Samal tasapinnal libisemisest ja komistamisest põhjustatud õnnetuste ennetamise kampaania 2014

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Vanemtööinspektorite Komitee (SLIC) viib 2014. aastal läbi kampaania teemal libisemine ja komistamine samal tasapinnal. Kampaania ettevalmistamiseks ja koordineerimi­seks moodustati Eesti juhitav töörühm, kuhu kuuluvad veel Iirimaa, Poola, Taani ja Ühendkuningriigi ning Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri esindajad. 

Töörühma ülesandeks oli ette valmistada nii tööandjatele ja töötajatele suunatud järelevalvekampaania kui ka teavitus­kampaania. 

Teavituskampaania raames koostatakse õpetlik interaktiivne tarkvara olukordadest, kus libisemine ja komistamine on võimalik ja nende ennetamise võimalustest, kampaania kalender 2015. aastaks ja poster. Teavitustööd toetab ka 2013. a valminud EU-OSHA Napo video libisemise ja komistamise kohta. 

Kampaania eesmärk on ennetada libisemisest ja komistamisest põhjustatud õnnetusi. 

Kampaania on suunatud järgmistele majandusharudele:

  • toiduainetetööstus, 
  • metallitööd, 
  • tervishoid, 
  • HoReCa (hotell, restoran, catering), 
  • jaemüük, hulgimüük (laondus). 

Libisemise ja komistamise olemus  

Libisemine või komistamine võib toimuda meist igaühega ja kõikjal. Sõltumata vanusest, ametist ja tervislikust seisundist. Keegi meist ei või olla kindel, et temaga taolist õnnetust ei juhtu. Kuid kahetsusväärselt vaadatakse tihti kaastöötaja kukkumisele kui naljale, eriti kui see ei põhjustanud rasket vigastust.

Libisemine toimub, kui inimese ja põranda vaheline haardetegur ootamatult väheneb ning jalad hakkavad liikuma kiiremini kui ülakeha järele jõuab. Libisemise enamlevinud põhjused on märg või libe põrand ning jää liikumisteel. 

Komistamine toimub, kui liikumisel jalg takerdub millegi taha, kuid ülakeha püüab inertsist edasi liikuda. Komistamise põhipõhjused on takistused liikumisteel ja halb töökoha korrashoid.  

Statistiline taust  

Kampaania teema valikul lähtuti ennekõike erinevatest allikatest pärinevast statistikast ja analüüsidest. Libisemine, komistamine ja kukkumine on õnnetuste suurim põhjus kõigis majandusharudes, rasketööstusest kontoritööni. Selliste juhtumite osakaal kõigist tööõnnetustest on 24%.

Väljaande "Tööõnnetuste põhjused ja asjaolud Euroopa Liidus" (avaldatud 2008) kohaselt 2005. a põhjustasid kukkumised samal tasapinnal umbes 14% õnnetustest, mille tagajärjel oli töölt eemaloleku aeg enam kui 3 päeva. Esialgsetel andmetel oli 2010. a see näitaja 15%. Seega toimub enamik kukkumisi samal tasapinnal. Kukkumisega seotud tööõnnetuste osakaal kõigist tööõnnetustest riikide lõikes 2010. a on näha järgneval diagrammil.

Tegevusalade lõikes on samal tasapinnal kukkumisega seotud tööõnnetuste osakaal suurim tootmises – 24%. Transpordis ja laonduses, samuti ehituses on see osakaal 15% ning kaubanduses 14%. Samal tasapinnal kukkumine on enamlevinud tööõnnetuse põhjus ennekõike vanemaealiste puhul. Kõigist tööõnnetustest on samal tasapinnal kukkumisi 45-54 aastaste puhul 27%, 55-64 aastastel 33% ja üle 65 aastastel isegi 45%.

Libisemine ja komistamine võib viia tõsiste tagajärgedeni, põhjustades raskeid vigastusi nagu luumurd või ajupõrutus. 35% juhtudest kestab libisemisest või komistamisest põhjustatud töövõimetus vähemalt ühe kuu.  

Juriidiline taust  

Kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide seadusandluses on üle võetud 12. juuni 1989. a Nõukogu direktiiv töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (89/391/EEC). Selle artikli 5 kohaselt on tööandja kohustus tagada töötajate ohutus ja tervis kõigis tööga seotud aspektides. Täpsemad nõuded töökohtadele on esitatud 30. novembri 1989. a Nõukogu direktiivis (89/654/EEC) töökohale esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta (esimene üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses). 

Selle direktiivi mõistes tähendab "töökoht" kohta, mis sisaldab ettevõtte ja/või asutuse tööruumides asuvaid töötamiskohti, ning mis tahes muud ettevõtte ja/või asutuse territooriumil asuvat kohta, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs. Seega lisaks paiksetele töötamiskohtadele tuleb tagada ohutus ka liikumisteedel. Töökoha direktiivi lisas 1 on erinevaid sätteid, mille järgmine vähendab libisemis- ja komistamisohtu. 

8.1. Töökohad peavad saama piisavalt loomulikku valgust ja olema varustatud kunstliku valgustusega, mis on töötajate ohutuse ja tervise kaitseks piisav. 

9.1. Töökohtade põrandatel ei või olla ohtlikke konarusi, auke ega kallakuid, põrandad peavad olema kindlalt paigaldatud ja stabiilsed ega või olla libedad. 

12.1. Liikumisteed, sealhulgas trepid, statsionaarsed redelid, laadimisplatvormid ja -rambid peavad olema sellise suurusega ning paiknema selliselt, et oleks tagatud jalakäijate ja sõidukite kerge, ohutu ja piisav juurdepääs sellistele teedele ning nende läheduses töötavate töötajate ohutus.

Seda nõuet tuleb samuti rakendada ettevõtte territooriumil olevatele põhiliikumisteedele (paiksetele töökohtadele viivad liikumisteed), seadmete regulaarseks hooldamiseks ja jälgimiseks kasutatavatele liikumisteedele ning laadimisteedele, samuti on see kohaldatav välitöökohtadele. 

21.1. Väliskeskkonnas asuvad töökohad, liikumisteed ja muud piirkonnad või seadised, mida töötajad töö käigus kasutavad või milles nad viibivad, tuleb korraldada nii, et see ei ohustaks jalakäijate ja sõidukite liiklust. 

21.2. Kui päevavalgus ei ole piisav, peavad väliskeskkonnas paiknevad töökohad olema küllaldase kunstliku valgustusega. 

21.3. (d) Kui töötajad töötavad välistingimustes asuvates töökohtades, tuleb sellised töökohad võimaluste piires korraldada nii, et töötajad ei libastuks ega kukuks.  

Ennetusmeetmed  

Libisemise ja komistamise ennetamiseks on oluline tähelepanu pöörata järgmistele aspektidele:

  • liikumistee pind (põranda materjal, astmed teel, libedus välistingimustes) 
  • reostumine ja takistused (takistused teel, tööprotsessist põhjustatud võimalik libedus, mitte tööprotsessist tingitud oht või risk libiseda või komistada ning väljast toodud lumi, pori või niiskus) 
  • inimesed (raskuste käsitsi teisaldamine, reeglite järgimine) 
  • keskkond (valgustus, ohutusmärgid) 
  • jalanõud 
  • puhastamine (korrashoid) 

Kõik need aspektid peavad olema hõlmatud töötervishoiu ja tööohutuse juhtimises ja töökeskkonna riskianalüüsis.

Mängi ka libisemise ja komistamise teemalist mängu "Töökad töölised".
Vaata videot: Töötamine libedatel pindadel

Allikas:  Tööinspektsioon

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll