Talv on käes ja kapist on tulnud välja otsida järjest paksemaid vammuseid. Kui töötaja peab oma tööd või osa sellest tegema õues, on tööriiete hankimine tööandja kohustus. Ei ole olemas universaalset sobivat tööriietust, mis sobiks mistahes tööd tehes. Kui osta riietus, mis peaks justkui kõikidel töödel sobiv olema, ei sobi see tegelikkuses päris hästi ühegi jaoks.
Selleks, et tööriiete soetamiseks tehtud kulutus oleks asja eest, tuleb täpselt läbi mõelda, mis tööd töötaja teeb, ja sellest lähtuvalt riided valida. Meie kliimas ei piisa kohe kindlasti ühest komplektist riietest, ka kahest võib väheseks jääda, sest suviste ja talviste riiete kõrvale on ilmselt vaja ka vihmakindlaid riideid.
Kui riided on välja valitud, tuleb läbi mõelda, mitu komplekti peab ühel inimesel riideid olema. Kaks komplekti kindlasti, üks on seljas ja teine pesus. Kuid kui töö on eriti määriv, ei pruugi kahest komplektist piisata, sest üks ei jõua ära kuivada, kui teine juba mustaks on saanud, ja siis ei ole töötajal midagi selga panna. Ehk teatud juhtudel võib olla vaja soetada kolm komplekti tööriideid.
Õigesti valitud soe pesu aitab sooja hoidmisele väga palju kaasa. Sooja pesu valik on ka tööriideid müüvates kauplustes suur ja enne ostu sooritamist on mõistlik müüjaga läbi arutada, millise töö tegemiseks riideid otsite. Kas on tegu liikumist ja füüsilist pingutust nõudva tööga, mille puhul peab pesu juhtima niiskuse keha pinnalt eemale, et hoida keha kuivana? Töödel, kus tuleb külmas õues pigem seista, on jälle vaja teiste omadustega sooja pesu, näiteks meriinovillasisaldusega varianti.
Talvel muutuvad meie teed ja tänavad libedaks. Libisemisohtu on võimalik vähendada sobivate, libisemisvastase tallaga jalanõudega. Välitingimustes töötajatel on soovitatav kasutada jalanõudele paigaldatavaid libisemistõkkeid, eriti kui neil on vaja liikuda vaheldumisi libedal ja mittelibedal pinnal. Võimalik on valida ka jalanõud, mille talla all on metallnaastudega pööratav osa. Sellised jalanõud aitavad ennetada libisemist väljas ja naastude ülespoole pööramisel on samade jalanõudega võimalik liikuda ka siseruumides.
Räägime näitest, kus ühe ettevõtte töötaja libedal tänaval kukkus. Tööandja oli välitingimustes töötajatele väljastanud jalanõudele paigaldatavad libisemistõkked, kuid töötaja neid ei kasutanud. Seda seetõttu, et töötaja pidi autoga sõitma, peatuma, paki üle andma ja siis jälle sõitma ja siis jälle peatuma ja nii terve tööpäeva vältel. Libisemistõkked, mille tööandja oli töötajale väljastanud, ei võimaldanud autoga sõita. Sellepärast töötaja neid ei kasutanudki. Siin jäi puudu tööandjapoolsest süvenemisest, kas kasutusele võetud meede ka toimib. Samuti tuleks töötajaid julgustama tööandjaid teavitama, kui neile väljastatud tööriided, jalanõud või isikukaitsevahendid mingil põhjusel ei sobi.
Lisaks õues töötavatele inimestele võib talvine kliima mõjuda ka töötajatele, kes töötavad siseruumides uksele väga lähedal. Kui ukse ees ei ole topeltustega koridori või soojakardinat, on ukse läheduses töötavad töötajad ilmast väga otseselt mõjutatud. Isegi kui on paigaldatud topeltuksed või soojakardinad, tuleks nende toimivust hinnata näiteks olukorras, kus poes käib palju kliente. Topeltustest, mis kogu aeg avanevad, ei pruugi kasu olla. Ei ole meeldiv klienti teenindada, kui saad iga paari minuti tagant sahmaka jääkülma õhku vastu selga.
Kehvas olukorras võivad olla ka töötajad, kellele pannakse kaubanduskeskusesse või suuremasse poodi lett näiteks jõulutulede või pürotehnika müümiseks. Kuna ruumi on vähe, võib selline lett sattuda ukse lähedusse ja siis peab töötaja terve oma tööpäeva sisuliselt õuekliimas töötama. Soovitame ka ajutiste töökohtade loomisel mõelda sellele, et töötaja saaks oma tööd teha sobiva temperatuuriga ja tõmbetuuleta kohas.
Artikkel avaldatud ajakirja Tööelu 2017. aasta neljandas numbris.
