Andmete edastamine ravikindlustuse tekkeks
Kuidas saab tööandja töölepinguga tööle asuvat töötajat registreerida interneti kaudu haigekassa kindlustatuks?
VASTUS: Andmete esmakordseks elektrooniliseks edastamiseks peab ettevõtte esindaja, kelleks on B kaardil olev allkirjaõiguslik isik, registreerima oma ettevõtte kindlustusandmete edastamiseks ettevõtteportaalis. Sinna saab siseneda kas ID-kaardi, mobiil-ID või internetipanga paroolidega. Ettevõtteportaalis tuleb määrata haldur, kes omakorda määrab andmete edastamise eest vastutavad isikud, tühistab vajadusel nende õigused andmete edastamiseks ja uuendab ettevõtte kontaktandmeid.
Tööandjal on teadmatusest jäänud töölepingu alusel töötava isiku andmed ravikindlustuse saamiseks haigekassasse edastamata. Töötaja eest on üle aasta makstud ka sotsiaalmaksu. Kas töötaja saab ravikindlustuse tagasiulatuvalt, kui tööandja edastab vajalikud dokumendid haigekassasse?
VASTUS: Tagasiulatuvalt ravikindlustust paraku ei saa. Kanne ravikindlustuse andmekogusse tehakse andmete edastamise päeval. Alates sellest hetkest hakkab kehtima ka ravikindlustus.
Ravikindlustus
Kui tööandja on unustanud töötaja kindlustamata, siis kas haigekassa teeb seda ise, kui inimese eest pidevalt makse makstakse?
VASTUS: Haigekassa ei kindlusta töötajat ise, seda peab tegema tööandja.
Ettevõttes on töötajaid, kes töötavad osalise tööajaga ja saavad töötasu alla miinimumi. Nendega on sõlmitud tavalised töölepingud. Kas neil on õigus ravikindlustusele?
VASTUS: Jah, neil töötajatel on õigus ravikindlustusele. Üle ühekuulise tähtajaga või tähtajatu töölepinguga töötaja tuleb haigekassas arvele võtta seitsme kalendripäeva jooksul arvates tema tööle asumisest. Seda ka juhul, kui töötaja töötab osalise tööajaga ning saab palka alla miinimumi. Sotsiaalmaksu maksab tööandja vastavalt sotsiaalmaksuseadusele.
Inimene on põhikohaga ühes ettevõttes tööl, kelle kaudu on tal ka ravikindlustus haigekassas. Teises asutuses asub ta tööle kohakaaslusega. Kas teda tuleb ka selle firma kaudu haigekassas arvele võtta?
VASTUS: Tööandja peab kõik töölepingu alusel töötavad töötajad haigekassas arvele võtma seitsme kalendripäeva jooksul arvates tööle asumisest.
Kuidas tööandja saab haigekassas arvele võtta töötaja, kes on välismaa kodanik ning kellel puudub Eesti isikukood?
VASTUS: Kahjuks Eesti isikukoodita välismaa kodanikku arvele võtta haigekassas ei saa. Õigus ravikindlustusele on Eesti alalisel elanikul, tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elavatel inimestel, kelle eest makstakse või kes maksavad iseenda eest sotsiaalmaksu, samuti nende inimestega ravikindlustuse seaduse või vastava lepingu alusel võrdsustatud inimestel.
Selleks, et välismaa kodanikku tööle ning haigekassas arvele võtta, peab isik eelnevalt oma elukoha Eestis registreerima ja saama siin elamisõiguse või tähtajalise elamisloa. Elamisõiguse kohta saab lugeda siit. Kui isikul on olemas isikukood ja elukoht Eestis, on tal õigus taotleda ka ravikindlustust.
Ravikindlustuse lõpetamine
Töötaja lahkus töölt. Kuidas saab teda haigekassas arvelt maha võtta?
VASTUS: Tööandja peab töösuhte lõppemisest teatama haigekassale kümne kalendripäeva jooksul alates töölepingu lõpetamisest.
Töötaja arvelt maha võtmiseks saab andmed edastada kasutades ettevõtteportaali teenust.
Võimalik on andmeid esitada ka:
- tavaposti teel;
- e-posti teel digiallkirjastatult;
- tuues ise dokumendid haigekassa klienditeenindusbüroosse.
Andmete esitamiseks tuleb sellisel juhul täita haigekassa kodulehelt leitav blankett.
Kui kaua kehtib töötaja ravikindlustus peale töösuhte lõppu?
VASTUS: Ravikindlustuskaitse kehtib isikul veel kaks kuud pärast töösuhte lõppemist.
Töötaja lahkub firmast ja asub tööle uude ettevõttesse, kes hakkab tasuma tema sotsiaalmaksu. Kes peab haigekassat teavitama antud muutusest?
VASTUS: Mõlemad tööandjad peavad teatama muudatusest:
- Endine tööandja peab teatama töötaja töölepingu lõppemisest haigekassale kümne kalendripäeva jooksul;
- Uus tööandja peab edastama töötaja andmed haigekassale ravikindlustuse tekkimiseks seitsme kalendripäeva jooksul arvates töötaja tööle asumisest.
Ravikindlustus võlaõigusliku lepingu puhul
Inimesel pole ravikindlustust ja ta hakkab teenust osutama võlaõigusliku lepingu alusel. Kas sel juhul hakkab ravikindlustus kehtima alles kolme kuu möödudes, peale seda, kui lepingu teine pool on ta haigekassas arvele võtnud?
VASTUS: Jah, ooteaeg on sellisel juhul alates kande tegemisest ravikindlustuse andmekogusse kolm kuud.
Ravikindlustus ja sotsiaalmaks
Inimene osutab teenust võlaõigusliku lepinguga tähtajaliselt 12 kuud, kuid ei teeni selle aja sees iga kuu miinimumpalka. Kas lepingu teine pool peab maksma sotsiaalmaksu miinimumpalga järgi? Kui lepingu teine pool maksab sotsiaalmaksu tegelikult teenitud töötasu järgi, kas siis ei ole teenust osutaval isikul/töövõtjal õigust ravikindlustusele?
VASTUS: Töötasu alammäära kehtestamise seaduses on 2013. a kehtestatud töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 320 eurot kuus. 2013. a riigieelarve seadusega on kehtestatud sotsiaalmaksuseaduse § 21 alusel sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär 290 eurot.
Lepingu teine pool ehk tellija peab maksma sotsiaalmaksu isikule ehk töövõtjale makstud tasult. Kui tegelik makstav tasu kuus on alla eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumäära (2013. aastal 290 eurot), siis ei ole töövõtjal õigust ravikindlustusele.
Firmal on sõlmitud inimestega töövõtuleping pikemaks ajaks kui kolm kuud, aga neil on töötasu alla miinimumpalga. Kas firma peab kõigi isikute pealt sotsiaalmaksu maksma välja teenitud tasu järgi või minimaalse palga alusel? Kas tellija/tööandja peab ka nad haigekassas arvele võtma?
VASTUS: Juhul, kui inimesega, kes ei ole füüsilisest isikust ettevõtja, on sõlmitud üle kolmekuulise tähtajaga töövõtuleping ja selle lepingu alusel makstakse iga kuu sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse alusel eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna, peab sotsiaalmaksu maksja (tellija) esitama töövõtja andmed haigekassale ravikindlustuse saamiseks. Muul juhul mitte.
Tööandja ja töövõimetusleht
Kuidas maksab tööandja oma töötajale haigushüvitist?
VASTUS: Tööandja maksab haigushüvitist 70% töötaja viimase kuue kuu keskmisest palgast haigestumise 4.–8. päevani.
Tööandja arvutab keskmise töötasu kalendripäevatasu alusel vastavalt Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määruse nr 91 “Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” § 4 lõigetele 2 ja 3 puhkusetasu arvutamise ja maksmise reeglite kohaselt.
Kui tööandjal tekib kahtlus töötajale väljastatud haiguslehe õigsuses, siis kelle poole saab tööandja pöörduda?
VASTUS: Kui tööandjal tekib kahtlus töötajale väljastatud töövõimetuslehe õigsuses, on võimalik sellest informeerida haigekassa piirkondlikku osakonda. Haigekassa usaldusarstid kontrollivad töövõimetuslehe väljaandmise põhjendatust.
Kas tööandjal on kohustus maksta ajutise töövõimetuse hüvitist töölt lahkunud töötajale?
VASTUS: Kui töösuhe lõpeb 4.-8. haiguspäeva perioodil, siis peab tööandja haigushüvitist maksma kuni töösuhte viimase päevani. Nt kui tööleping lõpetati 6. haiguspäeval, maksab tööandja hüvitist 6. päevani.
Kuna töötajal on pärast töösuhte lõppu veel kahekuuline kindlustuskaitse, hakkaks talle alates 9. haiguspäevast hüvitist maksma haigekassa.
Kas tööandja peab töölt lahkunud töötaja haiguslehe edastama haigekassale, kui tööleping lõppes enne haiguslehe algust?
VASTUS: Tööandja ei pea juba töölt lahkunud haigestunud töötaja haiguslehte haigekassasse edastama.
