Olmeruumid ehitusplatsil peegeldavad otseselt ettevõtte ohutuskultuuri ja tööandja suhtumist töötajatesse. Kui olmeruumide korrasolekule lüüakse käega – või need sootuks puuduvad –, siis pole ime, kui samasugune suhtumine valitseb ettevõttes nii tööohutusse kui ka ehitamisse tervikuna.
Olmeruumide hulka kuuluvad riietus-, pesu-, tualett- ja puhkeruumid, soojakud välitöödel ning einestamisruumid. Ehitusplatside olmeruumidele esitatavad nõuded on kirjas Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 määruse nr 377 "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses" paragrahvis 23. Eelmisel aastal tuvastasid tööinspektorid nimetatud paragrahvi nõuete eiramisi koguni 115 korral. Näiteks ühe ehitusplatsi töömehed einestasid, puhkasid ja vahetasid riideid puhkeruumiks kohandatud toas, mis oli täis ehitustolmu.
Paksu tolmuga olid kaetud ka söögilaud ja töötajate toidunõud. Ruumis puudusid riidekapid, rõivad rippusid laudadest kokkulöödud nagi otsas ning töötajatel ei olnud võimalik end pesta.
Teisel ehitusplatsil oli 42 töötaja kohta kaks kuivkäimlat, mille potid olid väljaheiteid servani täis. Platsi kontrollinud tööinspektori hinnangul ei olnud võimalik tualetti sihtotstarbeliselt kasutada.
Töö- ja tavariietele on vaja eraldi kappe
Ehitusplatsil peavad kandma tööriietust kui mitte kõik, siis igatahes enamik töötajaid. Rõivaste vahetamiseks peavad nad saama kasutada riietusruume, mis on küllaldaselt avarad ning varustatud istmete ja lukustatavate kappidega. Töö- ja tavariietuse jaoks on vaja eraldi kappe või sektsioone. Meestele ja naistele peavad olema eraldi riietusruumid või korraldatud nende kasutamine erineval ajal.
Eesti kliimas väljas töötades on tõenäoline, et tööriided saavad märjaks. Märgade või niiskete riiete ja jalanõude kuivatamiseks tuleb ette näha piisavalt suur, hästi ventileeritav ja sobiva temperatuuriga kuivatusruum või kuivatuskapid.
Enamik ehitustöid on tolmused ja määrivad, lisaks füüsiliselt rasked. Selliste tööde tegijatel, samuti ohtlike kemikaalidega kokkupuutujatel peab olema võimalik kasutada sooja ja külma veega dušši. Seejuures tuleb tagada, et üht dušši ei kasutaks üle 15 töötaja.
Kui dušid ei ole vajalikud, peavad töötajad saama kasutada külma ning vajaduse korral sooja veega varustatud valamuid arvestusega üks valamu kuni kümne töötaja kohta. Kuna ehituses on enamik töid tolmused ja tihti puututakse kokku mustuse või kemikaaliga, peaks pigem olema elementaarne võimalus pesta käsi sooja veega.
Pesuruumid peavad asetsema riietusruumide vahetus läheduses. Meestele ja naistele peavad olema eraldi pesuruumid või korraldatud nende kasutamine erineval ajal.
Nii riietus- kui ka pesuruumide olemasolust sõltub, kui hästi ehitusplatsilt lahkuv töötaja end tunneb. Korralike olmeruumide kasutamise järel ei teki töötajal probleeme näiteks ühissõidukis või kaupluses.
Olmeruumid olgu valmis ehitustööde alguseks
Tualettruumid peavad paiknema töökohtade ning riietus- ja pesuruumide läheduses ning neis peab saama pesta ja kuivatada käsi. Selle võimaluse puudumine on ehitusplatside olmeruumides enim levinud rikkumine. Tualette peab olema ehitusplatsil piisavalt, kuid 15 töötaja kohta vähemalt üks.
Hämmastav oli kuulda ühe töödejuhi arvamust tualeti kasutamise võimaluse puuduse kohta. Tema meelest polnud see mingi probleem, sest "kolme nädala pärast muutub rekonstrueeritavas hoones esimene tualett kasutuskõlblikuks ning seniks sobib kasutada lähedal kasvavat võsastikku".
Töötajad peavad saama sobivates oludes einestada ja puhata. Kui toitlustust kohapeal ei pakuta, tuleb luua tingimused kaasatoodud toiduainete säilitamiseks ja vajaduse korral soojendamiseks. Kui töö laadi või ehitusplatsi asukoha tõttu on vajalik soojak või puhkeruum, peab see olema piisavalt suur ning sisaldama töötajate arvule vastavas hulgas laudu ja seljatugedega toole.
Olmeruumid tuleb kasutusvalmis seada ehitustööde alguseks. Milliseid ruume, kui palju ja kui suuri vaja läheb, sõltub ehitusplatsil tehtavatest töödest, töötajate arvust ja soolisest koosseisust. Olmeruumid peavad paiknema ehitusplatsil või sellele võimalikult lähedal.
Olmeruumide olemasolu saab tagada mitmel moel: ostes või rentides duši ja WC-konteinerid või WC ja duši kombikonteinerid ning ühendades need elektri ja kanalisatsiooniga. Kasutada võib veel teisaldatavaid riietusruume, kus saab kuivatada ka märgasid riideid.
Ühiskasutus säästab kulusid
Iga tööandja peab tagama oma töötajatele olmeruumide kasutamise võimaluse. Siiski on ühise ehitusplatsi puhul peatöövõtjal mõistlik need sisustada ja ette valmistada. Hoolimata sellest, et kerged välikäimlad saab vajadusel ümber paigutada just sinna, kus töö parasjagu käib, ei ole alltöövõtjal, kellel on ehitusplatsil paar-kolm töötajat, otstarbekas tulla ehitusplatsile koos oma teisaldatava tualetiga. Kulude kokkuhoiuks võivad ehitusettevõtjad leppida omavahel kokku näiteks riietusruumide ühiskasutuse, kuid kõigile töötajatele peab andma võimaluse kasutada lukustatavat riidekappi.
Ehkki olmeruumide kasutusotstarbest lähtuvat sobivat ruumitemperatuuri võib olla eriti talvel keeruline tagada, tuleb seda siiski teha. Väljas töötades on tähtis, et puhkepausi ajal saab olla soojas ruumis, samuti ei ole aktsepteeritav külm pesuruum. Olmeruumides tuleb hoolitseda hea õhuvahetuse eest.
Olmeruume peab hoidma puhtana ja neid tuleb regulaarselt, vähemalt üks kord päevas koristada. Heaks tavaks ei saa lugeda seda, et töötajate puhkeruumiks kasutatakse tööriistade ja materjalide ladustamisega sama ruumi või konteinerit. Ehitajate töö on füüsiliselt raske ja vastutusrikas ning töötajatel peab olema võimalus end lõuna ja puhkepauside ajal hästi tunda. Loomulikult toob olmeruumide sisustamine ja korrashoid kaasa kulutusi, kuid head töötingimused, millest üks osa on olmetingimused, loovad eelduse tulemuslikumaks tööks ning kokkuvõttes võib olmeruumidele tehtud kulu pöörduda tuluks.
Artikkel ilmub koostöös Tööinspektsiooni infokirjaga Tööelu.
