Merit Tarkvara
Esmaspäev, 16. Juuli
 

Füsioloogilised ohutegurid

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt on füsioloogilisteks ohuteguriteks füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Nagu kõikide ülejäänud ohutegurite puhul tuleb ka füsioloogiliste ohutegurite olemasolul viia läbi töökeskkonna riskianalüüs st hinnata kas töötaja tööasend (istuv, seisev) või tööliigutused võivad viia töötaja tervise halvenemiseni. Kui on oht tervisekahjustuse tekkimiseks tuleb võtta tarvitusele meetmed tervisekahjustuse vältimiseks. Meetmeks võib olla puhkepauside võimaldamine, töökoha töötajale sobivaks kohandamine aga ka sobivate tööjalanõude soetamine seistes tööd tegevatele töötajatele jms.

Tööandja kohustuseks on tagada töötaja tervise säilimine ning heaolu. Lisaks sellele, et välistada õnnetuste juhtumine töösituatsioonis, kontrollides masinate ja seadmete korrasolekut (sh kaitsekatete olemasolu) ning reguleerimist, samuti ohtlike kemikaalide käitlemist, tuleb tähelepanu pöörata ka töötaja töökoha sobivusele ning sellele kuidas töötaja tööd teeb.

Ergonoomia

Ergonoomia on teadus inimesele kõige soodsamatest tegevusviisidest, -vahenditest ja -keskkonnast ning tegeleb töövahendite ja -tingimuste kohandamisega vastavalt inimese vajadustele.

Ergonoomid on töötervishoiuspetsialistid, kes disainivad ja hindavad tööülesandeid, ameteid, tooteid, organisatsioone, keskkondasid ja süsteeme, et muuta need inimesele nii soodsaks kui võimalik ning viia kooskõlla inimese vajaduste, võimete ja piirangutega. Ergonoom peab oma tööd tehes võtma arvesse füüsilisi, kognitiivseid, sotsiaalseid, organisatoorseid, keskkonna- ja muid asjakohaseid tegureid.

Töötervishoiuteenuse osutajad (sealhulgas ergonoomid) on registreeritud Terviseametis.

Ergonoomia jaguneb:

  • Füüsiline ergonoomia on seotud inimese anatoomiliste, antropoloogiliste ja füsioloogiliste tunnustega ning füüsilise aktiivsusega. Füüsiline ergonoomia tegeleb näiteks tööasendite, materjalide käsitsemise, korduvliigutuste ning töökoha korraldusega.
  • Kognitiivne (tunnetuslik) ergonoomia on soetud vaimsete protsessidega, nagu näiteks taju, mälu, reaktsioon ja motoorne mälu, mis kõik mõjutavad inimese ja ümbritseva keskkonna koostoimet. Kognitiivne ergonoomia tegeleb näiteks vaimse töökoormuse, otsuste vastuvõtmise protsessi, usaldatavuse ja tööstressiga.
  • Organisatsiooniergonoomia on suhtlemine, meeskonna ressursside organiseerimine, töö ja tööaja kujundamine, meeskonnatöö, osaluse kujundamine, koostöö, organisatsiooni kultuur, virtuaalsed organisatsioonid ja kaugtöö.

Ergonoomia on vajalik luu- ja lihaskonnavaevuste ennetamiseks. Ergonoomiliste töövõtete kasutamine ning tööülesannete ja -vahendite täiustamine aitab vähendada vaevuste levikut ning tõsidust.

Töökoha ergonoomiliseks kujundamist tuleks käsitleda ka riskianalüüsis, pöörates tähelepanu töövahenditele ja töökeskkonnale.


Töökoht tuleb kohandada töötajale võimalikult sobivaks st töötaja peab saama oma tööd teha minimaalse pingutusega (näiteks ei peaks töötaja laduma raskeid kaste alusele alustades aluse kõrgusest kuni töötaja õlgade kõrguseni) vaid tuleb leida sobivad abivahendid töötaja töö kergendamiseks näiteks muudetava kõrgusega tõstelaua või -platvormi kasutamine. Vaata lisaks SIIT.

Samuti tuleb tähelepanu pöörata sundasendis töötamisele. On see siis kuvariga töötamine või mingite teiste tööülesannete täitmine. Ka sellisel juhul on oluline, et töötamiskoht oleks töötajale võimalikult mugav (sobiv tooli ja laua kõrgus ning ruum tööülesannete teostamiseks).Vaata lisaks arvutiga tööst, sundasendist, sundliigutustest ning  tööst istuvas asendis.

Sundasend

Sundasendiks loetakse asendit, kus töötaja peab viibima ühes asendis (istuv, seisev) või tegema tööd füsioloogiliselt ebaloomulikus (ebamugavas) asendis ja lihaste pideva pinge all (kükitamine, küünitamine, põlvitamine jne). Sundasendites töötamist esineb enam inimeste seas, kelle tööülesanded on seotud arvuti kasutamisega üle 5–6 tunni päevas ning pideva istumise või seismisega, näiteks kontoritöötajad, autojuhid, juuksurid, õmblejad jne.

Sundasendis olles peavad lihased töötama staatiliselt ehk ilma võimaluseta vahepeal lõtvuda. See põhjustab nende kiiret väsimist ning ülepinge tekkimist. Kui samad sundasendid korduvad päevast päeva, ning midagi ei võeta ette nende kahjuliku toime vähendamiseks ja korvamiseks, siis lihaste ülepingeseisund süveneb.

Esmalt kujuneb välja ebamugavustunne ülekoormatud jäsemetes või piirkonnas ning töövõime väheneb, järgnevad mõõdukad kaebused valu kohta. Valud võivad koormuse kadudes kiiresti taanduda, ent töö jätkudes töövõime muudkui kahaneb, sest valutavate lihaste-liigestega on ebamugav oma tööülesandeid täita. Edasi võivad kujuneda juba kindla haigusprotsessi tunnused – valud probleemsetes piirkondades, tursete teke, tundlikkuse häired ja lihaste nõrgenemine. Seejärel kujunevad välja kroonilise haiguse tunnused, mis viivad ka püsiva töövõime vähenemise ja lõpliku invaliidistumiseni, näiteks radikuliit, karpaalkanali sündroom, kroonilised seljavalud, kaela kangus jne. Sundasendite tagajärjel tekkinud kahjustused võivad paikneda kaelas ja õlavöötmes, alaseljas, küünarliigestes, küünarvarres, randmetes ja labakätes, puusades ning põlvedes.

Ennetamine

Sundasendite kahjuliku toime vähendamiseks tuleb korraldada oma tööd nii, et ei peaks töötama ebamugavates asendites – töökoht ja töövahendid peavad vastama töötaja kasvule ja kehamõõtmetele. Tööasendit peab olema võimalik muuta ja koormuse all olevaid lihaseid peaks võimalikult vähe pingutama. Vaevuste ennetamiseks tuleb aeg-ajalt muuta oma keha asendit, teha regulaarseid puhkepause ning võimelda lihaslõõgastamiseks.

 

Sundliigutused

Sundliigutusteks loetakse sama tüüpi liigutuste kordamist ühetaolises asendis ligikaudu 45 minuti vältel. Sundliigutused on ka ebamugavatest tööasenditest või töövahenditest tingitud lisaliigutused või liigesest suure liikumisulatusega liigutused. Korduvad liigutused on tavalised maalritööl, konveieritööl, sorteerimisel ja paljudes teistes olukordades.

Sundliigutuste puhul on oluline, et töötajad saaksid oma tööoperatsioone vahetada, koormates tänu sellele erinevaid lihasrühmi ning vältides ühtede ja samade lihasrühmade ülekoormust. Pidevad sundliigutused põhjustavad nii lihas- kui liigeskahjustusi, väsimust, koormavad meeleelundeid, tekitavad vaimset stressi ning võivad tekitada ka seede- ning vereringeelundite häired.

Samade sundliigutuste kordumine päevast päeva, ilma et kahjuliku toime vähendamiseks ja korvamiseks midagi ette võetakse, süvendab ülekoormuse teket. Esmalt kujuneb välja ebamugavustunne ülekoormatud jäsemetes või nende piirkonnas ning väheneb töövõime, järgnevad mõõdukad kaebused valu kohta. Valud võivad koormuse kadudes kiiresti taanduda, ent töö jätkudes töövõime muudkui kahaneb, sest valutavate lihaste-liigestega on ebamugav tööülesandeid täita. Edasi võivad kujuneda juba kindla haigusprotsessi tunnused – valud probleemsetes piirkondades, tursete teke, tundlikkuse häired ja lihaste nõrgenemine. Seejärel kujunevad välja kroonilise haiguse tunnused, mis viivad ka püsiva töövõime vähenemise ja lõpliku invaliidistumiseni, näiteks küünarliigese põletik, õlaliigese põletik, kaelalihaste pinge sündroom jne. Sundliigutuste tagajärjel tekkinud kahjustused võivad paikneda kaelas ja õlavöötmes, alaseljas, küünarliigestes, küünarvarres, randmetes ja labakätes, puusades ning põlvedes.

Ennetamine

Sund- ja korduvliigutuste ebasoodsaid tagajärgi saab vältida, kui töös kasutada suureamplituudilisi liigutusi ning muuta need vahelduvateks ja kaarjateks. Vältida tuleks kiiresti korduvaid ühetaolisi liigutusi, suurt täpsust nõudvaid liigutusi ja randme pööramisliigutusi. Sundliigutuste puhul on oluline ka rütm − soovitatav on, et töötaja ei peaks lakkamatult töötama tempoga, mis on üle tema võimete, ning oluline on seejuures teha ka regulaarseid puhkepause (näiteks 45 minuti tagant 5–10minutiline paus).


Tähelepanu tuleb pöörata ka töötajatele kelle töö on seotud pideva seismise ja liikumisega (ettekandjad, juuksurid, müüjad jne) ning hinnata võimaliku terviseriski suurust. Terviseriski vähendamiseks tuleb töötajatele ette näha puhkepausid ning väljastada sobivad tööjalanõud. 

Töö seisvas asendis

Tööd, mille tegemiseks on vaja suurt tegevusraadiust ja jõudu ning mille käigus peab palju liikuma töökohalt ära, tehakse üldjuhul seistes. Kuigi püstiasend võimaldab töötaja suuremat liikuvust, koormab see lihaseid, liigeseid ja liigeste sidemeid rohkem kui istuv asend. Püstiasendis töötavad peamiselt kokad, juuksurid, liinitöötajad, metsatöölised jne.

Ennetamine

Seismistööd planeerigem puhkepausidega. Parim variant on püsti- ja isteasendit tööaja jooksul sageli vahetada ja varustada kõik püstiseisuga seotud töökohad istmetega. Pikka aega püstiasendis töötamine võib põhjustada valu mõnes kehaosas, mis ongi organismi hoiatussignaal liigestele langevast ülekoormusest. Siis tuleks kuulata oma sisehäält ja õppida austama valu organismi kaitsemehhanismina. Pikka aega püsti asendis töötamine võib põhjustada jalaliigeste ning lihaste valusid ja turseid, veenilaiendeid ning seljavaevuste tekkimist.

Seismistööl tuleb tähelepanu pöörata hea rühi ja tasakaalu säilitamisele. Muuhulgas on oluline jälgida, et koormus jaguneks võrdselt mõlemale jalale, võimaldades nii liigeste ühtlase koormuse. Seisvas asendis töötamisel on väga oluline valida sobivad tööjalatsid, mis toetavad jalga, on madala kontsaga ja tugeva tallaga, ei pigista ega pane jalgu higistama. Põrand ei tohi olla libe ega ebatasane. Põrandamaterjaliks sobib näiteks puit, aga ka elastsest kummist või plastikust matt.

Töötasapinna kõrgus peab olema vastavuses töötaja kasvu ja töö raskusega. Oluline on jälgida, et töötaja ei oleks pidevalt kummargil või pöördasendis ja ei teeks tööd ülestõstetud või pinges kätega. Õlgu tuleb hoida võimalikult ühekõrgusel ja küünarnukid asetada keha lähedale, et käsi langeks õlavarrest vabalt.


Korduvaid liigutusi tegevatele töötajatele ning sundasendites töötajatele tuleb ette näha puhkepausid, et töötajad saaksid taastuda. Parem on töötajatele võimaldada tihedamini lühemaid puhkepause kui harvemini pikemaid puhkepause.

abiks aastaaruande koostajale

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Enne ohtliku tööülesande täitmist tuleb hinnata oma tervislikku seisundit 13.07.2018

    Rubriigis "Juhtunud, kuid võinuks juhtumata jääda" on vaatluse all reaalses elus juhtunud tööõnnetus, mida analüüsib tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant. Artiklis juhitakse tähelepanu sellele, mida oleks saanud ning ...
    Loe edasi..

  • Tööõnnetuste arv on jätkuvalt kõrge 06.07.2018

    Esimesel poolaastal registreeriti 2674 õnnetusjuhtumit tööl. Neist 2019 juhtumit olid kerged ja 550 rasked. Elu kaotas tööl kolm inimest. Selgitamisel on veel 102 juhtumi asjaolud. --related-- Mulluse aastaga võrreldes on tööõnnetuste arv jä& ...
    Loe edasi..

  • Pika istumise peale muutub aeglasemaks ka aju 15.06.2018

    Mida rohkem istud, seda suurem on risk surra terviseprobleemide tõttu. Täpselt nii süngelt võib kokku võtta meditsiiniajakirjas Annals of Internal Medicine oktoobris 2017 avaldatud teadusartikli (Patterns of Sedentary Behavior and Mortality in U.S. Middle-Aged and Olde ...
    Loe edasi..

  • Kuum ilm võib kaasa tuua ootamatute tagajärgedega tööõnnetuse 15.06.2018

    Rubriigis "Juhtunud, kuid võinuks juhtumata jääda" on vaatluse all üks reaalses elus juhtunud tööõnnetus, mida analüüsib tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant. Artiklis juhitakse tähelepanu sellele, mida oleks saa ...
    Loe edasi..

  • Bioloogilised ohutegurid 06.06.2018

    Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, parasiidid, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või m&uum ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
toopakkumised
Töövahendid
Naljanurk

Andke endast tööl alati 100%!
12% esmaspäeval
28% teisipäeval
35% kolmapäeval
20% neljapäeval
5% reedel

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30 31
« Juuli 2018 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: -

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Finesta
  • KPMG
  • epood
  • Maksuskoop
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
256807  Foorumi postitust
353  E-poe toodet
87  Koolitust
22168  Artiklit
52778  Registreerunud kasutajat
36226  Nädalakirja tellijat
33347  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017