Tööohutuse ja töötervishoiu juhtimine tööjõu vananemisel

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Eakaid töötajaid on töötajate seas üha enam. Inimesed töötavad kauem ja seetõttu on esmatähtsaks muutunud vananeva tööjõu tööohutuse ja töötervishoiu juhtimine.

Tööhõive suurendamine ja inimeste tööelu pikendamine on olnud riikide ja Euroopa olulised poliitikaeesmärgid alates 1990. aastate lõpust. EL 28 riikides on 55–64-aastaste tööhõive määr suurenenud: 2003. aastal oli see 39,9% ja 2013. aastal 50,1%. See on aga samas väiksem kui 22–64-aastaste vanuserühma üldine tööhõive määr. Keskmine tööturult lahkumise vanus on suurenenud: 2001. aastal oli see 59,9 aastat ja 2010. aastal 61,5 aastat.

Strateegia "Euroopa 2020"  tööhõive-eesmärk – suurendada 20–64-aastaste tööhõivet 75%-ni – tähendab, et Euroopa inimesed töötavad kauem.

Tavalised ealised muutused võivad olla positiivsed või negatiivsed

Vanusega süvenevad või ilmnevad paljud omadused, näiteks elutarkus, strateegiline mõtlemine, üldistusvõime ja oskus asju läbi mõelda. Vanusega koguneb ka töökogemust ja eriteadmisi.

Loomuliku vananemise tõttu aga väheneb suutlikkus, peamiselt kehaline suutlikkus ja taju. Suutlikkuse võimalikke muutusi arvestada riskihindamisel (vt allpool) ning tööd ja töökohta tuleb kohandada, et nende muutustega toime tulla.

Suutlikkuse ealised muutused on suuresti individuaalsed, sest eri inimeste elustiil, toitumine, kehaline vorm, haiguste tekke geneetilised eelsoodumused, haridustase ning töö- ja elukeskkond on erinevad.

Eakad töötajad ei moodusta ühtset rühma; samavanused inimesed võivad olla väga erinevad.

Vananemine ja töö

Vananedes vähenevad peamiselt füüsilised ja sensoorsed võimed, mis on kõige olulisemad raske kehalise töö korral. Kaevandus- ja töötleva tööstuse asendumine teenuste ja teadmistepõhise tööstusega, samuti tööülesannete üha suurem automatiseerimine ja mehhaniseerimine ning elektriseadmete kasutamine on vähendanud raske kehalise töö vajadust.

Selles uues olukorras väärtustatakse üha enam paljusid võimeid ja oskusi, mida seostatakse eakatega, näiteks hea suhtlemisoskus, klienditeenindus ja kvaliteediteadlikkus.

Peale selle on paljud ealised muutused mõne elukutse korral palju olulisemad kui mujal. Tasakaalumuutused on probleemiks näiteks tuletõrjujatel ja päästetöötajatel, kes töötavad äärmuslikes tingimustes, kandes rasket varustust ning tõstes ja kandes inimesi; vähenenud kaugus- ja kiirustaju võib häirida öösel töötavaid autojuhte, kuid mitte kontoritöötajaid.

Vanust arvestav riskihindamine

Vanus on ainult üks mitmekesise tööjõu aspekt paljudest. Vanust arvestav riskihindamine tähendab, et riskihindamisel arvestatakse eri vanuserühmade ealisi omadusi, sealhulgas suutlikkuse ja terviseseisundi võimalikke muutusi.

Eelkõige on eakate töötajate korral asjakohased järgmised riskid:

  • suur füüsiline töökoormus;
  • vahetustega töö ohud;
  • kuum, külm või mürarohke töökeskkond.

Kuivõrd individuaalsed erinevused vanusega suurenevad, ei saa lähtuda üksnes vanusest. Riskihindamises tuleb arvestada kutsenõudeid seoses isiku võimete ja terviseseisundiga.

Töövõime ja töökoha tervishoiu edendamine

Töövõime  on töö ja isikliku suutlikkuse tasakaal – kui töö vastab isiklikule suutlikkusele, on töövõime hea. Peamised töövõimet mõjutavad tegurid on järgmised:

  • tervis ja füüsiline suutlikkus;
  • haridus ja pädevus;
  • väärtused, hoiakud ja motiveeritus;
  • töökeskkond ja töökollektiiv;
  • töö sisu, korraldus ja seonduvad nõuded.

Töövõimet saab mõõta töövõime indeksiga. Töövõime põhimõttest lähtub soovitus, et töökohas võetavad töövõime edendamise meetmed arvestaksid kõiki neid tegureid.

Inimeste tervist hilisemas eluetapis mõjutab varasem tervisekäitumine. Funktsionaalsete võimete nõrgenemist saab edasi lükata ja minimeerida tervisliku eluviisiga, näiteks korrapärase kehalise liikumise ja tervisliku toitumisega. Töökohal on võtmeroll tervisliku elustiili edendamisel ja füüsilise võimekuse nõrgenemist takistava tegevuse toetamisel, aidates nii säilitada töövõimet. Tervise edendamine töökohas hõlmab mitmesuguseid teemasid, sealhulgas toitu ja toitumist, alkoholi tarbimist, suitsetamisest loobumist, piisavat kehalist liikumist, puhkeaega ja und.

Töö ja töökeskkonna kohandamine

EU-OSHA 2012. aastal korraldatud arvamusküsitluse kohaselt on suur enamik Euroopa Liidu kodanikke seisukohal, et tööohutuse ja töötervishoiu head tavad on väga olulised, et inimesed töötaksid kauem.

Läbimõeldud kavatisega töökoht on kasulik igas vanuses töötajatele, ka eakatele. Võimete muutudes tuleb muuta ka töö sisu ja korraldust, näiteks nii:

  • Töö ümberkorraldamine või tööülesannete roteerimine
  • Sagedamad lühikesed pausid
  • Vahetustega töö parem korraldamine, nt kiirringlusega (2–3 päeva) vahetused
  • Hea valgustus ja müratõrje
  • Ergonoomilised töövahendid

Tööle naasmise põhimõtted

Pikaaegne haiguspuhkusel olek võib põhjustada vaimseid probleeme, sotsiaalset tõrjutust ja varajast lahkumist tööturult. Vananeva tööjõu toetamiseks on väga oluline lihtsustada töötajate tööle naasmist pärast haigust. Euroopa riikide algatused tööle naasmise soodustamiseks on näiteks Ühendkuningriigis haiguslehe asendamine nn terviselehega,  Ühendkuningriigis ja Taanis projekt "Tööle naasmise sekkumine".

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll