtundide üldarvu võrdlemisel töötatud tundide arvuga võib selguda, et tegelikult töötatud tundide arv vastab normtundide arvule, vaatamata sellele, et mõnel kuul töötati üle normtundide. Nendel kuudel üle normtundide töötatud tunde ületundideks ei loeta.
Eelnevast järeldus: tööaja summeeritud arvestuse puhul saame ületunnitööst rääkida alles summeeritava perioodi lõppedes.
Kui tegelikult töötatud summeeritava perioodi töötundide üldarv ületab perioodi normtundide üldarvu, on tegemist ületundidega, mis vastavalt palgaseadusele hüvitatakse poolte kokkuleppel lisatasu maksmise või vaba aja andmisega. Mõistlik oleks kokkuleppe kirjalik vorm. Palgaseaduse kohaselt tasustatakse ületunnitööd selliselt, et ületunnitöö iga tunni eest makstav lisatasu ei tohi olla väiksem kui 50 % selle töötaja tunnipalga määrast.
Palgaseadus kohustab tööandjat maksma palka vähemalt üks kord kuus.
- Näide:
Kvartaalse tööaja summeeritud arvestuse korral peab tööandja tööaja arvestust kõikides kuudes tegelikult töötatud töötundide osas ning vaatamata sellele, et näiteks kvartali teises kuus töötati üle kalendrijärgse tööajanormi, maksab selle kuu eest töötajatele töötasu välja tööajanormi kohaselt.
Töötasu maksmisel selles kuus üle tööajanormi tehtud tunde sel juhul arvesse ei võeta ning need jäävad omamoodi varuks perioodi viimasesse kuusse, juhul kui viimasel kuul töötatakse vähem, kui näeb ette tööajanorm. Kui mõnel kuul töötati aga kalendrijärgsest tööajanormist vähem tunde või ei töötatud üldse, tuleks töötajale nende kuude eest maksta ikkagi vähemalt töölepingus kokkulepitud tööajanormi kohast töötasu.
Sellisele seisukohale on asunud vabariigi Tööõigusnõukogu oma selgitustes Tööinspektsiooni veebileheküljel:: www.ti.ee.
Kui aga tööaja summeeritavaks arvestusperioodiks on 4 kuust pikem ajavahemik, on tööandja kohustatud kooskõlastama tööaja summeerimise tingimused tööinspektoriga.
Tööinspektorile tuleks esitada vastavasisuline põhjendatud taotlus, millele lisada planeeritava arvestusperioodi (või vähemalt paari kuu) tööajakava, et tööinspektor saaks otsuse tegemisel kontrollida ajakavas töö- ja puhkeaja normidest kinnipidamist.
Möödunud aastal kasutas Saare maakonnas seda seadusest tulenevat võimalust kümmekond tööandjat, valdavalt põllumajanduslikud ettevõtted.
Avaldatud: Oma Saar, 19.03.2008
Loe ka:
