Esmaspäev, 21. Mai
 

Töötaja on haiguslehe ajal teise tööandja juures tööl

Küsimus: töötaja on juba üle kahe kuu haiguslehel olnud "vana füüsilise vigastuse" tõttu, samas käib teises kohas n-ö mustalt tööl ja pakub ennast avalikult veel teistelegi ebaseaduslikele otstele tööle. Kuna nii töökoht kui elukoht on väikeses külas, siis paratamatult jõuab selline info sotsiaalmeedia ja külajuttude vahendusel vastavate osapoolteni, tööandja ise sihilikult midagi ei otsi. Kuna puudutud perioodi jooksul on olnud juba kolm erinevat diagnoosi, siis on iga lehe algusega olnud otsene kulu tööandjale ilma mingi tuluta. Töötaja puudumine omab otsest (negatiivset) mõju tootmismahule. Ja ebaseaduslikud tööotsad on oma iseloomult sama füüsilised kui ametlikus kohas. Mis õigused on tööandjal, kui töötaja on haiguslehel, samas käib mitteametlikult mujal tööl? Mis õigused on tööandjal tähtajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks?

Veel samal teemal

Vastab tööinspektsiooni nõustamisjurist Kaire Saarep

Haiguslehe väljastamise õigus on selleks pädeval isikul, kelleks on arst. Kui töötajal on kehtiv töövõimetusleht, siis edastatakse see kõikidele töötaja tööandjatele ja töötaja viibib töövõimetuslehel kõikide tööandjate juurest korraga. Kui arst on väljastanud töövõimetuslehe, siis peab töötaja järgima arsti ettekirjutusi oma tervise parandamiseks. On võimalik, et arst on soovitanud töötajal, nt depressiooni puhul tervise parandamise eesmärgil viibida palju värskes õhus ja veeta lähedastega aega. Seega, ainuüksi töötaja vaba aja veetmise võimalusi teades, ei saa tööandja hinnata, kas töövõimetusleht on väljastatud korrektselt või mitte.

Kui töötaja töötab mitteametlikult, siis ei ole võimalik töövõimetuslehte edastada töötaja kõikidele tööandjatele. Kuna tegemist on n-ö mustalt töötamisega, siis on võimalik pöörduda maksu- ja tolliameti poole ning edastada vihje maksudest kõrvale hoidmise kohta.

Haigekassale on tööandjal võimalik edastada põhjendatud kahtlused töövõimetuslehe õigusliku väljastamise kohta. Haigekassal on pädevus uurida, kas töövõimetusleht on väljastatud õigetel alustel.

Tööandja võib töösuhte üles öelda seaduslikel alustel. Lühiajaline töövõimetus ei ole töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 92 lg 1 punkti 3 mõistes õiguslik alus töösuhte ülesütlemiseks. Tööandja võib töösuhte üles öelda, kui töötaja on viibinud pikalt töövõimetuslehel ja tema töökorraldus on häiritud. Pikaajaliseks töölt eemalviibimiseks loetakse TLS § 88 lg 1 punkti 1 järgi neljakuulist perioodi.

Olukorrad, mil tööandja võib töötajaga töösuhte erakorraliselt üles öelda, on järgmised:

1) TLS § 86 lõige 1 - ülesütlemine katseajal. TLS § 6 lõike 1 järgi on katseaja eesmärk hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Kui töötaja ei vasta katseaja eesmärkidele on tööandjal võimalik töösuhe üles öelda TLS § 86 lõike 1 alusel. TLS § 86 lõike 4 järgi ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. Tööandja peab ülesütlemist kirjalikult ülesütlemisavaldusel põhjendama (TLS § 95 lõige 2). Enne ülesütlemist tuleb tööandjal pöörata töötaja tähelepanu sellele, millised on katseaja eesmärgid, mida töötajalt oodatakse ning anda võimalusi töö tegemiseks katseaja eesmärkidega kooskõlla viimiseks.

2) TLS § 88 lg 1 punktid 1-2 - ülesütlemine töövõime vähenemise tõttu. Töövõime vähenemist eeldatakse, kui töötaja on viibinud haiguslehel kokku 4 kuud või on toonud arstitõendi, mille kohaselt käesolev töö on vastunäidustatud. Töövõime vähenemine võib olla ka olukord, kus töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega. See eeldab eelnevat hoiatamist.

