Teejuht 2019
Teisipäev, 14. August
 

Töötaja on haiguslehe ajal teise tööandja juures tööl

Küsimus: töötaja on juba üle kahe kuu haiguslehel olnud "vana füüsilise vigastuse" tõttu, samas käib teises kohas n-ö mustalt tööl ja pakub ennast avalikult veel teistelegi ebaseaduslikele otstele tööle. Kuna nii töökoht kui elukoht on väikeses külas, siis paratamatult jõuab selline info sotsiaalmeedia ja külajuttude vahendusel vastavate osapoolteni, tööandja ise sihilikult midagi ei otsi. Kuna puudutud perioodi jooksul on olnud juba kolm erinevat diagnoosi, siis on iga lehe algusega olnud otsene kulu tööandjale ilma mingi tuluta. Töötaja puudumine omab otsest (negatiivset) mõju tootmismahule. Ja ebaseaduslikud tööotsad on oma iseloomult sama füüsilised kui ametlikus kohas. Mis õigused on tööandjal, kui töötaja on haiguslehel, samas käib mitteametlikult mujal tööl? Mis õigused on tööandjal tähtajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks?

Veel samal teemal

Vastab tööinspektsiooni nõustamisjurist Kaire Saarep

Haiguslehe väljastamise õigus on selleks pädeval isikul, kelleks on arst. Kui töötajal on kehtiv töövõimetusleht, siis edastatakse see kõikidele töötaja tööandjatele ja töötaja viibib töövõimetuslehel kõikide tööandjate juurest korraga. Kui arst on väljastanud töövõimetuslehe, siis peab töötaja järgima arsti ettekirjutusi oma tervise parandamiseks. On võimalik, et arst on soovitanud töötajal, nt depressiooni puhul tervise parandamise eesmärgil viibida palju värskes õhus ja veeta lähedastega aega. Seega, ainuüksi töötaja vaba aja veetmise võimalusi teades, ei saa tööandja hinnata, kas töövõimetusleht on väljastatud korrektselt või mitte.

Kui töötaja töötab mitteametlikult, siis ei ole võimalik töövõimetuslehte edastada töötaja kõikidele tööandjatele. Kuna tegemist on n-ö mustalt töötamisega, siis on võimalik pöörduda maksu- ja tolliameti poole ning edastada vihje maksudest kõrvale hoidmise kohta.

Haigekassale on tööandjal võimalik edastada põhjendatud kahtlused töövõimetuslehe õigusliku väljastamise kohta. Haigekassal on pädevus uurida, kas töövõimetusleht on väljastatud õigetel alustel.

Tööandja võib töösuhte üles öelda seaduslikel alustel. Lühiajaline töövõimetus ei ole töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 92 lg 1 punkti 3 mõistes õiguslik alus töösuhte ülesütlemiseks. Tööandja võib töösuhte üles öelda, kui töötaja on viibinud pikalt töövõimetuslehel ja tema töökorraldus on häiritud. Pikaajaliseks töölt eemalviibimiseks loetakse TLS § 88 lg 1 punkti 1 järgi neljakuulist perioodi.

Olukorrad, mil tööandja võib töötajaga töösuhte erakorraliselt üles öelda, on järgmised:

1) TLS § 86 lõige 1 - ülesütlemine katseajal. TLS § 6 lõike 1 järgi on katseaja eesmärk hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Kui töötaja ei vasta katseaja eesmärkidele on tööandjal võimalik töösuhe üles öelda TLS § 86 lõike 1 alusel. TLS § 86 lõike 4 järgi ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. Tööandja peab ülesütlemist kirjalikult ülesütlemisavaldusel põhjendama (TLS § 95 lõige 2). Enne ülesütlemist tuleb tööandjal pöörata töötaja tähelepanu sellele, millised on katseaja eesmärgid, mida töötajalt oodatakse ning anda võimalusi töö tegemiseks katseaja eesmärkidega kooskõlla viimiseks.

