Lektor: Katrin Sarap
- Kas täiendava lapsepuhkuse päevad peab võtma kõik korraga välja, või võib neid võtta mitmes osas?
- Vastus:
Vastavalt puhkuseseadusele toimub nii põhipuhkuse kui ka täiendava lapsepuhkuse osadena andmine poolte (tööandaja ja töövõtja) kokkuleppel. - Kas täiendavat lapsepuhkust võib kasutada ka isa?
- Vastus:
Puhkuseseaduse § 30 järgi isal või emal õigus igal tööaastal täiendavale lapsepuhkusele:
1) kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last;
2) kuus tööpäeva, kui tal on kolm või enam alla 14-aastast last või vähemalt üks alla 3-aastane laps.Hüvitamisele kuuluv summa ja selle maksmise kord on reguleeritud Vabariigi Valitsuse 28. augusti 2001 määrusega nr 287. Selle järgi hüvitatakse ühe täiendava lapsepuhkuse päeva eest 66 krooni.
(toimetus- Alljärgnev lõik kehtis 2008 aastal. Alates 2009 aastast tasuta puhkuse võimalus)
Puhkuseseaduse § 301 järgi on isal õigus saada ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi 10 tööpäeva isapuhkust, mille eest makstakse puhkusetasu tema keskmise palga alusel, kuid mitte rohkem kui kolmekordne Eesti keskmine brutopalk kasutamise kuu eelmisele kvartalile eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel.Isa võib kasutada täiendavat lapsepuhkust ka lapse esimesel eluaastal, kui ema on kodus lapsehoolduspuhkusel.
Täiendavat lapsepuhkust ja hüvitist taotlev isa esitab avalduse ja muud nõutavad dokumendid (nt lapse sünnitunnistus) oma tööandjale. Oluline on, et lapse sünnitunnistusel on märge nii ema kui ka isa kohta. See on täiendava lapsepuhkuse taotlemise seadusest tulenev tingimus. Vaba kooselu või kelle nimel laps on, pole tähtis.
Kui esitatud dokumendid tööandjat veenavad, siis makstakse hüvitis (tööandja poolt) ka välja. Avalduse esitaja kinnitab oma allkirjaga, et tema ega lapse teine vanem ei kasuta täiendavat lapsepuhkust teise tööandja juures. Seega on lapse isa (või ema) oma vastutus küllalt suur.
Tehtud kulutuse hüvitab tööandjale riik Sotsiaalkindlustusameti kaudu. Selleks täidab tööandja andmiku ja esitab selle üks kord kuus asukohajärgsele pensioniametile. Andmikus on näidatud tööandja nimi, registrinumber ja kontaktandmed, pangakonto number, samuti hüvitist saanud töötaja isikuandmed ja hüvitamise alus ning makstud summa. Andmik peab olema kinnitatud tööandja seadusliku esindaja allkirjaga.
Kui tööandja esitatud andmikult andmete sisestamisel Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi (SKAIS) ilmneb, et midagi on valesti või tekib kahtlus, on pensioniametil õigus kontrollida nii tööandjate esitatud andmete õigsust kui ka andmiku koostamise aluseks olnud dokumente.
 |
 |
Neljapäev, 09. Veebruar
|
 |  |  |  |  |  |
Koostööpartnerid
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
