Enamik Eesti kutsehaigeid kannatavad ülekoormusest tingitud tervishäirete käes

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Statistiliselt on füsioloogiline ohutegur kõige sagedasem tööga seotud tervishäirete põhjustaja – liidripositsiooni hoiab enda käes vähemalt viimased 15 aastat.

Tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna töötervishoiu peaspetsialist Silja Soone sõnul on tööinspektsioon kahe viimase aasta jooksul läbi viinud füsioloogilisele ohutegurile suunatud sihtkontrolle –  2011. aastal viis ja 2012. aastal kolm.

Näiteks 2011. aastal keskendus Lõuna inspektsioon töötingimustele hooldekodudes. "Selle valdkonna töötajatel on väga suur koormus raskuste käsitsi teisaldamise osas, sest neis asutustes on vaja igapäevaselt tõsta ja liigutada patsiente/kliente, neid pesta, vahetada voodipesu, serveerida toitu. Probleemiks on aga see, et köögiplokk asub sageli keldrikorrusel, sujuvat liikumist takistavad lävepakud ukseavades. Hooldekodude puhul on tegemist enamasti kahe- ja enamakorruseliste hoonetega, kusjuures teenindusliftid olid vaid ühel kolmandikul kontrollitud hooldekodudest. Kuigi leiti külastuste käigus 44 ettevõtte kohta kokku 116 erinevat rikkumist, võib positiivsena välja tuua, et mitmetes hooldekodudes on käimas põhjalikud ümberehitustööd, millega muudetakse paremaks ka töötajate töötingimused seda nii raskuste teisaldamise osas, kui ka muude ohutegurite osas,“ toob Soon välja.

Ida inspektsioon viis läbi kaks sihtkontrolli. Neist esimene pööras peatähelepanu kontoritöökohtadele.  Sihtkontroll tulemused polnud Soone sõnul üllatavad – vaid ühes ettevõttes ei leitud mitte ühtegi rikkumist: " Ligi 36% juhtudest ei olnud töötajate töökoht ergonoomiline, riskid olid hindamata 28% ettevõtetest, puudusi töötajate juhendamises leiti 42% kontrollimistel. Ka ei olnud tagatud töötajate tervisekontroll 36% ettevõtetest“.

"Teine Ida inspektsiooni sihtkontroll keskendus küsimusele, kuidas vähendatakse füsioloogilisest ohuteguritest tingitud terviseriske – suund oli võetud tööandja konkreetsetele tegevustele. Rikkumistest võib välja tuua järgmist: riskianalüüs alahindas ülekoormushaigusi põhjustavaid ohutegureid, puudus igasugune tegevuskava terviseriskide vältimiseks ning ka töötajad ei olnud juhendatud ei õigete töövõtete kasutamisest,“ lisas ta.

Eelmisel aastal võeti Lõuna inspektsioon vaatluse alla õmblusettevõtete ergonoomika. Külastati 25 ettevõtet ja vaadeldi 1125 töötaja töökohta. Kokku tuvastati külastatud ettevõtetes 20-l 46 rikkumist, tõi Soon välja. Ida inspektsioon jätkas eelmisel aastal alustatud sihtkontrolli. "Kui eelmisel aastal külastati vaid 4 ettevõtet, siis sel aastal kontrolliti 15 ettevõtte tegevust füsioloogilise ohuteguri mõju vältimisel või vähendamisel. Kokku tuvastati 67 rikkumist (keskmiselt 4,5 rikkumist ettevõtte kohta),“ kommenteeris ta.

"Lääne inspektsioon keskendus kontoritöötajate töötingimustele ning tuvastas, et suurimaks probleemiks on töötooli ebaergonoomiline reguleerimine ja klaviatuuri ja hiire asetus erinevatel tasapindadel. Lisaks ei pöörata ka piisavalt tähelepanu tervisehäirete varajasele avastamisele – tervisekontrolli nõudeid oli eiratud 32%,“ nentis töötervishoiu peaspetsialist.

Allikas:  Tööelu

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll