Töötajaid ja tööandjaid nõustades on nii mõnelgi korral tekkinud küsimus, kas oleks võimalik puhkus ära jätta ja see töötajale hoopis rahas hüvitada. Küsijaks on nii töötajad, kes sooviksid teenida endale palgalisa või kelle arvates piisaks puhkuseks ka nädalast-kahest, kui ka tööandjad, kel on palju tööd, aga vähe (oskus)töötajaid. Sellegipoolest ei tohi unustada, mis on puhkuse eesmärk.

Puhkuse eesmärk on anda töötajale peale igapäevase ja iganädalase puhkeaja ka täiendavat töövaba aega töövõime taastamiseks. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 55 kohaselt on töötaja iga-aastane puhkus vähemalt 28 kalendripäeva. Pikem põhipuhkus võib tuleneda ka poolte kokkuleppest või seadusest (nt alaealiste töötajate puhul). TLSi § 68 lõike 5 alusel peab põhipuhkust kasutama kalendriaasta jooksul.

TLSi § 70 lg 3 kohaselt on kokkulepe hüvitada puhkus töölepingu kestuse ajal raha või muude hüvedega tühine. Keelu eesmärk on vältida ületöötamist ning pakkuda võimalust reeglipäraselt iga aasta töörutiinist väljuda.

Väsinud töötaja efektiivsus väheneb: sama töö tegemiseks kulub rohkem aega, sagenevad hiljem parandamist vajavad vead, suureneb (tööandja) vara kahjustamise oht ning väheneb emotsionaalne seotus tööga. Samuti mõjutab ületöötamine otseselt töötaja tervist. Ületöötamine võib põhjustada kõrget vererõhku, tööstressi (sh depressiooni ja ärevust) ning kehakaalu tõusu. Ületöötanud töötajal on suurem risk haigestuda ja surra südameveresoonkonnahaigustesse või saada insult. Väsimus võib põhjustada ka tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi. Nii võib ületöötanud töötajal tekkida tööandja vastu hiljem tervise kahjustumisega seotud kahjunõudeid.

Seetõttu on puhkuse kasutamine väga tähtis. Puhanud töötaja on õnnelikum ja tervem kui ületöötanud töötaja ning ka tööandjal on rohkem kasu töötajast, kes on rahulolev, produktiivne ja töövõimeline.
Artikkel on ilmunud Tööinspektsiooni elektroonilises infokirjas “Tööelu”