TTU
Neljapäev, 23. November
 

Hea tervis kui konkurentsieelis

Kehva tervise tõttu läheb aastas kaotsi suur hulk väärtuslikku aega. Siia alla võib arvestada nii haiguse tõttu kaduma läinud töötunde kui ka varaseid pensionilejäämisi, töövõimetust ja kõrget suremust tööealise elanikkonna hulgas. Tööealiste puudulik tervisekäitumine, tähelepanematus enda suhtes ja halb terviseseisund ei võimalda kasutada täielikult tööjõu potentsiaali, mõjutades negatiivselt elukvaliteeti, tööjõu pakkumist ja töötaja produktiivsust. Seetõttu kannatab nii üksikisik kui ka ühiskond tervikuna.

Viimastel aastakümnetel on arusaam tervislikust töökohast astunud pika sammu edasi. Töökohal tervise edendamine ning tervist väärtustava ja tervislikke eluviise soodustava keskkonna loomine on muutumas ettevõtluse normaalseks osaks.

TAI tervise edendamise osakonna vanemspetsialisti Külli Luugi sõnul muutub olukord Eesti ettevõtetes pidevalt paremaks, kuid läbivalt heaks seda veel pidada ei saa. "Sageli küsivad nõu just suuremad ettevõtted või rahvusvahelise osalusega firmad. Tervislike eluviiside toetamine organisatsioonis on kindlasti lihtsam, kui finantsvõimekus on suurem. Samas ei ole see lõpuni määrav. Kõige olulisem on soov panustada ja selles osas on tublid ka väikesed ja mikroettevõtted. Arutelude ja katsetuste pinnalt tekivad ka jõukohased lahendused," selgitas Luuk, kelle sõnul on tervislikke eluviise soosivast töökeskkonnast ühteviisi kasu nii suurel kui ka väikesel ettevõttel.

Kuidas tervislikke eluviise toetatakse?

Klassikaliselt on tervise ja heaolu toetamiseks kaks lähenemisviisi: lühiajaline perspektiiv (projektitöö) ja pikaajaline, süsteemne lähenemine. Mõlemal juhul tuleks lähtuda konkreetse ettevõtte töötajatest ja nende vajadustest.

Populaarsemateks sekkumisviisideks Eestis on täna tasakaalustatud toitumise ja liikumisaktiivsuse edendamine. Tasakaalustatud toitumise toetamise näidetena saab tuua töökohal puu- ja köögiviljade pakkumise, samuti koostöö tegemise samas majas asuvate toitlustusasutustega eesmärgiga pakkuda mitmekülgset ja tervislikku valikut.

Liikumisaktiivsuse toetamisel on järjest enam neid tööandjaid, kes toetavad rahaliselt töötajate  treeninguid ja/või massaaži või soetavad võimlemisvahendeid, propageerivad ühiseid liikumistegevusi, loovad organisatsiooni spordiklubi vms.

Hästi populaarseks on viimasel ajal muutunud majasiseste terviseradade loomine. Kontorihoonete pikad koridorid ja trepid muudetakse mängulises vormis omaette väljakutseks, mida virgutuspausil päeva jooksul läbida. Nii ei pea isegi majast väljuma ning sammud ja meetrid kogunevad justkui iseenesest. Siserajad sobivad hästi ka püstijalakoosolekuteks.

Samuti saab järjest enam hoogu sisse võitlus tubakavaba töökeskkonna loomise eest, piirates suitsetamiseks mõeldud alasid kaitstes sellega mittesuitsetajaid  ja toetades suitsetajaid tubakast loobumisel.

Kasu tööandjale

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri andmetel on tervislikke eluviise soodustava töökeskkonna loomisel võtmeroll tööandjal. Ta saab panustada:

  • näidates pühendumust ja pakkudes täielikku tuge, kaasa arvatud nähtav osalemine;
  • integreerides programmi organisatsiooni protsessidesse ja poliitikatesse nende alalise osana;
  • soodustades töötajate aktiivset kaasamist ja osalemist meetmete kavandamisel ning elluviimisel.

Tubli ja mõistlik tööandja ei tee investeeringuid aga ehku peale vaid soovib reaalseid tulemusi. Siin on oluline mõista, et tulu investeeringust laekub viibega. Töökoha tervist edendavate tegevuste tulemuste hulka kuuluvad näiteks töölt puudumise vähenemine, töötajate motivatsiooni tõus, suurem tootlikkus," kirjeldas Luuk. Tema sõnul on töötajat väärtustavas kollektiivis väiksem personalivoolavus ning lihtsam uusi töökäsi värvata, sest organisatsioonile on kujunenud positiivne ja inimesest hooliv maine.

TAI tervise edendamise osakonna vanemspetsialisti sõnul kinnitavad maailmas läbi viidud uuringud ja eri riikide kogemused kolme olulist asja:

  • Ebatervislikud, ebaturvalised ja stressirohked töökohad tähendavad tööandjale lisakulusid.
     
  • Töökohal teostatud läbimõeldud sekkumised aitavad säästa vähemalt 20% kõnealustest kuludest.
     
  • Laiaulatuslikud tervisliku töökohaga seotud sekkumised toovad rohkem tagasi kui nende tegemata jätmisega säästa õnnestub.

Kuidas alustada?

Esimese asjana võiks meeskonnaga  arutada, mis on kõige olulisem ja vajab muutust. Iga organisatsioon on erinev ja ka tööga seotud riskid on erinevad. Kui kontoritöötaja võib oma tööpäeva vajada rohkem liikumist, siis postiljoni jaoks oleks asjakohasem hoopis vaktsineerimine või vitamiinirikas vahepala, mis hoiab organismi immuunsüsteemi tugevana.

Seega on heaks stardikohaks töötajate profiili või profiilide kaardistamine ja tervist väärtustavate eesmärkide seadmine. Eesmärgiks võib olla ka spordipäeva korraldamine (eespool kirjeldatud lühiajaline lähenemine), kuid mõjusamate muutuste saavutamiseks tuleks mõelda suuremalt ja leida võimalusi inimese heaolu  igapäevaseks parendamiseks.

Kelle käest nõu küsida?

Tervise Arengu Instituut pakub tasuta töökoha tervisedenduse alast nõustamist. Nõustamise raames külastavad organisatsiooni kaks mentorit, kes annavad nõuandeid töökeskkonna tervislikumaks muutmiseks ja tutvustavad teiste tööandjate häid kogemusi.

Nõustamise soovist andke teada e-posti aadressile kulli.luuk@tai.ee.

Loe lisaks: 

tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Võrdse kohtlemise tagamine töösuhetes 13.11.2017

    Euroopa Liidu seadused keelavad diskrimineerimise töökohal. Töökohas diskrimineerimise vältimisel ja mitmekesisuse soodustamisel on võtmeroll tööandjatel, kellel on ka vastutus tagada, et nende töötajad saavad töötada diskrimineerimisvabas keskkonnas.
    Loe edasi..

  • Töövõtuleping – lõpetamine taganemise või ülesütlemisega? 26.10.2017

    Ehituslepingutes võib tihti kohata ühepoolse lõpetamise regulatsioonides nii lepingu ülesütlemise kui ka taganemise aluseid. Enamasti ei tea lepingute sõlmijad, et õiguslikus mõttes on töövõtulepingu ülesütlemine ja taganemine erineva sisu ja tähendusega.
    Loe edasi..

  • Renditöö 23.10.2017

    Renditöö puhul on tegemist kolmepoolse töösuhtega. Kui klassikalises töösuhtes osaleb kaks poolt – töötaja ja tööandja - siis renditöö puhul osaleb töösuhtes ka kolmanda poolena kasutajaettevõtja. Renditöösuhte puhul sõlmib tööandja ehk rendiagentuur renditöötajaga töölepingu, mille alusel lähetab ta renditöötaja ajutiselt tööd tegema kolmanda isiku ehk kasutajaettevõtja juurde viimase juhtimisel ja järelevalve all. Artiklis on kokkuvõtvalt käsitletud tingimusi ja nõudeid, mida peavad tööandja ja kasutajaettevõtja järgima ja täitma renditöötajate puhul.
    Loe edasi..

  • Millal kasutada renditööjõudu? 23.10.2017

    Renditöö suurimaks eripäraks on kolmepoolne töösuhe. Üks ettevõte (rendiagentuur) sõlmib töölepingu töötajaga (renditöötaja), kes asub ajutiselt tööle teise ettevõttesse (kasutajaettevõte). Rendiagentuu ...
    Loe edasi..

  • Töö- ja puhkeaeg 17.10.2017

    Tööle asudes peab kindlasti olema kursis töö- ning puhkeajaga. Seadusega on paika pandud kindlad normid, mida tööandja ning töötaja järgima peavad. Tööaeg on aeg, mille kestel töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile.
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
Lauakalender 2018
Töövahendid
Naljanurk


Ettevõtja sõidab oma kontori juurde, kus tund tagasi plahvatas pomm. Kõik on ümber piiratud, tuletõrjujad tegutsevad, kohal on politsei ja aknast tuleb suitsu. Kohale tuuakse sokkides valvur, kes räägib: "Ülemus, teil on suur mure! Kui plahvatas, siis oli kontoris teie naine... ta on vigastatud..."
"Olgu, aga raamatupidaja, kus on raamatupidaja????"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30
« November 2017 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: -

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
RMP.ee portaal sai 1. oktoobril 13-aastaseks. Just tänu Teile lugejad. Mis Te arvate, mis iseloomustab RMP.ee portaali täna kõige rohkem?
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • sartec
  • timbeco
  • Fortumo
  • epood
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
249980  Foorumi postitust
355  E-poe toodet
90  Koolitust
22611  Artiklit
51812  Registreerunud kasutajat
35828  Nädalakirja tellijat
33088  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017