Palgatoetus on tööandjale töötu töölerakendamiseks makstav toetus, mille eesmärk on toetada kaua tööta olnud inimeste töölesaamist. 

Palgatoetusega saab tööle võtta inimese, kes  on olnud töötuna arvel:

• järjest üle 12 kuu või
• vähemalt 12 kuud tööleasumisele eelneva 15 kuu jooksul ning tema töötuna arvelolek on vahepeal lõpetatud tööle asumise või puudega inimese hooldamise eest tasu saamise tõttu (kehtib ka 16 – 24aastaste registreeritud töötute puhul).​

16-24aastase (kaasa arvatud) töötu saab palgatoetusega tööle võtta, kui ta on olnud töötuna arvel järjest vähemalt kuus kuud. Töötu, kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vabanenud vanglast, saab palgatoetusega tööle võtta sõltumata tema töötuna arveloleku ajast.

Palgatoetusega ei saa tööle võtta täiskoormusega õppes ega kutseõppes statsionaarses õppevormis õppivat inimest. 

Kes võib palgatoetust taotleda? 

Palgatoetust võib taotleda eraõiguslik juriidilisest isikust ettevõtja, füüsiline isik või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus. Palgatoetust ei saa taotleda valitsusasutused ja nende hallatavad riigiasutused ning muud riigiasutused, välja arvatud riigi tulundusasutused (näiteks Riigimetsa Majandamise Keskus). 

Töötuna arvelolev äriühingu juhatuse või nõukogu liige ei saa iseennast sama tööandja juurde palgatoetuse abil tööle rakendada. Seejuures ei oma tähendust, kas palgatoetuse halduslepingu sõlmib töötukassaga mõni teine sama tööandja esindusõigust omav isik. 

Kui palju palgatoetust makstakse? 

Palgatoetust saab taotleda nii tähtajatu kui tähtajalise töölepingu sõlmimisel. Tähtajaline tööleping peab olema sõlmitud vähemalt kuueks kuuks.

Toetuse suurus on 50% töötaja brutotöötasust (sh tulemustasu), kuid mitte rohkem kui töötasu alammäär, mis on 2014. aastal 355 eurot kuus. Toetust saab tähtajatu töösuhte korral kuus kuud. Tähtajalise töölepinguga töötaja puhul maksame palgatoetust poole aja vältel töösuhte kestusest, kuid mitte rohkem kui kuue kuu eest. 

Kuidas palgatoetust taotleda? 

Kui teil on sobiv palgatoetuse tingimustele vastav kandidaat  juba olemas, saate palgatoetuse taotlemiseks vajalikud andmed edastada avaldusel. Digitaalselt allkirjastatud avaldus tuleb saata konkreetse töötukassa maakondliku osakonna üldisel e-posti aadressil (nt kui teie ettevõte tegutseb Viljandimaal, siis viljandi@tootukassa.ee). NB! Tallinna ja Harjumaa piirkonna avaldused palume saata aadressil tallinn.palgatoetus@tootukassa.ee. 

Allkirjastaja peab olema kas asutuse allkirjaõiguslik esindaja või volitatud isik. Kui allkirjastaja pole juhatuse liige, siis tuleb avaldusele lisada volitus. Siit leiate kõigi töötukassa esinduste kontaktid.  

Vaatame teie avalduse esimesel võimalusel läbi ning kui kõik vastab palgatoetuse tingimustele, vormistame lepingu. Kui soovite, et töötukassa aitaks teil leida sobiva töötaja, edastage palun vaba töökoha andmed meie iseteeninduses. 

Pärast sobiva inimese leidmist kontrollime täiendavalt, millistele tingimustele töötu vastab. Juhul, kui töötu on Euroopa Komisjoni grupierandi määruse mõistes ebasoodsas olukorras olev isik, palub meie konsultant teil täpsustada

• töökoha vabanemise põhjuseid või
• kas keskmine töötajate arv teie ettevõttes suureneb tänu sõlmitavale palgatoetuse lepingule viimase 12 kuu keskmisega võrreldes.  

Millele tuleb tähelepanu pöörata enne lepingu sõlmimist? 

Palgatoetuse andmiseks sõlmime teiega palgatoetuse halduslepingu. Seejärel saate vormistada töölepingu inimese töölevõtmiseks.

 Iga kuu 10. kuupäevaks peate meile esitama palgatõendi (vt palgatõendi vormi paremal pool), millel on andmed töötajale eelmise kuu eest arvestatud brutotöötasu kohta. Brutotöötasu hulka kuuluvad kõik töötamise eest makstud tasud, sealhulgas majandustulemustelt makstav tasu ja tulemustasu. Töötasu hulka ei kuulu puhkusetasu, haigushüvitis, lähetuse päevarahad ning tööandja makstavad toetused (jõulupreemia, sünni- või juubelitoetus jmt) – nendelt summadelt teile palgatoetust ei maksta.

Kui töötajale on esimene töötasu välja makstud, saatke täidetud palgatõend digitaalselt allkirjastatuna e-postiga või paberil allkirjastatuna tavapostiga lepingus märgitud töötukassa kontaktisikule. Palgatõendi võib lisaks halduslepingus toodud tööandja esindajale või juhatuse liikmele/asutuse juhile allkirjastada ka lepingus märgitud tööandja kontaktisik. Meie kontrollime palgatõendi andmeid, arvutame toetuse summa ja maksame selle välja. Vajadusel küsime täpsustavaid küsimusi.

Kui töötaja läheb palgatoetuse maksmise perioodil puhkusele, haigestub või keeldub tööst töölepingu seaduse § 19 alusel, märkige see kindlasti palgatõendile tööst keeldumise ajana. Sellisel juhul pikeneb töötukassaga sõlmitud palgatoetuse leping puhkuse- või haiguspäevade võrra, aga mitte rohkem kui üks aasta töötukassa ja teie vahelise palgatoetuse lepingu sõlmimisest arvates. 

Millal tuleb palgatoetus tagastada? 

Palgatoetus tuleb täies ulatuses tagastada, kui tööandja algatusel lõpetatakse

• tähtajatu või üle ühe aasta pikkune tähtajaline töösuhe enne aasta möödumist või
• alla aasta pikkune tööleping enne tähtaja saabumist. 

Erandiks on ainult need juhtumid, kus tööandja algatusel töölepingu lõpetamise põhjuseks on:

• töökohustustega toimetulematus tööoskuste puudumise, kohanematuse või tervise tõttu;
• töötajapoolne korralduste või töökohustuste rikkumine;
• joobeseisundis tööl viibimine;
• usalduse kaotus või usaldamatuse tekitamine tööandja vastu;
• varalise kahju tekitamine või selle riski tekitamine;
• saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustuse rikkumine. 

Palgatoetust ei pea tagasi maksma, kui töösuhe lõpeb töötaja algatusel. 

Eesti Töötukassa kontrollib Maksu- ja Tolliameti poolt töötuskindlustuse andmekogusse esitatud andmete ja palgatõenditel välja toodud töötasu vastavust. Juhul, kui Maksu- ja Tolliameti esitatud andmetest selgub, et olete palgatõenditel näidanud deklareeritust suuremat töötasu, küsime selgitust. Kui erinevused on põhjendamatud, oleme sunnitud enammakstud palgatoetuse tagasi nõudma.