Sagedamini esinevad kontoritöötaja tervisehäired:



• pinged kaela- ja õlalihastes, seljalihaste väsimus, sellest tulenevad valud;
  
• peavalud;
  
• käte suremine;
  
• jalgade paistetus ja tuimus;
  
• silmade kuivus, punetus ja liiva tunne silmades.

Kui teid vaevab mõni nimetatud tervisehäire, on viimane aeg pöörata tähelepanu oma töökoha ergonoomiale.

Selles artiklis on põhirõhk suunatud õige töölaua valikule.
MILLINE TÖÖLAUD ON HEA?

Peamine reegel – vältida igasuguseid peegeldusi ja tugevaid kontrastsusi töötsoonis.
Seega töölaua pinnaviimistlus peab olema hele vältimaks liigseid kontrastsusi valgete paberitega ja samas ta ei tohi olla liighele (nt valge), kuna pika tööpäeva jooksul see väsitab silmi.
Töölaua pinnaviimistlus peab olema matt, sellelt ei tohi peegelduda laevalgustus.
Laua all peab olema piisavalt ruumi jalgadele, et soovi korral saaks neid välja sirutada ja et väiksemat kasvu töötajatel oleks võimalus mahutada laua alla jalatugi.
Oleks väga hea kui töölaua kõrgus on reguleeritav.

Erineva kujuga töölaua kasutamise tingimused on toodud allpool.

Joonis 1.
Tavalise ristkülikukujulise töölaua kasutamine.

Töötaja töötsoon ei ole ratsionaalselt kasutatud, valdav osa töölauast jääb vabaks. Laual olevad materjalid on raskesti kättesaadavad. Klaviatuur asub klaviatuurisahtlis ja hiir on laua peal – töötaja on sunnitud kasutama hiirt väljasirutatud käega, mille tagajärjeks on randme- ja õlavalud.

Pea on pööratud kuvari suunas, lihased on koormatud ebasümmeetriliselt: eri kehapoolte lihased teevad tööd erineva pingega, tagajärjeks on kaela- ja õlavalud.

Joonis 2.
L-kujulise töölaua kasutamine.

Oletame, et oma töökoha parendamiseks ja tööpinna suurendamiseks töötaja pani kaks ristkülikukujulist lauda kokku üheks suureks L-kujuliseks töölauaks.

Mis on muutunud?
Töömaterjalid on nüüd kättesaadavamad ja töötsoon on pisut laienenud. Kuvar asub otse töötaja ees, seega on välistatud pidevad peapöörded kõrvale. Kaelalihased on koormatud sümmeetriliselt, kuid valud kaela- ja õlavöötmes pole kadunud.

Miks? Töötsooni võimalusi rakendatakse endiselt liiga vähesel määral, töötaja töötab hiirega jätkuvalt väljasirutatud käega. Klaviatuurisahtel asub nüüd töötajast vasakul pool ja ta parem käsi on jäänud ilma toeta. Keha tüve eripoolte lihased on ebasümmeetriliselt koormatud. Puudused on tõsised ja avaldavad kahjulikku mõju töötaja tervisele.

Joonis 3.

Ergonoomilise töölaua kasutamine.

Joonisel on kujundatud optimaalne ergonoomiline töökoht. Töötaja töötsoon on kasutusel täies ulatuses, kõik vajalikud materjalid ja töövahendid on käepärast. Teisisõnu 92% töötsoonist on kasulik. Kuvar, klaviatuur ja töötaja asuvad ühel sirgel, seega töötaja lihased teevad ühesugust tööd ning on võrdselt koormatud.

• Pöörake tähelepanu oma tööasendile – istumisasendile.
  Ärge istuge jalg üle jala, mille tagajärjeks on häiritud verevarustus ja tursed jalgades.
  
• Arvutiga töötades hoidke õlad vabalt.
  
• Oluline on laua ja tooli kõrguste suhe.
  Tool peab olema reguleeritud nii, et te istuksite õlad vabalt, selja nimmepiirkond toetatud, küünarnukid keha ligidal, küünarvarred horisontaalselt, käed toetatud lauale.
  Kui tooli õige reguleerimise korral jalad ei ulatu vabalt põrandale, tuleb kasutusele võtta jalatugi, vastasel juhul tooli iste avaldab survet reite alaküljele tekitades vereringe häireid jalgades.
  
• Tool peab toetama alaselga.
  
• Kuvar ja klaviatuur asetsegu otse ees, teie, kuvari ja klaviatuuri keskliin ühel joonel.
  Vastasel juhul teevad eri kehapoolte lihased erineva pingega tööd.
  
• Asetage klaviatuur ja hiir kõrvuti ühele tasapinnale, kas lauale või klaviatuurisahtlisse.
  
• Paigutage abivahendid käe järgi.
  
• Sülearvutiga töötades võtke kasutusele sülearvuti alus ja lisaklaviatuur. 
  
• Pilgutage teadlikult silmi.
  Normaalselt pilgutab inimene silmi 16 korda minutis, kuid pidevalt arvutiekraani jälgides silmad peaaegu ei pilgu, tekivad vereringehäired, silmade limaskesta kuivus põhjustab silmade kipitamist ja valulikkust.
  Silmade pilgutamine takistab sarvkesta kuivamist.
  
• Kindlasti tehke pause.
  Eriti siis, kui tunnete, et õlavöötmes või seljas hakkab tekkima pinge, tõuske püsti – liikuge ja tehke mõned lihtsad harjutused. Harjutusi on soovitav teha iga pooltunni järel 3-4 minuti vältel ning kindlasti mitte harvem kui iga 2 tunni järel 10-15 minutit.
  
• Puhkepauside ajal ärge mängige arvutiga, ärge lugege lehti, vaid tõuske püsti ja liikuge!

HARJUTUSED:

• Tee kael soojaks.
  Selleks lase pea rinnale rippu ja liiguta oma pead aeglaselt paremale ja vasakule (5-15 korda). 
  
• Tee õlaringe ette ja taha (5-15 korda).
  
• Tee randmega ringe edasi ja tagasi (5-15 korda).
  
• Liiguta käsi üles ja alla (5-15 korda).
  
• Vaata üle õla ja siis vaata maha teisele poole (5-15 korda).
  
• Tee pearinge ühele ja teisele poole (5-15 korda).
  
• Siruta käed ette. Suru sõrmed kokku ja jälle lahti (10-20 korda).
  
• Raputa käsi (2-5 korda 30 sekundit).
  
  Midagi head ka silmadele:
  
• Vaata otse, paremale, vasakule, üles ja alla (5-10 korda).
  
• Vaata kaugusesse (kaugel asuv puu, torn, laev vms), vaata lähedal asuvale objektile (akna käepide, naabri töölaual asuv telefon vms) – 5-10 korda.
  

• Loeng, 1 akadeemiline tund, milles räägitakse
  
  
  
  • kontoritöötajatel sageli esinevatest tervisehäiretest,
    
  • töökoha õigest kujundamisest,
    
  • tööasendist ja ergonoomia abivahenditest,
    
  • loengu lõpus antakse töötajatele praktilisi nõuandeid vältimaks terviseprobleemide teket.
  
  
• Töökoha ergonoomiline hinnang, kirjalik aruanne
  
  
  
  • töökoha vaatlus ja ümbritseva töökeskkonnaga tutvumine;
    
  • vestlus töötajaga (vajadusel ankeetküsitluse täitmine);
    
  • töökoha asetus ruumis, kasutatava mööbli ja töökeskkonna tingimuste hindamine;
    
  • aruande vormistamine.

Illustratsioone lubas kasutada Ergonomic Design, www.ergonomics.ru