Töövaidlusi Saaremaalt XI

11. detsembril 2007 arutati töövaidluskomisjonis R.T. avaldust OÜ Trelleborg Moulded Components Estonia vastu töölepingulise suhte tunnustamise ja rahaliste hüvitiste nõudes.

Avaldaja töötas mehaanikuna 26. oktoobrist 8. novembrini 2007.
31. oktoobril töötaja haigestus ning haigusleht kestis kuni 14. novembrini. Vahepeal aga, 8. novembril, võttis töötaja tööandjaga ühendust, soovides töö küsimustes rääkida. Paraku see tal ei õnnestunud, kuna firmasse jõudes tagastati talle tööraamat ilma ühegi firmapoolse kandeta ning soovitati lahkuda.

Avaldaja pöördus töövaidluskomisjoni poole, nõudes, et tööandja fikseeriks tema töötamise firmas ning maksaks välja töötasu kahe tööl oldud päeva eest.

Tööandja ei tunnistanud nõuet, väites, et avaldaja ei töötanud firmas päevagi.

26. oktoobril lubati avaldaja tööga tutvuma. 29. oktoobril tuli ta hommikul kohale, kuid tööle ei asunud. Pärast nimetatud päeva avaldaja enam välja ei ilmunud, kuid teatas 30. oktoobril, et on haige.

Vastavalt töölepinguseaduse (TLS) § 28 lg 2-le võrdsustatakse tegelik tööle lubamine tööandja poolt töölepingu sõlmimisega, sõltumata töölepingu vormistamisest.

Antud töövaidlusasjas leidis tõendamist, et avaldaja käis juba 24. oktoobril end tööle pakkumas ja tööga tutvumas. Tegelik tööle asumine toimus 26. oktoobril. Töötajal paluti kaasa võtta tööriided ning kohapeal juhendati teda tööohutuse alaselt, mille järel ta alustas iseseisvalt töötamist koos teise vahetusmehaanikuga.

Järgmisel päeval avaldaja tööle ei tulnud, kuid 30. oktoobril töötas kogu tööpäeva.

Töövaidluskomisjon asus seisukohale, et avaldaja tööle lubamine 26. oktoobril tööandja poolt on võrdsustatav töölepingu sõlmimisega ning tööandja on kohustatud vormistama töötaja töölevõtmise ning töölt vabastamise vastavalt seaduses sätestatud korrale. Kuna tõendatud oli töötamine kahel päeval, kohustas töövaidluskomisjon tööandjat välja maksma töötasu summas 783 krooni.

20. detsembril arutas töövaidluskomisjon R.P. avaldust Kuressaare 5. lasteaia vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ja rahaliste hüvitiste nõudes.

Avaldaja töötas lasteaiaõpetajana katseajaga neli kuud alates 3. septembrist 2007. Tööleping lõpetati 19. novembril seoses katseaja ebarahuldavate tulemustega (TLS § 86 p 5). Avaldaja väitel toimus vabastamine päevapealt ja oli sedavõrd ootamatu, et ta sai lausa šoki ning pidi pöörduma abi saamiseks arsti poole.

Avaldaja oli varemt 24 aastat töötanud muusikaõpetajana, kuid sai enda arvates ka lasteaiaõpetaja ametikohal tööga hästi hakkama. Ta möönis, et selles ametis oli palju uut, millega ta varem ei olnud kokku puutunud, kuid ta oli huvitatud juurdeõppimisest ja enesetäiendamisest ning jõudis enne töölepingu lõpetamist juba läbida ühe tsükli tööalaselt vajalikust koolitusest.

Tööandja ei selgitanud avaldajale töölepingu lõpetamise põhjusi, mistõttu avaldaja arvas, et põhjust tema vabastamiseks ei olnudki ning ta nõudis töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist ja hüvitist kolme kuu keskmise palga ulatuses.

Tööandja väitel oli avaldaja sobimatu töötama lasteaiaõpetaja ametikohal. Avaldajale heideti ette laste suhtes ebapedagoogiliste meetodite kasutamist. Samuti väitis tööandja, et lastevanematelt oli tulnud kaebusi avaldaja töömeetodite suhtes. Avaldaja tähelepanu oli korduvalt juhitud puudustele töös, kuid olukord sellest ei paranenud.

Vastavalt TLS § 102 lg 1-le on tööandjal õigus lõpetada töötaja tööleping, kui katseaja tulemused osutuvad ebarahuldavaks. Tulemusi hindab tööandja, kusjuures hinnang peab rajanema objektiivsetel näitajatel ning tööandja peab vajadusel tõendama, milles puudujäägid töös seisnesid.

Seaduse kohaselt on katseaeg mõeldud töötaja tervisliku seisundi, võimete, suhtlemisalase sobivuse ja kutseoskuste kindlakstegemiseks ning võib maksimaalselt kesta neli kuud. Antud juhul väitis tööandja, et lõpetas avaldaja töölepingu just seetõttu, et avaldaja kasutas oma töös ebapedagoogilisi võtteid, kuid ei tõendanud, et see tegelikult ka nii oli.

Laste väidetavat kõrvust tirimist, nutva lapse rahunemiseks kinnisesse ruumi paigutamist jms olevat väidetavalt pealt näinud üks lasteaia töötaja ja üks lapsevanem, kuid arusaamatuks jäi, et avaldajaga neist juhtumitest ei räägitud, et temalt selgitusi ei nõutud ja lasti töötamist jätkata mitme kuu vältel. Kui tegemist oleks olnud lapsi mingilgi moel ohustava isikuga, tulnuks ta kohe töölt kõrvaldada. Avaldajale ei mainitud isegi töölepingu lõpetamise päeval, mis põhjusel ta vabastatakse.

Tahes-tahtmata jäi tööandja selgitustest mulje, et väited ebapedagoogiliste meetodite kasutamisest olid alusetud ning paljasõnalised ja tegemist oli otsitud põhjusega töötaja töölepingu lõpetamiseks. Kuidas muidu seletada asjaolu, et töötaja sai enda poolt toime pandud niivõrd tõsistest rikkumistest teada alles pärast töövaidluse algatamist tööandja poolt töövaidluskomisjonile saadetud kirjast.

Kuna muus osas tööandjal töötaja tööga toimetuleku suhtes pretensioone ei olnud, asus töövaidluskomisjon seisukohale, et töölepingu lõpetamine seoses katseaja ebarahuldavate tulemustega tuleb tunnistada ebaseaduslikuks ning avaldaja kasuks mõisteti välja hüvitis kolme kuu keskmise palga ulatuses summas 19 650 krooni.

Avaldatud: Meie Maa (30.04.2008)

Loe ka: