Kas tööandja on kohustatud maksma töötasu nende päevade eest, millal töötaja tööle ei ilmu?

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Kindlasti on paljud tööandjad kokku puutunud töötajatega, kes tööle asumisel on küll täis indu ja töötahet, kuid pärast jätavad oma töö tegemata või ei ilmu üldse tööle. Seekordne artikkel keskendub küsimusele, kuidas toimub puudutud päevade eest töötasu arvestamine.

Töölepingu seaduse § 28 lg 2 p 2 järgi peab tööandja maksma töötajale töö eest kokku lepitud tasu. Kui tööandja ja töötaja vahel on kokku lepitud kuupalk, siis teoreetiliselt on tööandja kohustatud tasuma töötajale töötasu iga tööpäeva eest sõltumata sellest, kas töötaja reaalselt tööd töökohas teeb või mitte. Kuid mida võtta ette olukorras, kus töötajaga on kokku lepitud kuutasu, kuid töötaja ei ilmu tööle ega teata tööandjale mitteilmumise põhjust? Kas tööandja peab maksma töötajale tasu nende päevade eest mil töötaja tööl ei olnud, aga mis jäid viimase reaalselt töötatud päeva ja lepingu lõpetamise vahele? Probleeme tekitab tööandjatele töölepingu seaduse § 78 lõige 1, mis kokkuvõtlikult sätestab, et töötasust erinevate mahaarvamiste tegemiseks on vaja töötaja kirjalikku nõusolekut. Seda silmas pidades tekib küsimus, et juhul kui töötaja ei ilmu ilma põhjuseta tööle, siis kuidas on võimalik puudutud päevad tema töötasust maha arvata ilma töötajalt kirjalikku nõusolekut saamata. Töölepingu seaduse esmasel sirvimisel jääb tööandja antud küsimuse lahendamisel sageli aga hätta.

Vastus peitub töölepingu seaduse §-is 35, mille kohaselt tööandja ei pea töötajale maksma tasu, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Ka riigikohus on öelnud, et antud alusel vabaneb tööandja töötasu maksmise kohustusest, kui ta tõendab, et tal oleks olnud töötajale tööd anda, kui viimane oleks tööle tulnud. Järelikult võib tööandja keelduda töötasu maksmisest töölt põhjuseta puudutud päevade eest. Töölt põhjuseta puudutud päevade eest tasu mittemaksmist ei loeta tasaarvestamiseks TLS § 78 mõttes ning see ei vaja töötaja nõusolekut (vaata Riigikohtu lahendeid nr: 3-2-1-176-12, nr 3-2-1-117-11 ja nr 3-2-1-136-07).

Kindlasti ei saa siinkohal asuda seisukohale, et tööandja ei pea igal juhul maksma tasu selle päeva eest kui töötaja tööl pole. Eelkõige on sellise õiguse kasutamise eelduseks töötaja süü olemasolu töölt puudumisel. Näiteks ei anna antud säte õigust töötasust maha arvata haiguse tõttu töölt puudutud päevade töötasu jne.

Õigus mitte maksta tasu töölt puudutud päevade eest tuleneb seadusest ja kohaldub töölepingule isegi juhul, kui töölepingus selleks eraldi kokkulepet sõlmitud ei ole.

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll