Töötukassa saab vähenenud töövõimega töötajale ja tema tööandjale abiks olla töötamiseks vajaliku abivahendi tasuta kasutada andmise ning tööruumi või -vahendi kohandamise hüvitamisega, kirjutab Töötukassa teenusejuht Rahel Ausna.
Tööalane abivahend
Vähenenud töövõimega (puude või püsiva töövõimetusega või osalise või puuduva töövõimega) inimese tööle asumise või töötamise jätkamise toetamiseks saab töötukassa anda tasuta kasutamiseks tööalase abivahendi. Abivahendi andmine on alati seotud konkreetse inimese ja tema töökohaga.
Tööandja ülesanne on anda töötajale sobivad töövahendid, mis arvestavad ühelt poolt töö laadi ja -tingimusi, teiselt poolt aga ka selle kasutaja kasvu, tema füüsilisi ja vaimseid võimeid. Töövahend võib olla näiteks arvuti, kontoritarkvara, mobiiltelefon, tõstuk kõrgemal tasapinnal töötamiseks, lihvimismasin vms. Kui inimene vajab oma puude või tervisesesundi tõttu tööülesannete täitmiseks täiendavalt mingit abivahendit, siis on tegu tööalase abivahendiga. Näiteks võib see olla ekraanilugemistarkvara, punktkirjaklaviatuur, heliülekandesüsteemid, tõste-, teisaldamis- ja kallutusabivahendid töökohal vms.
Tööalase abivahendi saamiseks tuleb inimesel pöörduda töötukassa juhtumikorraldaja poole. Seejärel hindab töötukassa inimese toimetulekut töökohas oma tööülesannetega ehk abivahendi andmise eelduseks on kindel töökoht, millest lähtuvalt saame vahendi vajadust hinnata. Kui on tarvis, tellime abivahendi vajaduse, konkreetse mudeli või võimalike alternatiivsete lahenduste väljaselgitamiseks eksperdihinnangu. Selle põhjal teeb töötukassa komisjon otsuse, milline abivahend on kõige sobivam, võttes arvesse ka võimalikud alternatiivid, näiteks tööülesannete ümberjagamine, vahetu töökoha asukoha muutmine, töökoha kohandamine vms.
Töötamiseks vajaliku abivahendi saab töötaja enda kasutusse kuni oma töösuhte lõpuni, aga esialgu mitte kauemaks kui kolmeks aastaks. Abivahendi kasutamiseks sõlmib töötukassa lepingu töötaja enda või tööandjaga. Tööandja või abivahendit kasutav töötaja peab abivahendit sihtotstarbeliselt ja heaperemehelikult kasutama ning kandma selle tavapärase hooldamise, parandamise ja säilimisega seotud kulud (näiteks abivahendi puhastamine, patareide vahetamine, detailide kinnitamine, turvaluku soetamine vms). Abivahendi kasutamise lepingut saame pikendada, kui abivahend on töötajale tööülesannete täitmisel jätkuvalt vajalik.
Töökoha kohandamine
Kui töötajal on raske pääseda oma tööruumidesse või kasutada ettenähtud töövahendeid, aitame kohandada töökoha ja töövahendid töötaja jaoks ligipääsetavaks ja kasutatavaks.
Eeldame, et tööandja võtab töötaja töökoha kujundamisel ja talle töövahendi andmisel mõistlikul määral arvesse tema puudest või terviseseisundist tingitud erivajadusi. Näiteks arvestab nendega töökoha asukoha valikul, lähtub töövahendite soetamisel universaaldisaini põhimõtetest, soetab ergonoomilised ja töötajale sobivaks reguleeritavad töövahendid jms. Kui töötajal on vähenenud töövõimest tulenevalt raske oma tööülesannete täitmine selleks ettenähtud kohas ja vahendeid kasutades ning sobiva töökeskkonna loomine põhjustab tööandjale olulisi lisakulutusi, saab töötukassa hüvitada tööandjale töökoha kohandamise kulu mõistlikkuse põhimõttest lähtudes. Seejuures kaalume alati ka alternatiivseid lahendusi, nt töötamiseks vajaliku abivahendi soetamine, töökorralduse muutmine, vahetu töökoha asukoha muutmine.
Tööruumide ja -vahendite kohandamise kulu hüvitamiseks tuleb inimesel pöörduda töötukassa juhtumikorraldaja poole. Seejärel hindab töötukassa inimese toimetulekut töökohas oma tööülesannetega. Töökoha kohandamise kulude hüvitamise avalduse esitab töötukassale tööandja. Töötukassa selgitab seejärel välja sobiva lahenduse, vajadusel tellitakse eksperdi hinnang.
Kohanduse kulud hüvitatakse tööandjale juhul, kui töötaja töösuhe on tähtajatu või tähtajaga vähemalt kolm aastat. Hüvitist saab taotleda üks kord kolme aasta jooksul ühe töötaja kohta. Otsuse töökoha kohandamise kulu hüvitamise kohta langetab töötukassa komisjon. Pärast positiivse otsuse saamist sõlmib töötukassa tööandjaga lepingu. Tööandja võtab pakkumused töökoha kohandamiseks vastavalt kokkulepitule, korraldab kohandamise ning tagab kohanduse vastavuse õigusaktides sätestatud nõuetele. Töötukassa hüvitab tööandjale töökoha kohandamiseks eelnevalt kokkulepitud kulud tööde teostamiseks esitatud hinnalt madalaima hinnapakkumuse ning kulude tasumist tõendavate kuludokumentide alusel.
Töökohaks võib olla tööandjale kuuluv või tema poolt renditav ehitis või ruum või inimese eluruum, kui see on tööandjaga kokku lepitult inimese töötegemise koht.
Töökoha kohandamine võib seisneda näiteks kaldtee ehitamises hoonele; trepitõstuki või lifti paigaldamises; sissepääsude lukustussüsteemide kohandamises kaardiga avatavaks ja avamismehhanismide automatiseerimises; ukseavade laiendamises ja lävepakkude tasandamises; tööruumi sisustuse ümberpaigutamises ja töötasapindade kõrguse muutmises; valgustuse parandamises; lambilülitite madalamale toomises; sisekujunduses kasutatud värvilahenduste muutmises nägemispuudega inimesele tajutavaks jms.
Kohandamise taotlemisel tuleb arvestada, et üldkasutatavate hoonete või ruumide ja liikumisteede juurdepääsetavus tuleb tagada hoone omanikul või teenuse osutajal. Kui erivajadusega töötaja tööruumi liikumine eeldab üldkasutatavate ruumide läbimist, saab töötukassa hüvitada vaid nende tööruumide kohandamise, mida ettevõtte kliendid ei kasuta. Näiteks, kui töötaja töötab kaupluse II korrusel ning kasutab majja sissepääsuks sama liikumisteed, mida kaupluse kliendid, ei hüvita me üldkasutatavate ruumide kohandamise kulu. Küll aga saame hüvitada töötajaga seotud tööruumide kohandamise kulu.
Kohandada saab ka kodus asuvat töökohta, kuid tuleb arvestada, et saame hüvitada nende ruumide ja vahendite kohandamise kulu, mille kasutamine on vajalik üksnes tööülesannete täitmiseks, kuid mitte igapäevaelu tegevustes. Näiteks on eluruumi sisse- ja väljapääs ning tualettruumi kasutamine vajalik eelkõige inimese iseseisva toimetuleku tagamiseks igapäevaelu tegevustes ja ühiskonnaelus osalemiseks ja seda kulu töötukassa ei hüvita.
Töökoha kohandamise kiirus sõltub sellest, mida ning kui suures mahus kohandatakse (hoone sissepääsu, ühte tööruumi, töövahendit), kas kohandamine eeldab tööde ja vajalike tehniliste lahenduste tellimist erinevatelt spetsialistidelt (nt hoone sissepääsu kohandamist on võimalik alustada alles siis, kui platvormtõstuk on tarnitud). Kohandamise kiirusel hoiab tööandja ise silma peal, kuid suuremahuliste kohanduste puhul tasub arvestada mitme kuu pikkuse ooteajaga alates töötukassa poole pöördumisest kuni kohanduse valmimiseni.
