Esimesel poolaastal registreeriti 2674 õnnetusjuhtumit tööl. Neist 2019 juhtumit olid kerged ja 550 rasked. Elu kaotas tööl kolm inimest. Selgitamisel on veel 102 juhtumi asjaolud.
Mulluse aastaga võrreldes on tööõnnetuste arv jäänud samasse suurusjärku. 2017. aastal registreeriti samal ajal 2692 õnnetust, millest 2063 olid kerged ning 628 rasked. Kui aasta eest kaotas elu üks töötaja, siis sel aastal on hukkunud juba kolm töötajat.
Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul on tööõnnetuste arv õige pisut kahanenud, ent rõõmustamiseks põhjust pole. "Iga tööõnnetuse taga on inimene, kes on saanud kannatada. Õnnetusega kaasneb kahju nii talle, tema perele, tööandjale, riigile kui ka ühiskonnale," ütles ta. "Lõpuni kõiki tööõnnetusi vältida ei saa, aga lõviosa neist saaks ära hoida, kui järgida ohutusnõudeid ning võtta piisavalt aega töötajate juhendamiseks ja välja õpetamiseks," lisas Maripuu.
Õnnetusterohkeim tegevusala Eestis on jätkuvalt metallitööstus, kus toimus 285 õnnetust. Sellele järgneb kaubandus (258), riigikaitse (251) ning puidutööstus (211). Varasema aastaga võrreldes on enim kasvanud õnnetuste arv kaubandussektoris. Enim on vähenenud õnnetuste arv kunsti- ja meelelahutussektoris. Maakondlikult juhtub enim tööõnnetusi Tallinnas, Harjumaal ja Võrumaal, vähim õnnetusi aga Hiiumaal. Varasema aastaga võrreldes on tööõnnetuste arv vähenenud kõige enam Tallinnas ning Lääne-Virumaal. Välismaal juhtus enim õnnetusi Eesti töötajatega Soomes ja Rootsis.
