Tervis on inimesele kõige kallim vara. Tänapäeva maailmas on arvuti väga paljudes valdkondades vältimatuks töövahendiks. Muutunud töökeskkonnas on vaja pöörata suuremat tähelepanu silmade heaolule. Igapäevaselt ollakse ekraani taga vähemalt 5 tundi, vaadates televiisorit, arvuti kuvarit ja telefoni. Olenemata ekraani suurusest ja kvaliteetsest töökeskkonnast, koormab see eneselegi märkamata meie silmi. Lisakoormust annab silmadele ruumivalgustatus ja vahel ka ebaõige tugevusega prillid või prillide mitte kasutamine.

Igapäevane olukord kontoris on, et olete juba mitmendat tundi arvuti taga ja tunnete, et silmad kipitavad, punetavad ja veidi ka sügelevad. Kõik see on ebamugav ning selle tulemusel kaob ka töötuju, kuna pea oleks nagu "paks". Mõni haarab sellise olukorra tekkides valuvaigistite järele, teine aga paneb aja neuroloogi juurde. Tegelikult on asi tunduvalt lihtsam, kui esialgu arvata oskame. Klient, kes oli juba kuid vaevelnud ebamääraste kaebuste käes ja külastanud terve rea spetsialiste, suunati nägemiskontrolli. Selgus, et häda oli hoopis nägemisteravuses, mille parandamiseks tuli hakata kasutama spetsiaalselt kuvariga töötamiseks mõeldud prille ja lühiajaliselt ka niisutavaid silmatilku. Rutiinseks silmakontrolliks ei pea silmaarsti järjekorda ootama kuude kaupa, vaid saab pöörduda oma murega optometristi poole. Optometristi töö on silmade tervise ja nägemise jälgimine. 

Tänapäevases digimaailmas tuleks oma silmi kaitsta ka siis, kui nägemisteravus on korras. Tagamaks, et silmad ei väsiks ega punetaks, tuleks endale võimaldada vastava pinnakattega prilliklaasid.

 Digimaailma kõik vahendid kiirgavad sinist valgust, mis on inimsilmale kõige kahjulikum, kuna kahjustab silmapõhja. Prilliklaaside tootjad on aastaid näinud vaeva, et saada just õige lainepikkusega pinnakate, mis võimaldab meil hakkama saada kaasaegses digimaailmas. Kui mõelda natuke kaugemale, siis tuleb silmi kaitsta enne kui tekivad probleemid. Vastava pinnakattega prille peaks kindlasti kasutama, olenemata kui palju arvutiga tööd tehakse.

Silm annab meile 80-90% infot, mis on suur osa igapäevasest infost. Silmal on kaks suurt lihasgruppi, üks neist on vaatajalihas ehk pupillilihas ja teine lihasgrupp on liigutajad lihased, mis võimaldavad silma liigutada ning pöörata. Selleks et need lihased pidevast kuvari vaatamisest pingesse ei läheks, tuleks teha pause ja sisustada need silmalihaste harjutustega. Juhul kui teha iga 45 minuti tagant 10-15 minutit pausi, on meie töö efektiivsus suurem ning ei tule ka väsimusest tingitud vigu. Pausi sisustamine harjutustega võiks olla selline kontori ühine koostegemine, mida saab reguleerida vastavalt soovidele. Kuna silmalihased on väikesed ja tugevad, ei tasuks nende treenimist võtta kui ülesannet, pigem kui ühte vajaduspõhist tegevust. Silmalihaste harjutused on lihtsad, need koosnevad silma liigutamistest ja pööramisest. 

Harjutused  Vaade üles ja lugeda seitsme kuni kümneni ehk hoida 7-10 sekundit Vaade alla  ja lugeda seitsme kuni kümneni ehk hoida 7-10 sekundit Päripäeva suured ja aeglased ringid, kokku 7-10 ringi Vastupäeva suured ja aeglased ringid, kokku 7-10 ringi Kaugusesse vaadates silmadega ümbriku joonistamine,  7-10 korda Vaatamine lähedale ja kaugele lõpmatusse, samuti 7-10 korda. NB! Rohkem kui 10 korda on juba liigne koormus silmalihastele.

 

Tegelikkuses on mõned lihtsad asjad nagu silmade kaitsmine kahjuliku valguspikkuse eest ja silmalihaste harjutused. Unustada ei tohiks ka ergonoomikat, mis põhjustab liigseid pingeid õlavöötmes. Peaksime teadma, milline on meile sobilik kuvari kaldenurk, kaugus ja istumise asend. Kuvari kaldenurk peaks olema selline, et me pigem vaatame veidi allapoole kui üles, sest siis on silm rohkem kaitstud otsese kuivamise eest. Arvestada tuleks ka kuvari kaugust meie silmadest, et see ei oleks lähemal kui käepikkus, kuna selline kaugus on silmadele kõige vähem väsitav. Kuna me pilgutame harva, kuivab ära meie silma pind, mille tulemusel nägemine muutub udusemaks. Kindlasti ei tohiks silmi hõõruda, kuna silm on väga õrn, eriti kui tema pind on kuiv. Hõõrumisega vigastame pealmist kihti, mille tulemusena on silma sattunud tolm üks suuremaid ärritajaid ning võib põhjustada ka põletikku. Samuti teame, et käsi peab toetuma lauale ja jalad ei tohiks rippuda ega ka pinges olla. Õlavöötme pinged takistavad vereringet õlavöötmes ja samuti kaelas, mis omakorda takistab vereringlust peas. Inimene on üks tervik ja sellepärast võiksime hoolida iseendast ja pakkuda endale hüvesid, mis muudavad meie elu paremaks. 

Silmatera optika
Tallinn, Pronksi 7/9
Tel: 5912 9640
www.silmateraoptika.eu