2) TLS § 88 lg 1 punktid 1-2 - ülesütlemine töövõime vähenemise tõttu. Töövõime vähenemist eeldatakse, kui töötaja on viibinud haiguslehel kokku 4 kuud või on toonud arstitõendi, mille kohaselt käesolev töö on vastunäidustatud. Töövõime vähenemine võib olla ka olukord, kus töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega. See eeldab eelnevat hoiatamist.

3) TLS § 88 lg 1 punktid 3-8 - ülesütlemine töötaja rikkumis(t)e tõttu. Näiteks on töötaja põhjuseta töölt puudunud (tööluus), varastanud, joobes peaga tööle tulnud, rikkunud muid töökohustusi vms. Üldiselt eeldab erakorraline ülesütlemine eelnevat hoiatamist (TLS § 88 lg 3). Eelnevat hoiatamist ei ole vaja, kui tegemist on väga raske rikkumisega. Tööandja peab suutma tõendada ülesütlemise aluseks olnud asjaolusid.

4) TLS § 89 lõige 1 - ülesütlemine majanduslikel põhjustel (koondamine). Koondamiseks peab olema ettevõttes toimunud töömahu vähenemine, töö ümberkorraldamine või on töö lõppenud muul juhul.

Seega võib kokkuvõttes öelda, et ainuüksi teadmine või oletused, et haigusleht on saadud seadusega vastuolus või ei täideta arsti ettekirjutusi, ei saa olla ülesütlemise aluseks. Tööandjapoolseks ülesütlemise aluseks saavad olla üksnes eelnimetatud põhjused.

  • Autor: Kaire Saarep, Tööinspektsiooni nõustamisjurist
  • Allikas: vastused.ee
tarkvara 3

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Kemikaalide ohtlikkus 13.08.2018

    Küsimus:  ettevõttes vahetati kasutusel olnud kemikaalid uute vastu. Uute kemikaalidega töötamisel tunnen aga kätel kerget nahaärritust. Kuidas aru saada, kas need kemikaalid on ohtlikud või mitte ning kas see nahaärritus võib olla kemikaalideg ...
    Loe edasi..

  • Kas töötaja on kohustatud tööandja nõudmisel riigipühal töötama? 13.08.2018

    Küsimus: Kas töötaja on kohustatud tööandja nõudmisel riigipühal, 20. augustil töötama? Vastab Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni tööinspektor-jurist Kaia Taal.
    Loe edasi..

  • Kas lapse koolimineku puhul saab 1. septembril vaba päeva? 06.08.2018

    Kehtiv töölepingu seadus (edaspidi TLS) ei kohusta tööandjat andma töötajale 1. septembri puhul vaba päeva. Tööandja võib ettevõtte siseselt kehtestada korra, mille kohaselt on töötajatel, kellel on lasteaia ja/või kooliealine laps, 1. september vaba päev.
    Loe edasi..

  • Puhkuste ajakava muutmine 30.07.2018

    Aasta alguses panin puhkuste graafikusse kirja, et soovin puhata augustikuu lõpus. Kas tööandja võib nüüd nõuda, et oma puhkuse aega muudan?
    Loe edasi..

  • Haigestumine puhkuse ajal 23.07.2018

    Kas pean tööandjaga puhkuse ajal ühendust võtma ja teatama, et haigestusin või saan seda teha tööle naastes?
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
toopakkumised
Töövahendid
Naljanurk

Andke endast tööl alati 100%!
12% esmaspäeval
28% teisipäeval
35% kolmapäeval
20% neljapäeval
5% reedel

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31
« August 2018 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: 20.08

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Finesta
  • Rentest
  • epood
  • Maksuskoop
 

Merit Tarkvara

Koostööpartnerid
this content xxxindianporn.mobi
navigate to this site lime-torrents.org kickasstorrente.net
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
257334  Foorumi postitust
341  E-poe toodet
91  Koolitust
22237  Artiklit
52812  Registreerunud kasutajat
36232  Nädalakirja tellijat
33338  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017