Aastas diagnoositakse Eestis pea 150 töökeskkonnaga seotud haigust. Üle poole haigestunutest on naised ning eelkõige oskus- ja käsitöötegijad, selgub Tööinspektsiooni statistikast.
2016. aastal diagnoositi kutsehaigestumisi 39 inimesel. Lisaks tuvastati 95 inimesel tööst põhjustatud haigestumine ehk nende haiguse puhul on küll tõendatud põhjuslik seos haiguse ja töökeskkonna vahel, kuid töökeskkond ei ole peamine haiguse põhjustaja.
Statistika põhjal võib öelda, et kutsehaigus ei ohusta vaid kauaaegseid töötajaid, see võib tabada inimest õige noorelt – noorim, kellel kutsehaigus diagnoositi, oli 37-aastane. Haigestunute keskmine vanus oli küll 53,1 eluaastat. Samas tööst põhjustatud haigestumise diagnoosi saanutest oli noorim vaid 26aastane, kelle haigus kujunes välja vaid kuue aastaga.
Enim on kutsehaigusest ohustatud toiduainetööstuste ning põllumajanduse töötajad, aga ka teenindustöötajad, seadme- ja masinaoperaatorid. Haigestumist põhjustavad jätkuvalt kõige rohkem füsioloogilised ohutegurid: korduvad ja ühetaolised liigutused, kus tuleb jõudu rakendada, üleväsimust põhjustavad tööasendid ehk sundasendid, raskuste käsitsi teisaldamine ja raske füüsiline töö. Peamiselt olid vaevused seotud õlapiirkonna, käte ja seljaga.
"Mõtteviis, et üks ergonoomiline lahendus sobib kõigile töötajatele, läheb vastuollu isegi seadusega," nendib tööergonoomika alal magistrikraadi kaitsnud Janika Rõõmus. Näiteks "Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" § 3 lg 1 p 4 ütleb, et ohutegurite hindamisel tuleb arvestada töötamiskoha ergonoomilisust ja sobivust töötajale. Enamasti võib olla piisav reguleeritava töötooli ja muudetava kõrgusega klaviatuurialuse kasutamine, kuid töökoht tuleb alati kujundada ka töötaja isikupärast ja vajadustest lähtuvalt.
Ennetus algab riskianalüüsist
Enamikke kutsehaigusi põhjustab füsioloogiline ohutegur (liiga suur füüsiline koormus). Viie juhtumi puhul on põhjuseks keemiline ohutegur ning nelja juhtumi puhul füüsikaline ohutegur. Kutsehaigus diagnoositi 15 mehel ja 24 naisel. Kuna enamik tööga seotud haigusi on põhjustatud füsioloogilistest ohuteguritest, on oluline, et tööandjad pööraksid töökeskkonnas suuremat tähelepanu füsioloogilistele ohutegurite ennetusmeetmetele.
"Ennetus algab riskianalüüsist," nendib Terviseameti esmatasandi tervishoiu osakonna peaspetsialist Kaie Kudre ja rõhutab, et riskianalüüsi läbiviimine ei tohi olla ühekordne tegevus. "Riskianalüüsi on vajalik muuta ja täiendada vastavalt töökeskkonna olukorrale, näiteks kui töökeskkonnas ilmnevad uued ohutegurid, siis peab see kajastuma ka riskianalüüsis. Oluline on ka mõista, et riskianalüüsiga on võimalik selgitada välja töökeskkonna ohutegurid ja nende mõju töötajatele ning selle baasilt saab kavandada ennetustegevusi ohuteguri mõju vähendamiseks või vältimiseks."
Kuhu pöörduda kutsehaiguse kahtlusega?
"Kutsehaiguse kahtluse korral peab töötaja pöörduma kas töötervishoiuarsti või perearsti poole ning seejärel suunatakse ta Põhja-eesti Regionaalhaigla Kutsehaiguste ja Töötervishoiu Keskusesse – see on Eestis ainuke meditsiiniasutus, kus kutsehaigusi diagnoositakse. Töötervishoiuarsti vastuvõtule tulles peab patsient esitama perearsti või eriarsti saatekirja," selgitas Kudre. "Kutsehaigusi diagnoosib töötervishoiuarst keskuses tehtud terviseuuringute, perearsti esitatud tervisekaardi andmete ning patsiendi ja tema tööandja esitatud töötingimuste alusel. Ta kogub andmeid töötaja praeguste ja varasemate tööolude ning töö laadi kohta."
Kutsehaigestumisest teatab töötervishoiuarst kirjalikult 5 päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist tööandjale, Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja töötaja töötervishoiuarsti juurde suunanud arstile.
