Katseaja lõpp ja töötaja palgasoov

KÜSIMUS:
Soovin teada saada, kas teen õigesti? Minu katseaeg (4 kuud) saab läbi ja ma tahan töötada edasi, kuid tööandja ei taha lepingut jätkata. Kuidas ma pean edaspidi käituma? Minu tööleping on sõlmitud 5. oktoobril 2011. a.

Minu palgasoov oli saada kuus 320 eurot. Kas 320 eurost tohib hakata makse maha võtma? Kas minul on õigus kätte saada puhtalt 320 eurot, mis oli minu soov?

VASTUS::

Teie küsimusest lähtuvalt eeldan, et sõlmisite tööandjaga tähtajatu kirjaliku töölepingu katseajaga 4 kuud. Katseaja tähtaja möödumine iseenesest ei anna tööandjale veel õigust töölepingu lõpetamiseks. Katseaja eesmärgiks, seadusest tulenevalt, on teha kindlaks, kas töötaja sobib kokkulepitud tingimustel tööd tegema või mitte.

Tööandjal on katseaja kestel võimalik hinnata töötaja sobivust kokkulepitud töö tegemiseks ning töötaja saab katseajal välja selgitada oma võimed ja valmisoleku konkreetsel töökohal töötada. Katseaja eesmärgiks töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 6 lõike 1 alusel on anda tööandjale võimalus hinnata töötaja tervise, teadmiste, oskuste, võimete ja isikuomaduste vastavust tasemele, mis on nõutav töö tegemisel.

Kui nüüd tööandja leiab katseaja viimastel päevadel, et töötaja ei tulnud talle katseajal pakutud tööga toime ning soovib selle töötajaga töösuhte lõpetada töölepingu ülesütlemisega, siis peab ta seda tegema seadusega (TLS § 86) sätestatud korra järgi.

Töölepingu ülesütlemine katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu peab olema katseaja eesmärgiga kooskõlas, mis tähendab, et tööandja peab töölepingu ülesütlemisel suutma põhjendada, miks töötaja ei sobi katseajal tehtud töö tulemuste põhjal kokkulepitud tööd tegema. TLS § 95 lõike 1 järgi on töölepingu ülesütlemiseks vajalik kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm (näiteks e-kiri), mille rikkumine toob endaga kaasa ülesütlemise tühisuse. Lisaks tuleb arvestada, et katseajal võib tööandja töölepingu üles öelda vähemalt 15 kalendripäevase etteteatamistähtajaga (TLS § 96).

Mis puudutab kokkulepitud töötasu, siis TLS § 29 lõike 3 järgi arvestatakse kokkulepitud töötasust maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Seega, seaduse järgi eeldatakse, et töötasus lepitakse kokku brutosummana ning muudest seadustest tulenevate maksude ja maksete kinnipidamise kohustus on tööandja kanda.

Teie küsimusest ei selgu kahjuks, kas tööandjaga sõlmitud töölepingusse sai kuu töötasuna kirja 320 eurot. Kui see summa aga töölepingusse kirja sai, siis käsitleb seadus seda töötasu brutosummana, millisest peetakse kinni seaduses ettenähtud maksud ja maksed.

Selleks et teada saada, milline peaks olema töölepingus kokku lepitud töötasu, et netosummana kätte saada tööle asumisel soovitud summa, soovitan eelnevalt kasutada internetis leiduvaid kalkulaatoreid. Ja alati on mõistlik enne töölepingule alla kirjutamist konsulteerida taoliste küsimuste tekkimisel pädeva juristiga. Lihtsaim viis selleks on helistada tööpäevadel kell 10.00–15.00 tööinspektsiooni tasuta infotelefonile 640 6000.