Puutume igapäevaselt kokku tööohutusalaste teemadega, mida iga tööandja peab lahendama. Kahjuks on tulnud kokku puutuda ka kohtujuhtumitega. Oleme andunud hinnanguid riskianalüüsidele ja muudele dokumentidele. Kahjuks on tulnud tõdeda, et suurem osa dokumentatsioonist on puudulik ja ei ole probleemide korral suutnud tööandjat piisavalt kaitsta. Kas puudulik dokumentatsioon on olnud tingitud tööandja vähestest teadmistest, hoolimatusest või kehvast teenusepakkuja valikust?
Siinkohal toome välja mõned kohtulahendid, et rõhutada korraliku tööohutusalase dokumentatsiooni ja järjepideva tööohutusse panustamise vajadust. Tööohutusega tegelemine ei ole ühekordne tegevus, see on pidev panustamine kõige olulisemasse tööandja varasse, töötajasse.
Meie kohtupraktika on näidanud, et ennetus- ja teavitustööga tuleb tegeleda järjepidevalt.
Kannatanu rõhutab peaaegu alati, et ei mäleta enam tööohutuse alase juhendamise sisu, ammugi ei ole talle tema arvates tutvustatud töökohal esinevaid terviseriske, milles ta ka ise oleks osanud hoolsam olla. Samas ei saagi töötajale seda ette heita, kuna tööandja puudutas ohutuse teemat võibolla seitse aastat tagasi.
Artiklist leiate ülevaate juhtumitest, mida oleks tõenäoliselt saanud ära hoida ja mille tagajärgi vältida. Mõne tööõnnetuse tagajärjed on kahjuks kurvemad paljudele inimestele kui ainult ettevõtja enda rahaline kahju.
Küll aga toovad need kaks mõtlemapanevat juhtumit esile, missugused tagajärjed võib endaga kaasa tuua tööohutusnõuete eiramine kas puudulik riskianalüüs või töövahendi ohutusjuhendi puudumine.
Haapsalu kohtumajas tehtud otsus nr 1-14-8174
Kohtulahendi resolutsioon
1. Süüdi mõista kostja KarS § 197 lg 2 – § 13 lg 1 järgi ja karistada vangistusega 5 (viis) kuud.
2. Vastavalt KarS § 73 lg 1, 3 jätta ärakandmata vangistus kostja suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ärakandmata 5-kuulist vangistust ei pöörata täitmisele kui kostja 1-(ühe)aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.
Tööandjat süüdistati selles, et tema, olles osaühingu juhatuse liige ja tegevjuht, võttis tootmishoones teadlikult kasutusele ja lasi töötajatel jätkuvalt kasutada mittekompleksset ja tehniliselt mittekorras ketassaepinki, millel puudusid tootjapoolses kasutusjuhendis ettenähtud saetera kaitse (kaitsetugede kardin) ja kiilunuga, mille puudumine võimaldas saematerjali üleskerkimist ja tagasipaiskumist ning milleta on saepingi kasutamine ohtlik ja kasutusjuhendi kohaselt kategooriliselt keelatud.
Samuti ei lasknud tööandja ketassaepingile koostada valmistajatehase kasutusjuhendi alusel ohutusjuhendit, mille alusel korraldada nimetatud seadmel töötavate isikute juhendamist, mistõttu olid eelnimetatud ketassaepingil töötavad töölised tööohutusalaselt juhendamata.
Rikkumiste tagajärjel sai võimalikuks, et 2010. a jaanuaris osaühingule kuuluvas tootmishoones automaatse etteveoga statsionaarsel ketassael töötanud ja saeliini otsas sae märgistamata ohualas seisnud töötaja, kelle puhul oli nimetatud töövahendil töötamiseks korraldamata tööohutusalane juhendamine, poolt saele lükatud lõpuni saagimata saematerjal paiskus ketassaelt kiilunoa puudumise tõttu töötaja suunas tagasi ning tabas teda tagasipaiskumist takistava saetera kaitse puudumise tõttu rindkere piirkonda, põhjustades eluohtlikke vigastusi, mille tagajärjel töötaja sündmuskohal suri.
Eelnimetatud tegevusega rikkus tööandja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõudeid. Oma tegevusega pani ta toime töötervishoiu- ja tööohutusnõuete tahtliku eiramise, mille tulemusel põhjustati ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm.
Mida juhtumist järeldada?
Töövahendina oli kasutuses tehniliselt mittekorras ja mittekomplektne seade, millel puudusid tootjalt ette nähtud kaitseseadised. Kasutusjuhendis oli välja toodud, et ilma kaitseseadiseta on töövahendi, ketassaepingi kasutamine keelatud.
Tööpingi valmistajatehase kasutusjuhendi alusel ei olnud koostatud ohutusjuhendit, mille alusel korraldada seadmega töötavate isikute juhendamist. Nii olid pingil töötavad töölised ohutusalaselt juhendamata.
Eelnevate puuduste tagajärjel kaotas üks tööpingi kasutaja elu. Vastavalt igaaastasele tööinspektsiooni statistikale on seadmetest tulenevad tööõnnetused esikohal.
Siinkohal paneme kõigile ettevõtjatele südamele, et kasutusjuhendite alusel valminud ohutusjuhendid ja nende alusel seadmega töötajate ohutusalane juhendamine on oluline ja ka õigusaktidest tulenevalt kohustuslik (vt Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded).
Harju maakohtus tehtud otsus nr 2-12-21533
Maikuus 2012. a esitas töötaja Harju maakohtule hagi kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Pärast nõude mitmeid täpsustamisi palus töötaja mõista tööandjalt välja ühekordse hüvitisena 4153,90 eurot, alates 2014. a veebruarist septembrini igakuiselt 61,55 eurot ja kulutuste katteks 750 eurot. Menetluskulud palus töötaja jätta tööandja kanda.
Kohtulahendi resolutsioon
1. Harju Maakohtu 03.2014. a otsus jätta muutmata.
2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
Hagiavalduse järgi töötas töötaja alates 2006. a aprillikuust meretöölepingu alusel tööandja juures stjuardessina. Töötaja sisuliseks tööülesandeks oli töölepingu ja ametijuhendi järgi kajutite koristamine.
Augustis 2011 diagnoositi töötajal kutsehaigus kutsehaiguste ja töötervishoiukeskuses toimunud töötervishoiukontrolli järel.
Kutsehaiguse diagnoos seisnes ülekoormushaiguses: küünarliigese epikondüliidid, õlavöötmekäte müofastsiaalsed valud, krooniline rotaatormanseti kahjustus mõlemapoolselt, käte liigeste valud ja kerge karpaalkanali sündroom paremal käel. Töötervishoiuarsti teatise järgi oli kutsehaiguse väljakujunemise perioodiks aastad 2006–2011, s.o periood, kui töötaja tööandja juures töötas.
Töötaja kutsehaiguse ohuteguriteks olid töötervishoiuarsti teatise kohaselt füüsiline, pingeline töö koormusega kätele-õlavöötmele, seljale, jalgadele, korduvad ühetaolised liigutused. Kutsehaiguste ja töötervishoiukeskus suunas töötaja töövõime ekspertiisiks pensioniameti pensionide ja toetuste osakonda.
Töötaja viitas oma hagis, et TTOS § 13 lg 1 punkti 14 järgi on tööandja kohustatud koostama ja kinnitama ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta. Lisaks tuleb ka praktiliselt veenduda, et töö töötajale ikka sobib ja ta on omandanud ohutuks tööks õpetatud oskused.
Tööinspektsiooni Põhja inspektsioonis tuvastati, et töötaja kutsehaiguse on põhjustanud tööandja poolt vajalike meetmete tarvitusele võtmata jätmine.
Tööandja poolt oli puudulik töötajate ohutusjuhendamine ülekoormuse ennetamisel ning töö- ja puhkeaja korraldusel. Tööandja koostatud riskianalüüs oli puudulik ohutute töövõtete rakendamise võimalikkuses ja töökoormuse mõjus tervisele.
Inspektsiooni hinnangul oli koostöö tööandja ja töötajate vahel puudulik. Inspektsiooni uurimiskokkuvõtte järgi põhjustas kutsehaiguse väljakujunemise pikka aega kestnud pingeline töö koormusega kätele ja õlgadele, jalgadele, seljale.
Tööandja ohutusjuhendamine töö- ja puhkeaja tasakaalust oli puudulik ning riskianalüüs oli puudulik kätele langevast koormusest.
Tööinspektsioonis koostati tööandjale ettekirjutus, mille järgi oli töötajate sisuline väljaõpe puudulik ja puudusid konkreetsed nõuded puhkepauside sisust, tegevused sundasenditest lihaspingete leevendamiseks. Puudus ergonoomia osa ja puudulik oli ka töötajate tervisekahjustuste vältimiseks mõeldud tegevuskava.
Riskianalüüsist nähtus, et stjuardessi töö ohuallikas on kiire, tähtajaline töö, aga meetmetena töö- ja puhkeaja korraldust ei olnud analüüsitud. Riskianalüüs koormusest kätele ja õlavöötmele puudus täielikult. Sellega rikkus kostja TTOS § 13 lg 1 punkti 3.
Mida eelkirjeldatust järeldada?
Juhendamiste ja riskianalüüsi osa olid puudulikud füsioloogiliste riskide hindamisel. Vähem oluline ei ole analüüsi juures ka töötaja tervislik seisund ja sellest lähtuv töö sobivus. Kindlasti on kutsehaigus mitme tegemata jätmise summaarne tulemus. Sellise pikaajalise ja koormava töö tagajärjeks võib olla hilisem kutsehaigus.
Lähtudes praktilisest tööelust võib öelda, et töötaja ei teinud piisaval hulgal pause (iga 20-30 minuti tagant 20 sekundit taastavaid sirutusi-venitusi), et hoida enda stabiilselt taastatuna. Selline punkt peaks olema füüsiliselt koormava töö puhul alati nõudena vastavas ohutusjuhendis.
Riskianalüüs oli puudulik stjuardessi kätele langevast koormusest, mis on töövaldkonnas oluline nüanss. Vaadeldes ka igaaastaseid kutsehaiguste põhjusi, esineb enim just samatüübilistest liigutustest tulenevaid kutsehaigusi. Seega tuleb alati iga töö puhul pöörata tähelepanu sundliigutustele- ja asenditele ning neist taastavatele puhkepausidele.
Pikemaid tööperioode järjest tegevatel töötajatel on vaja pöörata tähelepanu töö- ja puhkeajale. Piisav aktiivne puhkeaeg intensiivsete tööperioodide vahel võimaldab taastuda ja vältida aastate jooksul pingelise töö tõttu tekkivaid terviseprobleeme.
Igal tööohutuse eest vastutajal tasub regulaarselt töötajate graafikud üle vaadata ja hinnata, kas puhkeaeg on tööajaga tasakaalus.
Kokkuvõtteks
Eelkirjeldatud kohtulahendite kokkuvõtetest nähtub, et tööohutusnõuete eiramisel võivad olla tõsised tagajärjed.
Ohutusjuhendi puudumine võib luua olukorra, millel on ettevõttele suurem mõju, kui ainult rahaline kulu.
Samuti võivad kohtuvaidlused kesta aastaid ja läbi mitme kohtuastme. Iga kohtuskäik tähendab ettevõtjale täiendavat kulu nii rahaliselt kui ka eemalolekut põhitööst põhjusel, mida töökeskkonna küsimustega tegelemisel oleks tõenäoliseks saanud täielikult vältida.
Töökeskkonna riskianalüüsi ja ohutusjuhendite koostamine on vastutusrikas tegevus. Kui ettevõtjana tunned vähegi, et endal vastavad teadmised puuduvad, siis on hea kaasata teenusepakkuja.
Siinkohal on aga ülioluline teha endale selgeks, missuguse sisuga tööohutusteenust ostma hakkate. Uurige alati põhjalikult, milline on teenusepakkuja koostatava ohutusjuhendite ja riskianalüüsi sisu ja selle vastavus õigusaktidele.
