Töötaja olgu pimedas nähtav!

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Sügis-talvise perioodi ajal on taas paslik meelde tuletada, millised ohud kaasnevad hämaras või pimedal ajal töötamisel ja kuidas võimalikke õnnetusi vältida. Igal aastal juhtub mitmeid raskeid tööõnnetusi, milles osa süüd lasub hämaras või pimedal ajal töötegija halvas märgatavuses.

Tüüpiline on sõiduki või töömasina alla jäämine. Taolisi õnnetusi on võimalik vältida ohutusriietuse (märguriietuse) kasutuselevõtmisega. Kui tavalist tööriietust ei käsitata isikukaitsevahendina, siis ohutusriietus on isikukaitsevahend, mis on ette nähtud töötaja kaitsmiseks tööga seotud õnnetuste eest ning mille kasutamine on reguleeritud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 3 lõike 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega ”Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord¹”. Õigusaktid on koostatud ELi isikukaitsevahendite direktiivide alusel. Ohutusriietuse tehnilisi üksikasju selgitavad ohutusriietuse standardid EVS-EN 340:2006 ”Kaitseriietus. Üldnõuded” ja EVS-EN 471:2004 ”Hoiatusrõivad professionaalseks kasutamiseks”.

‘Tööandja on kohustatud oma kulul andma töötajale isikukaitsevahendid ja tööriietuse. Ohutusriietusega varustab tööandja töötajaid siis, kui õnnetuse ohtu töökohas ei saa muude vahenditega vältida. Sageli esineb eksiarvamus, et ohutusriietuse kandmine on vaid soovituslik. Vastupidi, pimedal ajal töötamisel on ohutusriietuse kandmine lausa kohustuslik.

Töötaja märgatavus ja õnnetused

Töömasinate ja sõidukite läheduses liikuvate töötajate ohutuse tagamine on küllaltki problemaatiline. Õnnetuse vältimine sõltub otseselt sellest, kas sõidukijuht märkab läheduses liikuvaid töötajaid või mitte.  Sõiduki või töömasina põhjustatud õnnetuste tagajärjed on alati rasked, sageli surmaga lõppevad. Lähituledega sõitev autojuht märkab pimedal ajal tänava ääres ilma ohutusriietuseta töötajat umbes 40 m kauguselt, kusjuures ohutusriietusega töötaja on märgatav juba 150 m kauguselt. Lisaks tuleb pimedal ajal arvestada ohuteguritega, mis halvendavad sõidukijuhi vaatevälja – sademed, udu ja niisked aknad, samuti  sõiduki tulede ja tuuleklaasi määrdumine. Ka tänavavalgustusega piirkondades võib olla töötajat raske märgata. Näiteks tänava- ja reklaamvalgustus ning puude ja põõsaste varjud raskendavad töötaja märgatavust taolisel foonil. Nõrk valgustus või halvad ilmastikuolud takistavad sageli töötaja märgatavust.  Märgatavusele aitavad kaasa piisav valgustus või kohtvalgustid, transpordi- või ohutulede kasutamine ja võimalusel tööde ajastamine valgele ajale.

Samuti on oluline riskide hindamine ja ohutusriietuse valik. Riskianalüüsi alusel valitakse iga töö ja olukorrale vastav ohutusriietus ning määratletakse riietuse vajalik kaitsetase. Riskide hindamine eeldab töökohal esinevate ohtude tuvastamist. Ohte kõrvaldades võib ära hoida õnnetusi. Riskid tuleb tuvastada süsteemselt ja põhjalikult, abivahendina võib kasutada erinevaid meetodeid, näiteks töötaja tööpiirkonna ohte kirjeldavaid kontroll-lehti. Ohtude tõenäosuse ja raskusastme põhjal hinnatakse neist tulenevate riskide suurus. Lõpuks hinnatakse ohtude mõju töötaja tervisele ja ohutusele, ning valitakse meetmed riskide vältimiseks või nende vähendamiseks. Parem märgatavus aitab kaasa töötaja eristamisele muust ümbruskonnast. Töötajat tuvastav hästimärgatav ohutusriietus on sellele abiks.

Ohutusriietuse planeerimine ja valik

Ohutusriietuselt eeldatakse, et selles riietuses töötajat on võimalik tuvastada turvalisest kaugusest. Ohutusriietusena võib kasutada jakki ja pükse, kombinesooni, helkurvesti või helkurpaelu. Eri olukordades on vajalik erinev nähtavus ja rõiva värvus. Ohutusriietuse valimisel tuleb arvesse võtta rõiva kasutusvajadus, näiteks tööasendid, töö mustus ja ilmastikuolud. Töörõivaste värviks tuleb valida töökeskkonna foonist eristuv värv. Mida rohkem riietuse värv erineb taustast, seda paremini on see märgatav. Ohutusriietuse värvi valimisel tuleb arvestada töötaja märgatavusega nii valgel kui ka pimedal ajal. Valge või hele värvus eristub paremini päeval ja hämaras valguses. Tume värv neelab st imeb endasse olulise osa valgusest. Riietuse värvi valikul on hea võtta arvesse värvid, millel on ka tööga seotud tähendus. Sel juhul ei mõisteta ohutusriietuse värvust vääralt. Hästimärgatavas ohutusriietuses võib olla nn fluorestseerivat, peegeldavat või kombineeritud materjali. Fluorestseeriv materjal on kile või kangas, mida on töödeldud helendava pigmendiga. See suurendab nähtavust nii päevasel ajal kui ka hämaras, udus ja vihmas, kuid ei peegelda kunstlikku valgustust ega ole nähtav pimedal ajal. Peegeldav materjal (näiteks helkur, helkurpaelad) ei ole isehelkiv, vaid vajab valgusvoogu peegelduseks. Peegeldus tekib vaid valgusallika vahetus läheduses. Kombineeritud materjalis on nii fluorestseeriva kui peegeldava materjali omadused. Selline materjal on hästi märgatav hämaras.

Märgatava materjali paigutus ohutusriietusel

Valgustpeegeldavad materjalid peavad olema nähtavad rõivaste igal küljel. Ohutusriietuse kavandamine ja valik tuleb teha arvestades töötingimusi. Riietuse kavandamisel ja hankimisel tuleb arvestada kasutusotstarvet. Tuleb tagada, et peegeldavad materjalid on riietusele paigutatud tööülesannete täitmiseks õigetesse kohtadesse nii, et need on hästi nähtavad ega raskenda töö tegemist. Näiteks põlvekohtadele paigaldatud helkurpaelad ei paindu liikudes ja võivad tekitada nahahõõrdumist. Lisaks on põlvede juures ka kanga hõõrdumine kõige suurem. Samuti võivad helkurpaelad teatud tööasendis jääda hoopis märkamatuks. Töötamisel põlvili asendis ei ole sääre helkurpaelad nähtavad ja pika varrega saabaste kandmisel võivad  sääreotste helkurpaelad varju jääda. Peegeldava materjali parim asukoht on võimalikult madalal varrukal või säärel. Paigutades peegeldava materjali piisavalt madalale säärele väldime pimedal ajal ka petlikku kujutist nagu hõljuks mingi ese õhus. Peegelduva materjali moodustatava kuvandi põhjal on võimalik tuvastada töötaja asendit ja liikumist.

Ohutusriietuse kasutamine ja hooldus

Tööandja peab tagama ohutusriietuse hoolduse ja korrashoiu. Peegeldavate materjalide piisavat peegeldusvõimet tuleb jälgida ohutusriietuse kasutamise aja jooksul.

Tuleb märkida, et peegeldavad materjalid kuluvad kasutamisel ja kaotavad peegeldusvõime enne tööriietuse enda lõpuni kulumist. Päikesevalgus muudab ohutusriietuse kahvatumaks ning pleekimine halvendab ohutusriietuse nähtavust, kuna peegeldusvõime väheneb. Fluorestseeriva ohutusriietuse kasutamist päikese käes tuleks vältida peegeldumisvõime kahanemise tõttu. Varasemates standardites oli tootjal kohustus teavitada kaitserõivastuse lubatud pesukordade arvu. Uuendatud standardist on see nõue aga välja jäetud.

Töötajate juhendamine

Hoolikas juhendamine parandab töötajate turvalisust. Juhendamisega seoses tuleb töötajatele anda piisavalt teavet töökoha ohuteguritest. Uutele töötajatele tuleb tutvustada turvalisi töövõtteid pimedal ajal töötamisel. Ka kogenud töötajatele on hea aeg-ajalt meelde tuletada tööst tulenevaid ohte, sest aja jooksul ohtudega lihtsalt harjutakse. Töötajate tähelepanelikkus ja eriti märgatavusega seotud asjaolud tuleb sügis-talve perioodil uuesti esile tõsta.

Allikas:  Tööinspektsioon

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll