Ametiühingu usaldusisikutel on õigus:

• saada tasustatud tööst vaba aega oma ülesannete täitmiseks,
• kasutada oma ülesannete täitmiseks tööandja ruume,
• saada osaliselt tasustatud tööst vaba aega ametiühingukoolitustest osavõtmiseks,
• tutvuda töökorralduse ja -tingimustega,
• pidada ametiühingu nimel tööandjaga läbirääkimisi kollektiivlepingu vms lepingu sõlmimiseks,
• saada tööandjalt informatsiooni töökorraldust ja -suhteid puudutavates küsimustes ning nõuda, konsultatsioone ettevõtte käekäiku ja tulevikuplaane puudutavates küsimustes,
• kaasata tööandjaga suhtlemisel eksperte.

Usaldusisikule tagab seadus lisaks ka täiendava kaitse koondamise eest:

• asutuses/ettevõttes toimuvate koondamiste korral on usaldusisikul eelisõigus jääda tööle
• juhul kui tööandja lõpetab usaldusisikuga töölepingu ebaseaduslikult, on temale makstav hüvitis tavatöötajaga võrreldes kahekordne
• töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise korral on tööandjal kohustus usaldusisik tööle ennistada (tema soovil)
• usaldusisikut ei tohi vallandada selle tõttu, et ta täidab oma ülesandeid töötajate esindajana
• tööandjal on keelatud usaldusisikuga tööleping lõpetada kollektiivläbirääkimiste ajal.

Asutuse/ettevõtte juhil on kohustus pidada konsultatsioone ka enne kollektiivset koondamist, et leida koos usaldusisikuga parimad võimalikud lahendused. Usaldusisik võib taotleda näiteks:

• koondatavate arvu vähendamist,
• koondatavatele mõne muu ametikoha leidmist asutuses/ettevõttes,
• töökorralduse või tööülesannete muutmist,
• tööalase väljaõppe korraldamist,
• koondatute ümberõppe korraldamist,
• äripartnerite abi kaasamist koondatute tööle rakendamiseks.

Ametiühingu usaldusisiku tegevust reguleerib Eesti Vabariigis ametiühingute seadus, nii töötajate kui ka ametiühingu usaldusisiku informeerimises ja konsulteerimises osalemise regulatsioon on sätestatud töötajate usaldusisiku seaduses.