Töötajate tervisekontroll

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Töötervishoiuarsti poolt läbiviidava tervisekontrolli eesmärk on hinnata töötaja terviseseisundit ja töötingimuste sobivust töötajale ning diagnoosida tööst põhjustatud haigestumised ja kutsehaigestumised. Tööandja on kohustatud korraldama tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures kõikidele töötajatele, kelle tervist võib mõjutada töökeskkonna ohutegur. Tervisekontroll toimub tööajal ning selle eest tasub tööandja.

Otsuse, kas töötaja tuleks töötervishoiuarsti juurde saata, teeb tööandja töökeskkonna riskianalüüsi alusel – kontroll on vajalik kui töötaja tervis on ohuteguritest mõjutatud või seda nõuab õigusakt (näiteks on tervisekontroll kohustuslik kuvariga töötajatele ning öötöö tegijatele). Hinnangut hõlbustab määruse "Töötajate tervisekontrolli kord" lisas 1 toodud ohutegurite nimekiri, kuid kuna see nimekiri on avatud, siis tuleb otsus teha eelkõige konkreetse töötajaga seotud riske hinnates. Otsuse tegemisel tuleks arvestada töökeskkonnavoliniku arvamust ning vajadusel konsulteerida töötervishoiuspetsialistiga.

Töötervishoiuarsti valib tööandja Terviseametis registreeritud töötervishoiuteenuse pakkujate hulgast. Tööandja mugavuse ja tervisekontrolli tõhususe huvides on hea, kui kõik ettevõtte töötajad läbivad tervisekontrolli üle aastate ühes tervisekeskuses, kuid kohustust ühe teenusepakkujaga lepingut omada tööandjal ei ole. 

Tervisekontrolli läbiviimine 

Töötaja peab esmase tervisekontrolli läbima esimese tööl oldud kuu jooksul ning edaspidi perioodiliselt töötervishoiuarsti poolt määratud ajal, vähemalt üks kord kolme aasta jooksul (alaealine kord kahe aasta jooksul). Kui töötajal tekivad tööga seotud tervisekaebused enne arsti poolt määratud järgmist perioodilist kontrolli, siis on tööandjal soovitatav töötajale juba varem töötervishoiuarsti vastuvõtule mineku võimalust pakkuda.

Töötajate suunamisel tervisekontrolli edastab tööandja arstile töötajate nimekirja, mis sisaldab muuhulgas infot töötajate vanusest, ametikohtadest, tööstaažist ning olulisemate ohutegurite loetelu (nimekirja vorm on esitatud tervisekontrolli määruse lisas 2). Lisaks peab tööandja esitama töötervishoiuarstile ettevõtte riskianalüüsi dokumendi, milles sisalduvad ka tehtud töökeskkonna mõõtmiste tulemused (näiteks mõõteprotokoll tolmusisalduse mõõtmisest töökeskkonna õhus). Kui töötaja suunatakse korduvale, perioodilisele tervisekontrollile, siis esitab tööandja arstile ka töötaja varasemate tervisekontrollide otsuste koopiad (kui aastate jooksul on kasutatud sama töötervishoiuarsti, siis on need dokumendid arstil endal ning tööandjalt koopiaid ei nõuta). Töötajal palutakse omalt poolt enne arsti vastuvõttu tervisedeklaratsioon (tervisekontrolli määruse lisa 3). Töötaja poolt deklaratsioonis arstile esitatud andmed on konfidentsiaalsed.

Igale töötajale vajalikud terviseuuringud otsustab eelnevalt nimetatud dokumentide ning töökoha külastuse alusel töötervishoiuarst. Vajadusel kaasab töötervishoiuarst uuringuteks teisi erialaarste või küsib töötaja nõusolekul tema terviseseisundit puudutavaid andmeid arstilt, kelle juures töötaja on varem käinud. Kõik töötervishoiuga seotud kulutused kannab tööandja.

Peale tervisekontrolli annab töötervishoiuarst töötajale edasi terviseuuringute tulemused ja tervisekontrolli otsuse. Töötaja kinnitab otsuse teadasaamist allkirjaga.

Tööandja töötaja terviseuuringute ega konkreetsete terviseseisundite kohta töötervishoiuarstilt infot ei saa, talle esitatavas otsuses märgib arst, kas töötaja sobib antud tööd tegema ning vajadusel soovitused töötingimuste muutmiseks, et töötaja tervist säästa. Arsti soovituste täitmine on küll soovitusliku iseloomuga, kuid kutsehaigestumiste ennetamiseks ning töötaja töövõime säilitamiseks peaks tööandja neid võimalusel arvestama. Tervisekontrolli otsuseid peab tööandja säilitama 10 aastat peale töötajaga töösuhte lõppemist.

Töötervishoiuarst on Eestis ainus arst, kellel on pädevus ja õigus tööst põhjustatud haiguste ja kutsehaigestumiste diagnoosimiseks.

Laevapere liikmete ja mereõppeasutusse õppima asujate tervisekontroll

Laevapereliikme tervisekontrolli, mille käigus tehakse kindlaks õppijate ja laevapereliikmete terviseseisund ja sobivus laeval töötamiseks, peavad perioodiliselt läbima: 

  • tasemeharidust andvas mereõppeasutuses õppijad õppimisel ning
  • laevapere liikmed töötamisel.

Laevapereliikme tervisekontroll tuleb õppuril läbida enne tasemeharidust andvasse mereõppeasutuse õppima asumist ning meretöölepingu sõlmimist taotleval isikul enne meretöölepingu sõlmimist. 

Eelnevat ja perioodilist laevapereliikme tervisekontrolli ei pea läbima isik, kes asub õppima või õpib erialal, mis ei eelda töötamist laeval. 

Laevapereliikmete ja tasemeharidust andva mereõppeasutuse õppijate perioodilist tervisekontrolli teeb Terviseameti poolt tervisekontrolli läbiviimiseks tunnustatud arst.

Allikas:  Tööelu

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll