Möödunud aastal Eestis juhtunud 4180 tööõnnetusest oli 722 tingitud samal tasapinnal libisemisest või komistamisest. Selliseid õnnetusi juhtub kõigis majandusharudes – rasketööstusest kontoritööni.
"Libisemisele ja komistamisele vaadatakse pahatihti kui naljale, eriti kui see ei põhjusta rasket vigastust. Samas võivad inimesed viibida selliste õnnetuste tõttu pikalt töölt eemal," ütles Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu tööõnnetuste statistikat kommenteerides.
Statistikast selgub, et vanuse kasvades suureneb ka kukkumiste arv samal tasapinnal. 2013. aasta andmete põhjal on välja toodud, et kui vanusegrupis 35-44 on kukkumisest tingitud tööõnnetuste osakaal veel 17,2 %, siis 45-54 aastaste seas 23,6% ning 55-64 aastastel juba 28,6%.
Maripuu lisas, et selliste tööõnnetuste eripäraks on raskete vigastuste suur osakaal – iga kolmas vigasaanu on töölt eemal rohkem kui kuu aega. Näiteks 2012. aastal kaasnes libisemisest ja komistamisest põhjustatud tööõnnetustega 24 886 töövõimetuspäeva.
Tihti arvatakse, et komistamine ja libisemine on paratamatu ning vältimatu, kuid tegelikult saavad nii töötaja kui tööandja riski maandamiseks ise palju ära teha. Näiteks tuleks hoolitseda selle eest, et töökoha ümbrus oleks korras, liikumisteed takistustest vabad, ohtlikud kohad märgistatud ja valgustatud. Samuti on oluline kanda tööks sobivaid jalanõusid ning puhastada põrandaid sobilike puhastusvahenditega.
Tööinspektsiooni algav teavituskampaania "Kukkumist tagasi ei pööra!" juhibki tähelepanu libisemisest ja komistamisest põhjustatud tööõnnetuste ennetamisele.
