Ergonoomia eesmärgiks on tänapäevases mõistes töövahendite, -keskkonna ja -protsessi optimeerimine vastavalt töötegija füüsilistele, psüühilistele ning sotsiaalsetele oskustele ja võimetele. Tulemuseks peaks olema ohutu ja produktiivne töö ning terve ja töövõimeline töötaja.

Tehnoloogia kiire areng ning seetõttu töökeskkonnas toimunud muutused on toonud kaasa istuva eluviisi, mis on muutunud tõsiseks probleemiks. Inimesed veedavad järjest rohkem aega istudes, nii tööl kui ka kodus olles. Kehalise vormi eest hoolitsemiseks tuleb tegeleda aga dünaamilist ehk vahelduvat lihastööd pakkuva tegevusega. Inimese lihaskonda võib pidada teiseks vereringeks, kuna see aitab südamel vereringet töös hoida ning liigutada koevedelikke.

Lihaskonna ülesanne on vahelduvate pingutustega liikumise tootmine. Paigal istumine nõuab lihastelt jätkuva pinge hoidmist ning see lülitab justkui "teise südame" välja. Seetõttu muutuvad kõik protsessid kehas aeglasemaks, mis ongi paljude haiguste algpõhjuseks. Tekkida võivad kaela-, turja- ja seljavalud; vererõhu-, südame-, ainevahetus- ja sooleprobleemid; diabeet; immuunsüsteemi nõrgenemine; kehakaalu tõus.

Inimese keskmine eluiga on tõusutrendil, ent kui kvaliteetne on see lisaaeg ja kuidas saaksime ise oma käitumisega parema tervise heaks panustada? Mida teha selles, et pidevalt istumist või seismist nõudev töökoht oleks pikemas perspektiivis töötaja tervist säästev ning samas teda motiveeriv? Kuidas saaks tööl oma elukvaliteeti parandada? 

Mõned nõuanded  

• Liigu! Kui töö on istuva iseloomuga, siis tuleb leida aega seisupausideks. Kontoritöötajad peaksid ennast liigutama iga 30 minuti tagant. Inimesed, kellel on aga seisev töö, peaksid iga 30-60 minuti järel andma kehale puhkust ja istuma. Sellised pausid ei pea olema pikad, piisab isegi 30 sekundist. Oluline on, et neid tööpäeva kestel tehakse ning sagedasti. Pauside ajal tuleks teha ka teisi liigutusi – õlaringid, käte vibutamine, venitamine, painutamine jne. Samas hoones asuvale kolleegile helistamise asemel parem kõnni tema juurde.
   
• Muuda kehaasendit. Kui töötoolilt ei ole tööülesannete tõttu võimalik vahepeal ära käia, siis liiguta ennast toolil. Näiteks istu tooli etteotsa, siis jälle tahapoole, pane jalad risti ja siis jälle vastupidi, lase keha kössi ja siis siruta taas. Kui sa pead enamuse ajast seisma, siis liiguta näiteks puusi, tee põlvetõsteid, jalgade vibutamist ette ja külgedele.
   
• Joo vett. Piisavas koguses vee joomine parandab vereringet ning aitab mineraale ja hapnikku kehas laiali kanda. Joo vett väikestes kogustes ja tihti.