Küsimus: töötan töölepingu alusel täistööajaga ja soovin tööle asuda ka teise tööandja juures. Kas tohin seda teha, millistel tingimustel ning millise lepinguga?
Vastus
Lepinguvabaduse põhimõtte kohaselt otsustavad lepingu pooled, millise lepingu nad sõlmivad.
Tööd tehakse reeglina töölepingu alusel, kuid töö tegemise võib kokku leppida ka käsunduslepingu, töövõtulepingu või muu sarnase lepinguga.
Töölepingu seadus (edaspidi TLS) ei keela töötajal samal ajal mitme tööandja juures töötamist (v.a kui vastavasisuline piirang ei tulene töölepingust). Tööandja võib näiteks sõlmida TLS §s 23 sätestatud konkurentsipiirangu kokkuleppe, mis keelab tööandja konkurendi juures töötamise.
Kuigi TLS ei keela mitme tööandja juures töötamist, tuleb kinni pidada TLS 3. peatüki 3. jaos kehtestatud tööaja piirangutest. Seadus eeldab, et töötaja töötab 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (TLS § 43 lõiked 1 ja 2).
Järgida tuleb ka töö tegemise aja üldist piirangut, mis on koos ületunnitööga keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase vahemiku kohta neljakuulise arvestusperioodi jooksul (TLS § 46), ning tagada töötajale igapäevane puhkeaeg (TLS § 51) ja iganädalane puhkeaeg (TLS § 52).
Ehk sellest tulenevalt täistööajaga mitme tööandja juures töötamine lubatud ei ole, kuivõrd siis ei oleks tagatud töötajale ei iganädalane ega tõenäoliselt ka igapäevane puhkeaeg. Seega on lubatud küll mitme tööandja juures töötamine, ent osalise koormusega, vältimaks töötaja tervise kahjustumist.
Nimetatud piirangud on kehtestatud töötaja tervise kaitsmise eesmärgil, et vältida ületöötamist, kutsehaigestumisi ja tööõnnetusi ning vähendamaks nende esinemise riski.
Juhul kui töötaja siiski töötab mitme tööandja juures täistööajaga (40 tundi nädalas), peaks töötaja ise jälgima, et talle jääks piisavalt aega puhkamiseks ja töövõime taastamiseks. Tööandja otsustada on, kui mõistlik on võtta tööle inimene, kes töötab juba täistööajaga ning võib olla üleväsinud ning kellel võib selle tagajärjel tekkida erinevaid haigusi (traumasid).
