Töökeskkonnavolinik on töötajate esindaja töökeskkonnaalastes küsimustes. Volinik jälgib töökeskkonna olukorda töötajate seisukohast lähtuvalt ning on tööandjale koostööpartner töökeskkonna parandamisel, näiteks koondades töötajate ettepanekuid ning rääkides kaasa isikukaitsevahendite valimisel.
Tööandja peab korraldama töökeskkonnavoliniku valimiseks töötajate üldkoosoleku, millel oleks võimalik osaleda kõikidel töötajatel (kas otse või lihtkirjalikult volitatud esindaja kaudu). Valimised loetakse toimunuks, kui üldkoosolekul osaleb vähemalt 50% töötajatest. Kandidaadid voliniku rolli seavad üles töötajad, tööandja saab volinike valimist toetada, tutvustades voliniku õigusi ja kohustusi ning töötajate esindaja rollist tulenevat lisakaitset (näiteks Töölepingu seadusest tulenev eelisõigus koondamiste korral tööle jääda). Töökeskkonnavolinik ei tohi sattuda ebasoodsasse olukorda, kui ilmneb tema ja tööandja huvide konflikt.
Mitu töökeskkonnavolinikku võiks organisatsioonis olla, sõltub ettevõtte suurusest ja töökorraldusest – võimalus volinik valida tuleb anda igas ettevõttes ja selle tegevuskohas või vahetuses, milles töötab üle 10 töötaja. Näiteks peaks 11 töötajaga kontoriettevõte korraldama valimised ühe voliniku valimiseks, kui töötajaid on aga 30 ning nii öises kui päevases vahetuses töötab 15 inimest, tuleks valimised korraldada mõlemas vahetuses ning siis tegutseb ettevõttes 2 volinikku. Voliniku valimisest teavitab tööandja 10 päeva jooksul tööinspektsiooni (saates näiteks kohalikke inspektsiooni e-kirja voliniku nime ja ametikohaga.)
Töökeskkonnavoliniku volitused kehtivad kuni 4 aastat – õigus enne tähtaja möödumist volinik tagasi kutsuda ning endale uus esindaja valida on töötajate üldkoosolekul.
Kui töötajad ise volinikku valida ei soovi või ei taha kandidaadiks esitatud isikud seda rolli täita, siis on see lubatav. Tööandja ise kedagi voliniku rolli ei määra – ettevõte tegutseb niisugusel juhul ilma töökeskkonnavoliniketa ning korraldab mõne aja möödudes uued valimised. Millal tuleks uued valimised korraldada, seda seadus otseselt ei määra – kindlasti peavad uued valimised toimuma 4 aasta möödudes kuid kindlasti ka varem, kui töötajad selleks soovi avaldavad. Juhul, kui töökeskkonnavolinikku ei valita, tuleb ka koosoleku protokollis fikseerida.
Töökeskkonnavoliniku väljaõpe
Tööandjal tuleb kahe kuu jooksul alates töökeskkonnavoliniku valimisest saata ta töökeskkonna-alasele väljaõppele. Õpet korraldatakse tavaliselt 3-päevaste kursustena (väljaõppe maht on 24 tundi) ning väljaõpet pakkuvate koolitusasutuste nimekiri asub Sotsiaalministeeriumi kodulehel. Töökeskkonnavoliniku väljaõpe peab toimuma tööajal ning tööandja kulul.
Töökeskkonnavoliniku täiendõppe korraldus on paindlik nii regulaarsuse kui sisu osas. Volinik tuleb saata täiendõppele, kui:
- töökeskkonnas on toimunud olulised muutused, seal vahetatakse tehnoloogiat või töövahendeid (näiteks võetud kasutusele uus tehnoloogia, mis mõjutab oluliselt töötajate tööohutust);
- olulised muudatused toimuvad töökeskkonna-alastes õigusaktides (näiteks võiks täiendõpe olla oluline ehitusettevõtte töökeskkonnavolinikule kui muutub määrus "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses");
- täiendõpet peavad vajalikuks kas tööinspektor, töökeskkonnanõukogu või töökeskkonnavolinik ise.
Täiendõpe võib olla ka asjakohane olukorras, kus volinikuks valitakse töötaja, kes on juba varem mõnes teises ettevõttes töökeskkonnavoliniku rolli täitnud ning väljaõppe läbinud.
Töökeskkonnavoliniku täiendõppele ei ole kohustuslikku õppekava, õppe sisu sõltub tööandja ja töötajate vajadustest. Ka täiendõpet pakkuvad koolitusasutused on registreeritud Sotsiaalministeeriumis.
Töökeskkonnavoliniku kohustused ja õigused
Töökeskkonnavolinik on töötajate esindaja ja tööandja koostööpartner töökeskkonna-alastes küsimustes. Voliniku üheks oluliseks ülesandeks on jälgida, et ettevõtte töö oleks ohutu ning töötervishoiu ning tööohutusalaseid nõudeid täidetaks (näiteks et töötajad kasutaksid isikukaitsevahendeid, masinate kaitseseadised oleksid töökorras ning töötajad saaksid enne tööle asumist vajaliku väljaõppe). Töötaja on seaduse järgi kohustatud töökeskkonnavoliniku töökeskkonnaalaseid korraldusi järgima.
Et oma rolli täita, peab volinik olema kursis konkreetsele ettevõttele rakenduvate töötervishoiu ja tööohutusalaste õigusaktidega ning ka ettevõttes töötajatele kehtestatud töökeskkonna-alaste juhenditega (näiteks isikukaitsevahendite kasutamise kohustus teatud töödel).
Puuduse avastamisel peab töökeskkonnavolinik sellest teavitama nii töötajaid kui tööandjat – tal on õigus anda kaastöötajatele töötervishoiu ja tööohutusalaseid korraldusi, nõuda tööandjalt avastatud puuduste kõrvaldamist ja töökeskkonna parandamist. Kui töö ohustab kellegi elu või tervist, siis on töökeskkonnavolinikul õigus ohtlik töö ajutiselt peatada. Volinik kaasatakse tööõnnetuste ja kutsehaigestumisjuhtumite uurimisse.
Kui palju aega töökeskkonnavolinik oma töökeskkonna-alaste kohustuste täitmiseks vajab, sõltub ettevõttest ning see määratakse kindlaks töötaja ja tööandja vahelises lepingus (või kollektiivlepingus). Töötervishoiu ja tööohutuse seadus näeb ette, et see aeg on minimaalselt 2 tundi nädalas, mis tasustatakse keskmise töötasuga.
Tööandja kohustuseks on tagada volinikule juurdepääs oma ülesannete täitmiseks vajalikule töökeskkonna-alasele infole ning töökohtadele (näiteks tagades volinikule, kes igapäevaselt arvutiga ei tööta, kaheks tunniks nädalas juurdepääsu internetiühendusega arvutile tutvumaks töökeskkonna-alaste õigusaktidega).
Töökeskkonnavolinikul, nagu ka igal teisel töötajal, on õigus pöörduda tööinspektori poole ning saada teavet tööandjale tehtud ettekirjutustest.
Renditöötajad ja töötajate esindamine
Töökeskkonnavolinike vajaduse hindamisel lähevad renditöötajad arvesse oma kasutajaettevõttes – nii näiteks tuleb anda töötajatele võimalus töökeskkonnavoliniku valimiseks, kui ettevõttes töötab 3 nn oma töötajat ning 8 renditöötajat. Volinike valimise korraldamine ei ole aga vajalik renditööettevõttes, kus oma töötajaid 3 ning välja renditavaid töötajaid 30 – nemad valivad oma esindaja kasutajaettevõttes.
