Meie nahk on pidevas kontaktis ümbritseva keskkonnaga, puutub kokku töövahendite, kemikaalide, riiete ja ilmastikutingimustega. Aga ainult terve nahk on võimeline oma funktsioone täitma. Hoolimata sellest, et meie keha suurim organ taasloob end nelja nädalaga, tuleb teda igapäevaselt kaitsta.

On see probleem?

Tööinspektsiooni töötervishoiu talituse järelevalve osakonna juhataja Silja Soone sõnul on naha vigastamisega seotud õnnetusi palju. "Viimase kahe aasta jooksul on niisuguseid juhtumeid olnud üle 200, seega on probleem tõsine," kommenteeris Soon.

Üheks peamiseks põhjuseks on ohtude vähene teadvustamine. "Kahjuks on endiselt veel väga levinud mõtlemine, et „minuga seda ei juhtu“. Paraku näitab statistika, et juhtub," lisas järelevalve osakonna juhataja. Tema sõnul oleks lahenduseks nii tööandja kui ka töötaja poolt vaadates korrektne riskide analüüsimine ja maandamine. Kui on selge arusaamine ohtudest, mis kaasnevad töökeskkonna, -tingimuste või -vahenditega, siis saab võtta kasutusele vajalikud abinõud ning kontrollida nende täitmist.

Nahk ja kemikaalid

Inimese naha pealispind on kergelt happeline. See on kasulik, sest aitab vältida haigusttekitavate bakterite sissetungi ja paljunemist. Kergelt happeline tase kaitseb nahka ka liigse kuivamise eest.

Kui puutume aga kokku ohtlike ainetega, siis see kaitsekiht nõrgeneb ning oleme avatumad näiteks allergilistele reaktsioonidele. Mõned kemikaalid võivad läbi naha tungides põhjustada ka ekseemi ehk nahk muutub kuivaks, punaseks ja sügelevaks ning sellele võivad tekkida villid või lõhed.

Näited tööõnnetustest

• Töötaja ülesanne oli pesta leelise pesuainega termoahjusid. Ta pani jalga kummipüksid, kuid jättis tähelepanuta, et need olid parema jala reiepiirkonnast õmblusest katki. Pesemise käigus tundis ta, et kaitseülikonna alustööriided on parema reie piirkonnast märjad. Esialgu ta midagi ette ei võtnud ning reageeris alles jalal kipitust tundes. Kummipükse ära võttes selgus, et pesuaine oli tunginud läbi katkise koha alusriietesse ning puutunud kokku nahaga. Tulemuseks oli põletus.
• Töötaja valas betoonpõrandat. Selle käigus sai saabas vigastada ning tekkinud august valgus betoon jalatsisse. Ühel hetkel tundis töötaja, et vasaku jala esimene varvas hakkas valutama. Saapa eemaldamisel selgus, et betoon oli jalga kahjustanud. Tulemuseks söövitus.

Kuidas ennast kaitsta?

Esiteks võiks luua ülevaate, milliste toodete või ainetega tööd tehakse ning mida nad sisaldavad. Üldiselt on pakenditel ohutusinfo kirjas. Vastavalt sellele teabele tuleks vajadusel töökeskkonna konsultandiga nõu pidades koostada erinevate töölõikude tegemiseks ohutusjuhendid ning neid täita.

Tasub meeles pidada, et nahaärritust võivad põhjustada ka muud ained peale nende, mis on märgistatud kui "sööbiv", "ärritav" või "tervistkahjustav". Probleeme võivad tekitada ka ilma ohumärgistuseta ained nagu näiteks tavaline toiduvalmistamiseks kasutatav jahu.

Teiseks võiks luua ülevaate, millised ained või ühendid on tööprotsesside tulemuseks. Näiteks lihvimisel tekkiv tolm on nahale ohtlik ning see risk tuleks enne tööle hakkamist maandada sobiva riietuse või tolmu kogumise seadme abil.

Kolmandaks võiks võtta vaatluse alla töökeskkonna. Erinevad temperatuurid, niiskus ja õhu liikumine (tuul, ventilatsioon jne) mõjutavad naha tervist. Näiteks pidev veega kokku puutumine võib olla üheks dermatiidi põhjuseks.

Tõhusad meetodid

Suurbritannia töötervishoiu ja tööohutuse ameti andmetel sobivad naha kaitsmiseks järgmised võtted:

• vältige kaitsmata naha kokkupuudet ohuallikatega. Selle saavutamiseks võiks kaaluda, kas kõrget riski sisaldavaid töölõike on võimalik välja jätta või asendada millegi ohutumaga.
• kasutage isikukaitsevahendeid. Käte puhul on siin parimaks näiteks kindad. Samas tasub meeles pidada, et ka pikka aega kinnaste kandmine võib olla ohtlik. Näiteks liigitatakse rohkem kui kaks tundi päevas kaitsekinnastes töötamine märja töö alla. Kusjuures arvestatav osa ekseemidest ongi põhjustatud latekskinnastega töötamisest. Seega tasub siin nõu pidada asjatundjatega ja võimalusel kummist kaitsekinnaste alla panna õhukesed puuvillakindad.
• puhastage ennast. Näiteks peske ja kuivatage käsi enne kinnaste kätte tõmbamist. Vajadusel kasutage hiljem nahka toitvaid kreeme.
• kontrollige nahka võimalike haigusilmingute avastamiseks. Regulaarne ülevaatamine aitab probleemid varakult avastada. Mida varem neid märkate, seda kergem on neid ka kõrvaldada.

Nahk ja päike

Suvisel ajal ohustab nahka liigne päikese käes viibimine. Ohuteguriks on siin ultraviolettkiirgus, mille kahjustustest saab paraku teada alles tagantjärgi. Päikesepõletus ongi märk lühiajalisest liigsest kokkupuutest UV-kiirgusega. Naha elastsuse vähenemine ning kortsud annavad märku aga kroonilisest üledoosist.

Suurbritannia vähiuuringute keskuse andmetel peaksid kõige rohkem ennast UV-kiirguse eest kaitsma inimesed, kellel on:

• kahvatu või tedretähnidega kaetud nahk, mis ei päevitu ja muutub kergesti punaseks;
• punased või heledad juuksed või heledad silmad;
• palju sünnimärke;
• suguvõsas esinenud nahavähki.

Liigse päikese käes olemise tulemuseks võivad olla kergemal juhul villid ja naha n-ö mahakoorumine ning tõsisemal juhul nahavähk. UV-kiirgus nõrgendab ka immuunsüsteemi ning suurendab vastuvõtlikkust naha infektsioonidele.

Kuidas ennast päikese eest kaitsta?

• Kandke pikkade käistega särki ja pikki pükse või seelikut.
• Kandke mütsi, mis varjab ka kõrvu ja kaela.
• Välitingimustes päikese käes töötades kasutage spetsiaalseid UV-kaitsega riideid, mida müüakse üha enam ka tavapoodides.
• Hoidke varju nii palju kui võimalik.
• Kasutage päikesekreeme.
• Tarbige vedelikku.

Hoidke oma nahal silm peal. Uute moodustiste (nt sünnimärgid) tekkimisel või olemasolevate märgatavalt muutumisel (suurus, värv) pöörduge nende kontrollimiseks arsti poole.

Tähele tuleb panna ka asjaolu, et osa kemikaale muudavad naha UV-kiirgusele vastuvõtlikumaks. Seega võiks pöörata sellele tähelepanu nii ohutusjuhendite koostamisel kui ka nende lugemisel.

Kokkuvõttes on nahk meie organismi üks tõhusaim kaitsja. Et ta saaks oma tööd hästi teha, tuleb tema eest aga hoolt kanda.