Kas juhatuse ja nõukogu liikmete töötasult tuleb kinni pidada töötuskindlustusmakset?
Töötuskindlustuse seaduse § 3 lg 2 p 2 kohaselt ei ole kindlustatu juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses, s.o. juhatuse liige, nõukogu liige, audiitor, likvideerija jne. Nimetatud isikutele makstud tasudelt ei peeta kinni töötuskindlustusmakset ja neile ei laiene töötuskindlustuse seaduses sätestatud õigused hüvitiste taotlemiseks.
Kui nimetatud tasudelt on ka töötuskindlustusmakse kinni peetud, ei tekita see isikule kindlustuskaitset, sest tegemist on sundkindlustusega, mille õigustatud ja kohustatud subjektid on seaduses sätestatud. Enammakstud summad on võimalik maksukorralduse seaduses sätestatud korras tagasi taotleda või tasaarvestada.
Kui juhtimis- või kontrollorgani liikmel on sõlmitud tööleping ülesannete täitmiseks, mis ei ole tema ülesanded juhtimis- või kontrollorgani liikmena, peetakse talle töölepingu alusel makstavatelt tasudelt kinni töötuskindlustusmakse ja tal tekib kindlustuskaitse. Töötuks jäämise korral on isikul võimalik taotleda töötuskindlustushüvitist, kui ta on töötuna arvele võetud ja omab 12 kuud kindlustusstaaži töötuna arvelevõtmisele eelnenud 24 kuu jooksul.
-------------------
Küsimus:
Kuidas toimub kinnipeetud töötuskindlustusmakse mahalahutamine tulumaksu kinnipidamisel?
Vastus:
Töötuskindlustusmakse on lubatud maha arvata TMS § 42 lg 5 nimetatud juhtudel, s.o. residendist füüsilisele isikule töölepingu alusel makstavalt palgalt ja muudelt tasudelt ning töövõtulepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt.
Mitteresidendile makstud tasudelt tulumaksu kinnipidamisel (TMS § 41 p 2) ei ole lubatud teha mahaarvamisi, s.t et tulumaks arvutatakse brutosummalt.
Näide 1
Töötajale makstakse töölepingu alusel palka 5300 krooni. Sellel töökohal rakendab tööandja tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba tulu mahaarvamist. Kinnipeetava tulumaksu arvestus:
| Töötaja palk (bruto) | 5300 krooni |
| Kinnipeetud töötuskindlustusmakse 1% (5300 x 1%) | 53 krooni |
| Kinnipeetud tulumaks (5300 - 1400 - 53 = 3847 x 26%) | 1000 krooni |
| Töötaja saab kätte (neto) (5300 - 1000 - 53) | 4247 krooni + 1 kuu töötuskindlustusstaaži |
Näide 2
Sama kui näites 1, kuid sellel töökohal töölepingu alusel makstud palgalt tulumaksu kinnipidamisel ei rakendata maksuvaba tulu.
Kinnipeetava tulumaksu arvestus:
| Töötaja palk (bruto) | 5300 krooni |
| Kinnipeetud töötuskindlustusmakse 1% (5300 x 1%) | 53 krooni |
| Kinnipeetud tulumaks (5300 - 53 = 5247 x 26%) | 1364 krooni |
| Töötaja saab kätte (neto) (5300 - 1364 - 53) | 3883 krooni + 1 kuu kindlustusstaaži |
Sama põhimõtet kasutatakse tulumaksu kinnipidamisel füüsilisele isikule (kes ei ole FIE) tööettevõtu- või muu võlaõigusliku lepingu alusel tehtud töö või osutatud teenuse eest makstud tasudelt.
--------------------
Küsimus:
Maksu- ja Tolliameti koduleheküljelt võib lugeda, et töötuskindlustusmakset ei maksta juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme tasudelt. Samas lisatakse, et kui juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige on töölepingulistes suhetes vastava juriidilise isikuga, siis kõik tasud, mis makstakse sellele isikule töö- või teenistuslepingu alusel, maksustatakse töötuskindlustusmaksega TKS §40 lg 1 p1 alusel. See tähendab, et teda käsitletakse kindlustatuna kui töölepingu alusel tasu saavat isikut. Eeltoodud Maksuameti tõlgendus tekitab mõningaid küsitavusi. Vastavalt Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 7 p 10 ei laiene töölepingu seadus juriidilise isiku liikmetele suhetes juriidilise isikuga. Seega ei saa juriidilise isiku organi liige olla juriidilise isikuga töölepingulistes suhetes. Samuti ei saa juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liiget käsitleda kindlustatuna, kuna selle välistab TKS §3 lg2 p2.
Vastus:
Kodulehel olev informatsioon puudutab juhtumit, kus üks ja sama isik on määratud juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks ning samaaegselt töötab samas juriidilises isikus töölepingu alusel.
Praktikas esineb juhtumeid, et inimene töötab (näiteks tegevdirektorina), ja saab palka töölepingu alusel. Samuti valitakse teda näiteks juhatuse esimeheks, ning selle eest, et ta hakkab täitma täiendavaid kohustusi, suurendatakse tema töölepingulist palka.
Maksu- ja Tolliamet on seisukohal, et juhul, kui juriidiline isik maksab füüsilisele isikule palka töölepingu alusel, siis on tegemist (olenemata sellest, milliseid funktsioone ta täidab) töötajaga, kes saab palka töölepingu alusel, mis kuulub maksustamisele töötuskindlustusmaksega TKS § 40 lg 1 p 1 alusel.
Töötuskindlustusmakset ei pea maksma juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele tema kohustuste eest makstud tasudelt, kui juriidiline isik eristab füüsilisele isikule kui töötajale töölepingu alusel makstud palkasid ja samale isikule kui juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstud tasusid. Selleks tuleb juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme tasu määrata eraldi pädeva organi otsusega.
--------------------
Kas töötule makstakse töötu abiraha ja töötuskindlustushüvitist korraga?
Kahte hüvitist korraga inimesele ei maksta. Töötuskindlustus täiendab, mitte ei asenda ega tühista olemasolevat töötu riikliku abiraha süsteemi. Esmajärjekorras on töötul õigus saada kindlustushüvitist. Abiraha makstakse isikule juhul, kui talle on makstud hüvitist kogu ettenähtud aja eest või tal puudub õigus kindlustushüvitisele.
--------------------
Kas töötul on õigus saada tööturukoolituse ajal töötuskindlustushüvitist?
On küll. Töötuskindlustushüvitise saamise puhul kehtivad samad põhimõtted, mis töötu abiraha puhul. Töötu sotsiaalse kaitse seaduse järgi säilib töötul õigus töötu abirahale ajal, mil töötu osaleb hädaabitööl või tööturukoolitusel. Sama on ka töötuskindlustushüvitisega.
--------------------
Kui suur on keskmine kalendripäeva töötasu?
2003. aasta andmete järgi on see 173 krooni ja 02 senti. Selline arv on saadud 2003. aastal laekunud kindlustatute töötuskindlustusmaksete kogusumma, töötuskindlustusmaksete määra, kindlustatute arvu ja eelmise aasta kalendripäevade arvu järgi. 2002. aastal oli see 141 krooni ja 14 senti. Keskmine kalendripäeva töötasu on oluline hüvitise maksimummäära arvutamiseks.
Registrikood 11027462
KÜLALINE