Lähetuse korral näeb seadus ette maksuvaba päevaraha maksmise. Arvestades Soomes töötamise populaarsust on maksuvabade lähetustasude maksmine laialt levinud. Tasub teada, et päevarahade maksmine võib endaga kaasa tuua märkimisväärse maksuriski. Mitte alati ei kohaldu päevaraha maksmisele maksuvabastus. Risk on eriti suur nende töötajate osas, kes täidavad tööülesandeid peamiselt välisriigis.
Riigikohus käsitles lähetustega seonduvat maksustamist hiljutises lahendis. Konkreetses kaasuses palkas Eesti äriühing Eestist töötajad. Töölepingutes oli töötamise kohaks märgitud Narva ning ühtlasi oli ära toodud võimalus saata töötajaid välislähetusse. Töötajad täitsid tööülesandeid valdava osa ajast Soomes või Lätis. Eestis töötati väga minimaalselt. Kohtud leidsid antud kaasuse tehiolude valguses, et töötajate töökohaks ei saanud olla Narva või mõni muu koht Eestis. Seetõttu ei olnud võimalik neile maksta ka maksuvabasid päevarahasid. Siit tulenevalt, kui töötaja võetakse tööle eesmärgiga saata ta tööd tegema Soome, ei ole lubatud talle Eestist maksuvabasid päevarahasid maksta.
Tuleb eristada tulumaksu ning sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustust. Euroopa Liidu määruse kohaselt kuuluvad sotsiaalkindlustusmaksed (Eesti tähenduses sotsiaalmaks, töötuskindlustuse- ja kohustusliku kogumispensionimaksed) tasumisele reeglina riigis, kus töö tehti (töö tegemise põhimõte). Seega juhul, kui töötajaga seonduv sotsiaalmaksete kohustus tekib Soomes, ei saa nende tasumist nõuda Eestis. Erandiks töö tegemise põhimõttest on olukord, kus Sotsiaalkindlustusamet on tööandja taotluse alusel töötajatele väljastanud lähetussertifikaadi vormi A1 (varasemalt E101), mis näitab, et välismaal töötav isik jääb kindlustatuks Eestis ning maksab oma sotsiaalmaksu siia.
Samuti tasub teada, et maksuhalduri hinnangul on töölähetusel vähemalt kolm erinevat tähendust. Üks on tööõiguses, teine tulumaksuseaduse ning kolmas sotsiaalkindlustusmaksetega maksustamise valguses. Eeltoodust tulenevalt on võimalik, et tulumaks ja sotsiaalkindlustusmaksed tuleb tasuda erinevates riikides.
Ka tööandja poolt võimalike töötajatega seotud kulude kandmine ei tähenda, et tegemist oleks automaatselt erisoodustusega. Nimelt leidis Riigikohus, et tööandja poolt kantud kulud seoses viisade ning töö- ja elamislubadega ei ole erisoodustus, vaid ettevõtlusega seotud kulud. Töötajate reisikindlustuse hüvitamist peeti aga erisoodustuseks. Kohus märkis, et erisoodustusena ei ole käsitletav üksnes selliste kindlustusmaksete tasumine, mille tegemise kohustus tuleneb seadusest, kõnealusel juhtumil aga reisikindlustuse maksete tegemise kohustust seadusest ei tulenenud.
Paljudel Eesti tööandjatel, kes saadavad töötajaid Soome tööle, võib lasuda märkimisväärne maksurisk. Maksuhalduri üha jõulisem käitumine peaks panema iga ettevõtja mõtlema, kuidas vastavaid riske vähendada ning kas oleks vajalik oma ärimudelis muudatusi teha. Maksuhalduri seisukohtadega lähetuse ning tööjõurendi osas on võimalik tutvuda siin.
Artikkel on avaldatud advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid maksuõiguse e-teatajas.
