Omaalgatuslikult esitatud lahkumisavaldus ei taga töötuskindlustushüvitist

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Küsimus: töötan kaupluses, kus on igapäevaselt tarvis tõsta raskusi. Mul on pidevad seljavalud ja raskuste tõstmine teeb olukorra üha halvemaks. Arst on öelnud, et ma peaksin leidma töö, mis ei sisalda raskuste tõstmist. Tööandja palus mul seepeale kirjutada lahkumisavalduse, kuid kuna uut tööd ei ole silmapiiril, siis ma muretsen, kas töötaja kirjutatud lahkumisavaldus annab mulle õiguse taotleda töötukassast töötuskindlustushüvitist.

Minu küsimus on, kas pean ise kirjutama avalduse töölt lahkumiseks või lõpetab minuga töölepingu tööandja?

Vastab tööinspektsiooni nõustamisjurist Heli Ojavee

Kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita, siis on töösuhte ülesütlemiseks kaks võimalust. Esimene võimalus on see, et töösuhte ütleb üles töötaja töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 91 lõike 3 alusel. Teine võimalus on see, et töösuhte ütleb üles tööandja TLS § 88 lg 1 punkti 1 alusel. Mõlemad võimalused eeldavad kirjaliku arstitõendi olemasolu, millelt nähtub, milline töö või millises töökeskkonnas töötamine on töötajale vastunäidustatud. Näiteks, kui tõendil on kirjas, et vastunäidustatud töö raskuste tõstmisega või töö puidutolmuses kekskonnas, siis tuleb tööandjal seda arvesse võtta.

TLS § 91 lõike 3 järgi võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha. Tegemist peab olema erakorraliste põhjustega, mis ei võimalda töötajal enam töö tegemist kokkulepitud tingimustel jätkata. Näiteks, kui töötaja igapäevaseks tööks on raskuste tõstmine, kuid arst on raskuste tõstmise keelanud, siis see võib olla aluseks töösuhte erakorraliseks ülesütlemiseks. Veel võib erakorralise ülesütlemise põhjuseks TLS § 91 lg 3 alusel olla töötaja perekondlikud kohustused, nt kui lähedane haigestub ootamatult ja vajab hooldamist. Tegemist peab olema olukorraga, mis on ootamatu, mida töötaja ei saanud ette näha ning mis ei võimalda enam töösuhet jätkata.

Tööandjal on võimalik töösuhe töötajaga erakorraliselt üles öelda TLS § 88 lg 1 punkti 1 alusel (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Selleks peab eelnevalt olema täidetud nõue, st töötaja on olnud vähemalt neli kuud haiguslehel või ülesütlemise aluseks on arstitõend, mille kohaselt ei tohi töötaja enam samasugustel tingimustel töö tegemist jätkata. Kui tööandjal pole võimalik töötaja tööd kergendada või teist tööd pakkuda, ütleb tööandja töölepingu üles TLS § 88 lg 1 punkti 1 alusel.

Töötuskindlustushüvitise saamise õigus on töötajal siis, kui tal on töötuna arvelevõtmisele eelnenud kolme aasta jooksul vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži ning viimane töösuhe on lõppenud alusel, mis annab õiguse taotleda töötuskindlustushüvitist, nt TLS § 88 lõike 1 alusel. Kui töölepingu on üles öeldud töötaja TLS § 91 lõike 3 alusel, siis nimetatud ülesütlemine ei anna õigust taotleda töötuskindlustushüvitist.

Pöörame tähelepanu sellele, et ülesütlemisavaldus muutub kehtivaks selle kättesaamisega. See tähendab seda, et kui töötaja on teinud kirjaliku ülesütlemisavalduse TLS § 91 lõike 3 alusel ning tööandja on selle kätte saanud, siis ei saa töötaja seda ilma tööandja nõusolekuta tagasi võtta ega paluda töösuhte lõpetamist teistsugustel alustel, sest töötaja avaldus on muutunud kehtivaks ning töösuhe lõpeb TLS § 91 lõike 3 alusel.

Allikas:  Tööelu

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll