aastaaruanne 2017
Laupäev, 17. Veebruar
 

Hea tervis kui konkurentsieelis

Kehva tervise tõttu läheb aastas kaotsi suur hulk väärtuslikku aega. Siia alla võib arvestada nii haiguse tõttu kaduma läinud töötunde kui ka varaseid pensionilejäämisi, töövõimetust ja kõrget suremust tööealise elanikkonna hulgas. Tööealiste puudulik tervisekäitumine, tähelepanematus enda suhtes ja halb terviseseisund ei võimalda kasutada täielikult tööjõu potentsiaali, mõjutades negatiivselt elukvaliteeti, tööjõu pakkumist ja töötaja produktiivsust. Seetõttu kannatab nii üksikisik kui ka ühiskond tervikuna.

Viimastel aastakümnetel on arusaam tervislikust töökohast astunud pika sammu edasi. Töökohal tervise edendamine ning tervist väärtustava ja tervislikke eluviise soodustava keskkonna loomine on muutumas ettevõtluse normaalseks osaks.

TAI tervise edendamise osakonna vanemspetsialisti Külli Luugi sõnul muutub olukord Eesti ettevõtetes pidevalt paremaks, kuid läbivalt heaks seda veel pidada ei saa. "Sageli küsivad nõu just suuremad ettevõtted või rahvusvahelise osalusega firmad. Tervislike eluviiside toetamine organisatsioonis on kindlasti lihtsam, kui finantsvõimekus on suurem. Samas ei ole see lõpuni määrav. Kõige olulisem on soov panustada ja selles osas on tublid ka väikesed ja mikroettevõtted. Arutelude ja katsetuste pinnalt tekivad ka jõukohased lahendused," selgitas Luuk, kelle sõnul on tervislikke eluviise soosivast töökeskkonnast ühteviisi kasu nii suurel kui ka väikesel ettevõttel.

Kuidas tervislikke eluviise toetatakse?

Klassikaliselt on tervise ja heaolu toetamiseks kaks lähenemisviisi: lühiajaline perspektiiv (projektitöö) ja pikaajaline, süsteemne lähenemine. Mõlemal juhul tuleks lähtuda konkreetse ettevõtte töötajatest ja nende vajadustest.

Populaarsemateks sekkumisviisideks Eestis on täna tasakaalustatud toitumise ja liikumisaktiivsuse edendamine. Tasakaalustatud toitumise toetamise näidetena saab tuua töökohal puu- ja köögiviljade pakkumise, samuti koostöö tegemise samas majas asuvate toitlustusasutustega eesmärgiga pakkuda mitmekülgset ja tervislikku valikut.

Liikumisaktiivsuse toetamisel on järjest enam neid tööandjaid, kes toetavad rahaliselt töötajate  treeninguid ja/või massaaži või soetavad võimlemisvahendeid, propageerivad ühiseid liikumistegevusi, loovad organisatsiooni spordiklubi vms.

Hästi populaarseks on viimasel ajal muutunud majasiseste terviseradade loomine. Kontorihoonete pikad koridorid ja trepid muudetakse mängulises vormis omaette väljakutseks, mida virgutuspausil päeva jooksul läbida. Nii ei pea isegi majast väljuma ning sammud ja meetrid kogunevad justkui iseenesest. Siserajad sobivad hästi ka püstijalakoosolekuteks.

Samuti saab järjest enam hoogu sisse võitlus tubakavaba töökeskkonna loomise eest, piirates suitsetamiseks mõeldud alasid kaitstes sellega mittesuitsetajaid  ja toetades suitsetajaid tubakast loobumisel.

Kasu tööandjale

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri andmetel on tervislikke eluviise soodustava töökeskkonna loomisel võtmeroll tööandjal. Ta saab panustada:

  • näidates pühendumust ja pakkudes täielikku tuge, kaasa arvatud nähtav osalemine;
  • integreerides programmi organisatsiooni protsessidesse ja poliitikatesse nende alalise osana;
  • soodustades töötajate aktiivset kaasamist ja osalemist meetmete kavandamisel ning elluviimisel.

Tubli ja mõistlik tööandja ei tee investeeringuid aga ehku peale vaid soovib reaalseid tulemusi. Siin on oluline mõista, et tulu investeeringust laekub viibega. Töökoha tervist edendavate tegevuste tulemuste hulka kuuluvad näiteks töölt puudumise vähenemine, töötajate motivatsiooni tõus, suurem tootlikkus," kirjeldas Luuk. Tema sõnul on töötajat väärtustavas kollektiivis väiksem personalivoolavus ning lihtsam uusi töökäsi värvata, sest organisatsioonile on kujunenud positiivne ja inimesest hooliv maine.

TAI tervise edendamise osakonna vanemspetsialisti sõnul kinnitavad maailmas läbi viidud uuringud ja eri riikide kogemused kolme olulist asja:

  • Ebatervislikud, ebaturvalised ja stressirohked töökohad tähendavad tööandjale lisakulusid.
     
  • Töökohal teostatud läbimõeldud sekkumised aitavad säästa vähemalt 20% kõnealustest kuludest.
     
  • Laiaulatuslikud tervisliku töökohaga seotud sekkumised toovad rohkem tagasi kui nende tegemata jätmisega säästa õnnestub.

Kuidas alustada?

Esimese asjana võiks meeskonnaga  arutada, mis on kõige olulisem ja vajab muutust. Iga organisatsioon on erinev ja ka tööga seotud riskid on erinevad. Kui kontoritöötaja võib oma tööpäeva vajada rohkem liikumist, siis postiljoni jaoks oleks asjakohasem hoopis vaktsineerimine või vitamiinirikas vahepala, mis hoiab organismi immuunsüsteemi tugevana.

Seega on heaks stardikohaks töötajate profiili või profiilide kaardistamine ja tervist väärtustavate eesmärkide seadmine. Eesmärgiks võib olla ka spordipäeva korraldamine (eespool kirjeldatud lühiajaline lähenemine), kuid mõjusamate muutuste saavutamiseks tuleks mõelda suuremalt ja leida võimalusi inimese heaolu  igapäevaseks parendamiseks.

Kelle käest nõu küsida?

Tervise Arengu Instituut pakub tasuta töökoha tervisedenduse alast nõustamist. Nõustamise raames külastavad organisatsiooni kaks mentorit, kes annavad nõuandeid töökeskkonna tervislikumaks muutmiseks ja tutvustavad teiste tööandjate häid kogemusi.

Nõustamise soovist andke teada e-posti aadressile kulli.luuk@tai.ee.

Loe lisaks: 

tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

Vaata kõiki artikleid
 
puhkuste ajakava 2018
Töövahendid
Naljanurk

Raamatupidaja kontrollib töölähetusest saabunud töötaja kuludokumente.
"Mis astronoomiline summa see on?"
"See on arve hotelli eest."
"Aga kes andis Teile loa hotell ära osta?"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4
5 6 7 8 9 10 11
12 13 14 15 16 17 18
19 20 21 22 23 24 25
26 27 28
« Veebruar 2018 »
Tööpäevade arv kuus 20
Töötunde kuus 157
Riigipühad: 24.02

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Kas koostate juba puhkuste ajakava?
 Jah
 Ei
 Ei tea
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Manpower
  • EKKK
  • resa
  • Dokumendinaidised
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
252837  Foorumi postitust
345  E-poe toodet
81  Koolitust
23054  Artiklit
52409  Registreerunud kasutajat
36136  Nädalakirja tellijat
33353  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017