3) TLS § 88 lg 1 punktid 3-8 - ülesütlemine töötaja rikkumis(t)e tõttu. Näiteks on töötaja põhjuseta töölt puudunud (tööluus), varastanud, joobes peaga tööle tulnud, rikkunud muid töökohustusi vms. Üldiselt eeldab erakorraline ülesütlemine eelnevat hoiatamist (TLS § 88 lg 3). Eelnevat hoiatamist ei ole vaja, kui tegemist on väga raske rikkumisega. Tööandja peab suutma tõendada ülesütlemise aluseks olnud asjaolusid.

4) TLS § 89 lõige 1 - ülesütlemine majanduslikel põhjustel (koondamine). Koondamiseks peab olema ettevõttes toimunud töömahu vähenemine, töö ümberkorraldamine või on töö lõppenud muul juhul.

Seega võib kokkuvõttes öelda, et ainuüksi teadmine või oletused, et haigusleht on saadud seadusega vastuolus või ei täideta arsti ettekirjutusi, ei saa olla ülesütlemise aluseks. Tööandjapoolseks ülesütlemise aluseks saavad olla üksnes eelnimetatud põhjused.

  • Autor: Kaire Saarep, Tööinspektsiooni nõustamisjurist
  • Allikas: vastused.ee
tarkvara 2

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Ehitusel turvarakmete kasutamine 21.05.2018

    Küsimus: töötan ehitusel. Objektijuht väljastas turvarakmed ja näitas, kuidas neid eesmärgipäraselt kasutada. Objektijuhi väite kohaselt on nende kasutamine kohustuslik töötades kõrgemal kui kaks meetrit. Ma ei soovi neid kasutada, sest r ...
    Loe edasi..

  • Osalise töövõimega töötaja tööaeg 16.05.2018

    Küsimus: kas osalise töövõimetusega (50%) tohib töötada päevas rohkem kui 4 tundi?  Vastab tööinspektsiooni nõustamisjurist Kaire Saarep  Töölepingu seaduses ei ole osalise või puuduva töövõimega t&ou ...
    Loe edasi..

  • Isapuhkuse kasutamine 15.05.2018

    Kas tööandjal on õigus isapuhkuse andmisest keelduda, tuues ettekäändeks kiired ajad tööl? Kui ettevõtja ei täida puhkusegraafiku koostamise nõuet, kui pika etteteatamisajaga on võimalik siis puhkusele jääda?
    Loe edasi..

  • Alaealise palkamine kemikaalidega seotud tööle vajab kõrgendatud tähelepanu 14.05.2018

    Ettevõte soovib palgata suveks koristaja asendajaks alaealise noore. Kas puhkuse asendajana töötav noor võib oma töös kasutada samu puhastusvahendeid mida koristaja või mitte?
    Loe edasi..

  • Tõstukijuhi väljaõpe ettevõtte territooriumil töötamiseks 07.05.2018

    Küsimus: peagi asub ettevõttesse tööle uus tõstukijuht. Ta hakkab tõstukiga sõitma ainult ettevõtte siseterritooriumil (tehases ja laos) ning tehase aiaga piiratud väliterritooriumil. Kas tööle asuv tõstukijuht peab läbima ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
toopakkumised
Töövahendid
Naljanurk

Raamatupidaja kontrollib töölähetusest saabunud töötaja kuludokumente.
"Mis astronoomiline summa see on?"
"See on arve hotelli eest."
"Aga kes andis Teile loa hotell ära osta?"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4 5 6
7 8 9 10 11 12 13
14 15 16 17 18 19 20
21 22 23 24 25 26 27
28 29 30 31
« Mai 2018 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: 01.05 ja 20.05

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Kas teie ettevõttes tutvustatakse töötajatele juba uue isikuandmete kaitse üldmääruse nõudeid?
 Jah
 Ei
 Ei tea
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Pallas
  • RE Kinnisvara
  • epood
  • Maksuskoop
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
255388  Foorumi postitust
352  E-poe toodet
88  Koolitust
22365  Artiklit
52715  Registreerunud kasutajat
36284  Nädalakirja tellijat
33469  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017