auto koolitus
Pühapäev, 24. Juuni
 

Eesti ettevõtjad koolitavad töötajaid varasemast põhjalikumalt

Kiirelt muutuvas majanduslikus ja tehnoloogilises keskkonnas, ei pruugi nooruspõlves omandatud haridus enam tööandja vajadustele vastata. Järgnevalt uurimegi mil moel ja kui palju panustavad ettevõtted töötajate koolitamisse?

Statistikaameti andmetel tegeles 2010. aastal töötajatele koolitamisega kaks kolmandikku ettevõtetest, 2015. aastal oli see näitaja juba 86%.

Suuremad ettevõtted saavad lubada rohkem

Siinkohal mängis olulist rolli ettevõtte suurus – kui 10–49 töötajaga ettevõtetest sai 2015. aasta jooksul töötajate koolitamist endale lubada 85% ettevõtetest, siis üle 250 töötajaga ettevõtetest koolitas oma töötajaid koguni 98%. Suuremad ettevõtted said endale lubada ka rohkemate töötajate koolitamist. Kui üle 250 töötajaga ettevõtted pakkusid koolitusvõimalusi pea pooltele oma töötajatele, siis väiksemates koolitusvõimalusi pakkuvates ettevõtetes sai koolitustel osaleda vaid kolmandik töötajatest. Samuti mõjutas koolitamist ettevõtte tegevusala – finantsvahendusega tegelevas sektoris oli koolitusvõimalusi pakkuvate ettevõtete osakaal kõige suurem (98%), metalli ja metallitooteid tootvas sektoris aga kõige väiksem (76%).

Ettevõttevälised täiendkoolitused kõige populaarsemad

Ettevõtete pakutud täienduskoolitused jagunevad ettevõttesisesteks ja ettevõttevälisteks. Eesti ettevõtjate jaoks olid 2015. aastal populaarsemad ettevõttevälised koolitused, mida kasutas 60% kõigist ettevõtetest. Olulisemateks ettevõtteväliste koolituste korraldajaks olid seejuures koolitusega tegelevad asutused ning erakoolitusettevõtted. Väga populaarsed ei olnud ametiühingute poolt korraldatavad koolitused, mida kasutas vaid 1% kõigist ettevõtteväliseid koolitusi kasutavatest ettevõtetest. Ettevõttesiseseid koolitusi korraldas 46% kõigist ettevõtetest ning need on populaarsemad eelkõige suuremate ettevõtete seas. Teisi koolitusviise, sealhulgas näiteks e-õpet, töökohtade ringlust või konverentse ja seminare kasutas 2015. aastal töötajate koolitamiseks 80% kõigist ettevõtetest.

Koolituskulud aina suuremad

Viie aastaga on kasvanud ka koolitustele tehtavate kulutuste suurus – kui 2010. aastal kulutasid koolitavad ettevõtted töötajate täienduskoolitustele keskmiselt 197 eurot töötaja kohta, siis 2015. aastal oli sama näitaja 355 eurot. Seejuures on pea muutumatuna püsinud nii koolitatavate töötajate osakaal kõigist koolitavate ettevõtte töötajatest (40%) kui ka koolituste tunnihind (20 eurot). Kulutuste suurenemist põhjustab hoopis asjaolu, et täienduskoolitusele kulutatakse varasemast rohkem aega – 2010. aastal oli koolituste kestus keskmiselt 26 tundi osaleja kohta, kuid 2015. aastal kulutasid osalejad koolitustele keskmiselt 45 tundi. Seega võib öelda, et viie aastaga on koolitus ettevõtetes muutunud oluliselt põhjalikumaks.

Ettevõtted, kes koolitusi ei korraldanud, said oma tegevusetust ka põhjendada. Kõige rohkem toodi mittekoolitamise põhjuseks töötajate oskustaseme vastavust ettevõtte vajadustele (44%) ja ainult vajalike oskustega inimeste värbamist (16%). Oma töötajaid koolitanud ettevõtted tõid koolitamist piirava tegurina samuti välja töötajate oskustaseme vastavust ettevõtte vajadustele (33%), lisaks veel ka koolituste kõrget maksumust (32%). Eelkõige mõjutas koolituste kõrge maksumus üle 250 töötajaga ettevõtteid, kes nimetasid seda piirava tegurina lausa 44% juhtudest. Kuna mittekoolitavatest ettevõtetest tõid koolituste maksumust takistava tegurina välja suhteliselt vähesed (9%), võib oletada, et koolituste hind ei mõjuta eriti otsust, kas töötajaid koolitada, küll aga võib see määrata pakutavate koolituste hulga ja mahu.

Millised koolitusi eelistatakse?

Koolitusvõimalusi pakkunud ettevõtted tõid tähtsamate koolitusalade juures välja eelkõige tehnilisi ja praktilisi oskusi arendavaid koolitusi (73%) ning meeskonnatööoskust arendavaid koolitusi (44%), samas olid erinevate ettevõtete jaoks olulised väga erinevad oskused. Näiteks toodi juhtimisoskusi arendavaid koolitusi olulisemate seas välja võrdlemisi vähe (27% kõigist töötajaid koolitanud ettevõtetest), kuid üle 250 töötajaga ettevõtete jaoks oli tegu väga olulise koolitusalaga (58%). Samuti mõjutas koolitusalade valikut ettevõtte tegevusala – kui tekstiilitööstuses pidas klienditeenindusoskustele suunatud koolitusi oluliseks vaid 11% ettevõtetest, siis rohkem kliendisuhtlust nõudvas jaekaubanduses tõi neid välja 84% ning hotelli- ja restoranisektoris 77% ettevõtetest.


Metoodika

Statistika aluseks on uuring "Täiskasvanute koolitus ettevõtetes", mis toimub Eestis ja teistes Euroopa Liidu riikides iga viie aasta tagant. Uuring annab võrreldava ülevaate tööturu koolitusvajadustest ning sellega seotud kuludest ja efektiivsusest. Statistikatöö on osa Euroopa Liidu elukestva õppe statistikast.

Rohkem infot täiskasvanute hariduse kohta võib leida statistika andmebaasist.

  • Autor: Marti Lillemägi, Statistikaameti analüütik
  • Allikas: Statistikaamet
tarkvara 2

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Igaks tööks leidub sobiv lepingu vorm 21.06.2018

    Hooajatööde aastaaeg on saabunud. Ühes sellega on paljudele saabunud hetk otsustamaks, milline kirjalik kokkulepe selleks sõlmida. Tavapärane on tööleping, kuid valida on ka töövõtulepingu ja käsunduslepingu vahel. Milline neist on aga sobiv ...
    Loe edasi..

  • Kuidas noored suvetööst maksimumi saavad võtta? 11.06.2018

    Suvel on kindlasti paljudel noortel kavas kuuks või paariks tööle asuda. Kogu protsess võib suurt ärevust tekitada ning kuigi tööleminek tundub sama lihtne kui kooliskäimine, siis on tööelu aga tihtipeale hoopis teistsugune ja enne tööl ...
    Loe edasi..

  • Renditöö tähendab kolmepoolset töösuhet 11.06.2018

    Renditöö on tänapäevane töösuhte vorm, mida kasutatakse üle maailma järjest enam. Renditööjõu kasutamine hajutab ettevõtte majandusriske ning hõlbustab tööjõuga tegelemist.
    Loe edasi..

  • Kui kõrge on sinu töötajate D-vitamiini tase? 11.06.2018

    Suvesoojade ilmadega tundub kontoris töötamine ahistavana. Kui oluline on töö tulemus ning mitte selle tegemiseks määratud aeg, tasuks võimalusel kaaluda väljaspool kontorit töötamist. Näiteks, aias, terrassil, maakodus jne.Selline kaugtöö tegemise võimalus võib soodustada mõne erakordselt hea idee sündi, mis võib aluseks saada järgmise ükssarve sünniks.Töölepingu seadus annab tööandjale ja töötajale võimaluse leppida kokku töö tegemises väljaspool tavapärast töö tegemise kohta. Seadus ei reguleeri kaugtöö kohta enamat ning seega tuleb tööandjal endal kaugtöö korraldada selliselt, et tööandja seadusest tulenevad kohustused oleksid täidetud.
    Loe edasi..

  • Töö tõttu vaktsineerima 06.06.2018

    Vabatahtlik vaktsineerimine on võimalus organismi loomuliku kaitsevõime aktiveerimiseks ja tugevdamiseks. Eelkõige võiksid seda võimalust tõsiselt kaaluda nende ametite esindajad, kellel on töö iseloomust tulenevalt risk puutuda kokku teatud haigus ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid

Soovitame samal teemal koolitusi

Koolitus Kuupäev Linn Korraldaja
Tööõigusest ja maksudest raamatupidajale 11.09.2018 Tallinn Excellence Koolitus- ja Arenduskeskus
Olulisemad muudatused käibemaksuseaduses kuni 2018 23.08.2018 Tallinn Excellence Koolitus- ja Arenduskeskus
Raamatupidaja kutseeksamiks ettevalmistus Jääb ära! 05.02.2018 Tartu Tartu Kutsehariduskeskuse Koolitus- ja nõustamiskeskus
Raamatupidamise praktika programmi Merit toel 06.11.2018 Tartu Tartu Kutsehariduskeskuse Koolitus- ja nõustamiskeskus
Traditsiooniline ja tegevuspõhine eelarvestamine ettevõttes 28.08.2018 Tallinn Excellence Koolitus- ja Arenduskeskus
 
toopakkumised
Töövahendid
Naljanurk

Andke endast tööl alati 100%!
12% esmaspäeval
28% teisipäeval
35% kolmapäeval
20% neljapäeval
5% reedel

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30
« Juuni 2018 »
Tööpäevade arv kuus 21
Töötunde kuus 165
Riigipühad: 23.06 ja 24.06

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Liandre
  • etl
  • epood
  • Avalik andbemaas
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
256253  Foorumi postitust
352  E-poe toodet
81  Koolitust
22366  Artiklit
52748  Registreerunud kasutajat
36238  Nädalakirja tellijat
33386  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017