kalendrid 2018
Neljapäev, 23. November
 

Puuduv leping töö tegemiseks

Küsimus: töötan alates 01.08.16 ettevõttes koolitajana. Mulle pakutakse erinevaid koolitusi, mis toimuvad kas tööandja ruumides või klientide (õpilaste) ruumides. Mul puudub kohustus pakutud koolitusi vastu võtta, kui ma ei soovi. Tasu makstakse iga kuu 15ndal kuupäeval eelneva kuu jooksul toimunud koolituste eest.

Ühtegi lepingut pole minuga sõlmitud, esimestel kuudel ma küsisin seda aga kuna tasu kanti alati õigel kuupäeval ja õiges summas, siis "unustasin" lepingu.

Suvel kaks kuud  tööd ei olnud, siis ei makstud ka makse, mis tähendab, et mul puudub hetkel ravikindlustus (öeldi, et see hakkab kehtima novembrist/detsembrist). Tulenevat võlaõigusseadusest. See on mulle arusaadav, aga kas sotsiaalmaksu on võimalik hajutada kuude peale, kuna osadel kuudel on see suur ja teistel väiksem või peangi sellega leppima, et osadel kuudel mul ravikindlustus puudub?

Kas ettevõte saab kajastada töötamise registris, et meil on võlaõiguslik leping, kui tegelikult ei ole ühtegi sellist lepingut moodustatud/allkirjastatud? Milline töösuhe meil siis tegelikult on? 

Vastab Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Kaire Saarep.

Enne lepingu sõlmimist on kõige olulisem kindlaks teha, millistele kriteeriumitele töö vastab ja vastavalt sellele valida sobiv leping. Üldjuhul tehakse tööd töölepingu alusel. Eraisikud ja juriidilised isikud võivad osutada ka teenust, näiteks käsundus- ja töövõtulepingu alusel. Teenuse osutamise lepinguid reguleerib võlaõigusseadus (VÕS), töölepingut töölepingu seadus (TLS).

TLS § 1 lg-d 1 ja 2 toovad esile töölepingu põhikriteeriumid:

    • töö kui järjepideva protsessi tegemine (töötaja ja tööandja seovad end töölepinguga ning tekib ootus töötaja/töö olemasoluks pikemaks ajaks);

    • tööd tegeva isiku allutatus tööd andva isiku juhtimisele ja kontrollile, st töötaja kohustus järgida tööülesannete täitmisel tööandjalt saadud korraldusi ning tööandja õigus kontrollida töötaja kohustuste täitmist (tööandja määrab ära töö tegemise koha, aja ja viisi);

    • töö eest perioodilise tasu maksmine (TLS § 33 lg-st 1 tulenev kohustus maksta töötasu vähemalt korra kuus);

    • töötamine tööandja ruumides ja tööandja töövahendite kasutamine.

Töösuhtega ei ole tegemist juhul, kui tööd tegev isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev (TLS § 1 lg 4). Töö tellijale on kõige olulisemaks kriteeriumiks töö lõpptulemus, st töö tellijal ei ole oluline aeg ja koht, kus töö sooritatakse.

Kohtud on mitmel korral leidnud, et töölepingu ja võlaõigusliku lepingu olulisemaks erinevuseks on teenust osutava isiku alluvuse määr tööd andvale isikule. Kui isik on oma tegevuse korraldamisel vabam ja saab ise määrata, kuidas ta täpselt teenust osutab, pidades samal ajal kinni teise lepingupoole juhistest, on tema sõltuvusaste võrreldes töölepinguga väiksem ning tegemist saab olla võlaõigusliku suhtega.

Kui teise lepingupoole tegevuseks on näiteks käsitöö tootmine, siis on temaga võimalik sõlmida nii tööleping kui töövõtuleping. Töölepingu sõlmimine tuleb kõne alla olukorras, kus töötaja töötab tööandja ruumides, tööandja vahenditega, allub tööandja korraldustele, sh töökorraldusreeglitele, töötab graafiku alusel ja saab perioodilist tasu. Töövõtulepingu sõlmimine tuleb kõne alla olukorras, kus isik osutab teenust, näiteks valmistab käsitööehteid kindlaks kuupäevaks oma ruumides ja oma vahenditega ning kokku on lepitud töö kriteeriumites.

Teie kirjeldatud olukorras on olemas nii töölepingu kui võlaõigusliku lepingu tunnused. Seetõttu tuleb eelkõige hinnata alluvusemäära, st kui suures osas on Teil õigus ise on töökorralduse ja töö sisu osas otsuseid teha.

Nii tööleping kui võlaõiguslik leping tuleb kajastada töötamise registris. Töötaja ja tööandja peavad omavahel jõudma selgusele, millise lepingulise suhtega on tegu. Kui tööandja leiab, et tegemist on võlaõigusliku suhtega, kuid töötaja, et tegemist on töölepinguga, siis on töötajal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtu poole töösuhte tuvastamise nõudega. Töövaidluskomisjon või kohus saab anda hinnangu, millise lepingulise suhtega on tegu. Nii töölepingu kui võlaõigusliku lepingu puhul ei muuda kirjaliku lepingu puudumine lepingulist suhet kehtetuks. Lepingulist suhet tõendavad muuhulgas kirjavahetused, pangakonto väljavõte jms. Samas tuleb märkida, et suulise lepingute puhul on konkreetseid kokkuleppeid oluliselt keerulisem tõendada.

Vaata lisaks:

tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Erinevate puhkuseliikide kattumise võimalus 20.11.2017

    Küsimus: töötan põhikohaga ja õpin samal ajal kutsehariduskeskuses täiskasvanute erialal tsükliõppes. Kas õppepuhkuse ja põhipuhkuse ajad võivad kattuda?  Vastab Tööinspektsiooni nõustamisjurist  ...
    Loe edasi..

  • Vastutus ehitusplatsil juhtunud tööõnnetuse korral 20.11.2017

    Küsimus: ettevõte on ühel ehitusel peatöövõtja. Peatöövõtjana pean määrama ehitusplatsile tööde tegemise ajaks koordinaatori, kes peab korraldama ja koordineerima tööohutusalast tegevust, regulaarseid üldkontrolle ...
    Loe edasi..

  • Õppepuhkuse andmisest keeldumine 14.11.2017

    Küsimus: kas tööandjal on õigus keelduda õppepuhkuse andmisest, kui samal ajal soovib üks töötaja ka õppepuhkust ning teine töötaja tavalist põhipuhkust? Kui on õigus keelduda, siis mille alusel peab tööandja valima ...
    Loe edasi..

  • Töökeskkonnaspetsialisti väljaõpe 13.11.2017

    Küsimus: tööandja pakkus välja, et võiksin hakata ettevõttes töökeskkonnaspetsialistiks. Tegelen hetkel personalitööga ja ei ole varasemalt töökeskkonna tegevusega selliselt kokku puutunud. Kui ma olen nõus töökeskkonna ...
    Loe edasi..

  • Konkurentsipiirangu lepingu sõlmimine 07.11.2017

    Küsimus: aastaid tagasi sõlmisin ettevõttega inglise keelse konkurentsipiirangu lepingu. Ise inglise keelt ei valda ja kirjutasin sellele alla kuna oli vaja tööd. Kas ma ei tohi minna sama valdkonna ettevõttesse tööle, kuna aastaid tagasi sõlmisin ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
Lauakalender 2018
Töövahendid
Naljanurk


Ettevõtja sõidab oma kontori juurde, kus tund tagasi plahvatas pomm. Kõik on ümber piiratud, tuletõrjujad tegutsevad, kohal on politsei ja aknast tuleb suitsu. Kohale tuuakse sokkides valvur, kes räägib: "Ülemus, teil on suur mure! Kui plahvatas, siis oli kontoris teie naine... ta on vigastatud..."
"Olgu, aga raamatupidaja, kus on raamatupidaja????"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30
« November 2017 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: -

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
RMP.ee portaal sai 1. oktoobril 13-aastaseks. Just tänu Teile lugejad. Mis Te arvate, mis iseloomustab RMP.ee portaali täna kõige rohkem?
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • sartec
  • timbeco
  • Fortumo
  • Maksuskoop
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
249980  Foorumi postitust
355  E-poe toodet
90  Koolitust
22611  Artiklit
51812  Registreerunud kasutajat
35828  Nädalakirja tellijat
33088  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017