Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, parasiidid, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada infektsioonhaigusi (sh nakkushaigusi), allergiat või mürgistusi.

Bioloogiliste ohutegurite iseärasuseks, võrreldes teiste ohuteguritega, on nende paljunemisvõime. Väike kogus tervisele ohtlikke mikroorganisme võib soodsates tingimustes väga lühikese aja jooksul märkimisväärselt kasvada. Mikroorganismid suudavad siseneda inimkehasse kahjustatud naha või limaskesta kaudu. Neid võib sisse hingata või alla neela, mille tagajärjeks võib olla ülemiste hingamisteede või seedeelundkonna infektsioon. Esineda võib ka juhuslikku kokkupuudet loomahammustuse või süstlatorke vigastuste kaudu.

Bioloogilised ohutegurid jagatakse nelja ohurühma vastavalt nende nakatamisvõimele ja haigusega kaasnevatele tagajärgedele.

Kui töökohal on oht kokkupuuteks bioloogilise ohuteguriga peab tööandja töökeskkonna riskianalüüsi käigus kindlaks määrama töötaja nakatumisohu laadi, suuruse ja kestuse ning sellest tulenevalt hindama riski töötaja tervisele ja võtma tarvitusele vajalikud ennetusabinõud.

Bioloogiliste ohutegurite sihtkontroll

Bioloogilisi ohutegureid kiputakse töökohtadel sageli alahindama ning mitte märkama nendega kaasnevaid riske. Seetõttu  viis tööinspektsiooni töötervishoiu talitus 2017. aastal läbi sihtkontrolli loomakliinikutes, mis keskendus bioloogilise ohuteguri riskide hindamisele ja mõju vähendamiseks kasutusele võetud meetmetele. Töötervishoiu tööinspektorid viisid läbi 22 külastust kuues maakonnas, enim Harjumaal.

Teadmatust bioloogiliste ohutegurite võimalikust tervistkahjustavast mõjust illustreerivad sihtkontrolli tulemused. Kontrolli protokollidesse märgiti 88 rikkumist ning 15 rikkumise kohta koostati ettekirjutus. Kiidame seejuures tööandjaid hea koostöö eest, sest suurem osa rikkumisi kõrvaldati juba esimese viie tööpäeva jooksul ning seetõttu tuli koostada ettekirjutus vaid 17 protsendi rikkumiste kohta.

Mida tööinspektsioon kontrollis?

Esmalt kontrolliti tööandja juures kas riskianalüüsis on bioloogiline ohutegur hinnatud. Kuues ettevõttes esines puudusi riskianalüüsides – bioloogiline ohutegur oli riskianalüüsis jäänud hindamata või oli alahinnatud.

Vabariigi valitsuse 05.05.2000 määrus nr 144 “Bioloogilisest ohutegurist mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” § 3 lg 1 kohaselt peab tööandja hindama bioloogilise ohuteguri puhul nii nakatumisohu laadi kui ka kestust. Mõlemad aspektid nakatumisohu osas olid hindamata 30 protsendil ettevõtetest. Pooltel ettevõtetest puudus riskianalüüsi alusel koostatud kirjalik tegevuskava. Kui ettevõttes ei ole läbi viidud põhjalikku ja asjakohast riskianalüüsi, siis ei ole võimalik kasutusele võtta meetmeid, mis võimalikke ohte vähendaksid.

Probleemiks oli see, et bioloogilised ohutegurid olid riskianalüüsis alahinnatud ja hindamisel käsitleti vaid inimeselt inimesele levivaid infektsioone, kuid mitte loomalt inimesele levivaid nakkusi.

Terviseriskide vältimise küsimustest kontrolliti töötajate vaktsineerimisvõimaluse tagamist, ohualade märgistamist, nakkusohtlike jäätmete ohutut käitlemist.

Sihtkontrolli käigus kontrolliti ka töötajate juhendamist just bioloogilise ohuteguri osas. Tööandja koostatud ja kinnitatud ohutusjuhendid puudusid ligi 41 protsendil ettevõtetest. Parem oli olukord töötajate väljaõppes, et bioloogilise ohuteguriga kokkupuutel kasutataks õigeid ja ohutuid töövõtteid. Siin esines rikkumisi vaid 9 protsendil ettevõtetel.

Ka käitumine bioloogilisest ohutegurist põhjustatud õnnetusohu likvideerimiseks oli enamikel tööandjatel korraldatud ning töötajate väljaõpe isikukaitsevahendite (edaspidi IKV) kasutamiseks oli korraldamata vaid 5 protsendil tööandjal. Töötaja peab oskama kasutada talle ettenähtud isikukaitsevahendit, sest ainult nii on tagatud, et vajalik IKV täidab ka oma eesmärki.

Ohualad olid märgistamata 45 protsendil loomakliinikutes ning rikkumisi nakkusohtlike jäätmete käitlemises esines 14 protsendil külastatud ettevõtetest. Tööhügieeni tagamiseks on vajalik tööandjal hoolitseda selle eest, et töötajatel oleks puhkamiseks, einetamiseks võimalik kasutada eraldi ruumi, töökeskkonnas ei söödaks ega joodaks. Samuti on vajalikud asjakohane tööriietus ja isikukaitsevahendid. Selles osas esines rikkumisi vaid 5 protsendil ettevõtetest.

Töötajate tervisekontrolli korralduses esines aga rikkumisi praktiliselt kõikides loomakliinikutes – tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures ei olnud korraldatud 86 protsendil ettevõtetest. Loomakliinikute töötajad puutuvad kokku bioloogilise ohuteguriga ning nende töö võib olla füüsiliselt koormav. Mõõdukalt puututakse kokku ka keemilise ohuteguriga (sh biotsiididega). Need ohutegurid võivad mõjutada töötajate tervist ning sellel põhjusel on vaja korraldada ka terviskontroll töötervishoiuarsti juures.

Kes peaksid ennast vaktsineerima? 

Vaktsineerimise võimalust ei olnud tagatud ühes ettevõttes. Samas oli ühes ettevõttes tööandja töötajatele vaktsineerimisvõimaluse küll taganud, kuid seda võimalust ei kasutatud. Vaktsineerimist (näiteks marutõve vastu) ei peetud vajalikuks. Vaktsineerimise tähtsust ei tohiks aga alahinnata, seda eriti väga raskete haiguste ennetamisel. Näiteks on marutõbi üks neist haigustest, mis lõpeb alati surmaga. Marutõveviirus kuulub 3. ohurühma bioloogiliste ohutegurite hulka. 3. ohurühma ohutegurid võivad põhjustada inimese rasket haigestumist, seetõttu ohustavad tõsiselt töötaja tervist. Samuti võivad 3. ohurühma ohutegurid põhjustada nakkusohtu elanikkonnale, kuid nende vastu on olemas tõhusad ennetus- ja ravivahendid.

Mõnel juhul on mõistlik võtta arvesse bioloogilise ohuteguri terviseriski ka sellistel juhtudel, kui ohuteguriga kokkupuude võib olla juhuslik nähtus. Arvestada tuleb võimalusega, et reisitakse koos lemmikloomadega ning välistada ei saa loomaarsti kokkupuudet nakatunud loomaga. Marutaudi esineb näiteks Venemaal, Leedus, Ukrainas, Valgevenes, Poolas, Kreekas, Rumeenias, Bulgaarias. Vaatamata asjaolule, et Eesti on kuulutatud marutaudivabaks riigiks, on vajalik riski hinnata just juhuslikku kokkupuudet arvestades ja seda eriti loomakliinikutes.  Nii saab kavandada ka asjakohased meetmed, mis aitavad vältida seda väga rasket ja surmaga lõppevat haigust. Näiteks soovitab WHO (maailma terviseorganisatsioon) marutaudi vastu vaktsineerida ohustatud inimesi sh loomaarste.

Täpsemalt loe SIIT.

Marutaud – kas meie töötajate jaoks ikka veel oht?

Marutõvevastase vaktsineerimise kohta informeerib ka Terviseameti kodulehekülg: “kuna marutaudi levik on metsloomade populatsioonis tänu laialdasele vaktsineerimisele oluliselt vähenenud soovitatakse ennetavalt marutõve vastu vaktsineerida üldjuhul neid inimesi, kelle töö iseärasuste tõttu on võimalik oht nakatumiseks (nt veterinaartöötajad, metsatöölised, jahimehed jt)”. 

Täpsem info marutaudi vastu vaktsineerimise kohta SIIT.

Kus esineb veel marutaudi?

Veterinaar- ja Toiduameti kodulehelt leiame hoiatava ülevaate: “kahjuks esineb ka praegusel ajal rohkearvuliselt marutaudijuhtumeid meie naaberriigis Venemaal ning haiguse leviala ja juhtumite arv seal kasvab. Samuti esineb marutaudi paljudes riikides, kuhu reisitakse koos lemmikloomadega: Leedus, Ukrainas, Valgevenes, Poolas, Kreekas, Rumeenias, Bulgaarias ja mujal. Haiguse uuesti levima hakkamiseks piisab, kui üle piiri tuleb üks nakatunud metsloom või tuuakse haigus sisse vaktsineerimata ja nakatunud lemmikloomaga. Seoses sellega on Eestis marutaudi taaspuhkemise oht püsivalt väga suur. Haiguse taaspuhkemise riski tuleb suhtuda väga tõsiselt, sest marutaud on haigus, mis lõpeb haiguse sümptomite väljakujunemisel alati surmaga”.

Tööinspektsioon jagab Terviseameti seisukohta, et töötajate tervist aitab hoida lisaks muudele meetmetele ka vaktsineerimine, kui haiguse vältimiseks on olemas tõhus vaktsiin. Juhime tähelepanu, et ka mõnede teiste nakkushaiguste (näiteks poliomüeliit ehk lastehalvatustõbi) puhul on Eesti kuulutatud nakkusevabaks riigiks, kuid jätkub endiselt ka nende haiguste vastu vaktsineerimine vaatamata sellele, et kogu Euroopa on kuulutatud poliomüeliidivabaks regiooniks juba 2002. aastal ja viimane haigusjuht Eestis oli 1961. aastal.

Tööinspektsiooni soovitused bioloogilistest ohuteguritest tingitud terviseriskide ennetamiseks

• Iga töökeskkond on spetsiifiline. Töökeskkonna edukal haldamisel tuleb lähtuda kolmest omavahel väga tihedalt seotud tegevusest – loo, tegele ja kontrolli. Olles loonud töötajatele töökeskkonna, tuleb selle eest ka hoolt kanda ning lõpuks kontrollida, kas ettevõetud tegevused aitavad tagada töötaja tervise säilimise ja terviseedenduse.
   
• Töökeskkonna riskide hindamisel tuleb lähtuda eelkõige enda ettevõtte töökeskkonna spetsiifikast koos sellele omaste ohuteguritega. Näiteks loomakliinikutes on paratamatult tavapärasest suurem kokkupuude bioloogilise ohuteguriga ning seega on vajalik riskianalüüsi käigus hinnata nakatumisohu laadi, suurust ning kestust. Nii saadakse objektiivne hinnang töötajate terviseriskile.
   
• Töötajate töötervishoiu ja tööohutusalane juhendamine on ülioluline, et vältida tööõnnetuste juhtumist ja tööga seotud haigestumiste kujunemist. Ohutusjuhendid peavad olema konkreetsed ning asjakohaselt lähtuma antud ettevõtte töötingimusest. Nii on võimalik vältida ühe või teise töö tegemisel (seadme kasutamisel) tekkida võivaid vigu.
   
• Töötajate tervisekontrolli korraldamine on tööandjale kohustuslik, kui töökeskkonnas on ohutegureid, mis võivad mõjutada töötajate tervist. Töötervishoiuarsti teostatava tervisekontrolli eesmärk on avastada õigeaegselt töökeskkonnast põhjustatud tervisehäireid ning kiiresti leida abinõud, et terviseprobleem ei süveneks