Kaugtöö on töö korraldamise ja/või teostamise vorm, kus infotehnoloogiliste vahendite abil ja töölepinguliste suhete kontekstis täidetakse tööülesandeid regulaarselt väljaspool tööandja määratud töötegemise kohta (vaatamata sellele, et tööd oleks võimalik teha ka tööandja ruumides).

Sellest definitsioonist tulenevalt on määratletud ka kaugtöötaja mõiste. Kaugtöötaja on inimene, kes teeb kaugtööd ülaldefineeritud viisil.

Kaasaegsed infotehnoloogilised vahendid (näiteks internet, Skype, mobiiltelefon) võimaldavad teatud ametite puhul töökohustusi täita väljaspool tööandja tavapärast tegutsemiskohta. Selline töötamine võimaldab paindlikumat tööaega, kokkuhoidu töökohta ja sealt tagasi koju liikumise ning transpordikulude arvelt, aga ka mugavust, samuti töö- ja pereelu ühildamist. Kaugtöö tegemine sobib eelkõige näiteks raamatupidajatele, müügiesindajatele, infotehnoloogia arendamise ja projekteerimisega seotud töötajatele.

Töölepingu seaduse (TLS) § 6 lõige 4 sätestab, et kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, mida tavapäraselt tehakse tööandja ettevõttes, väljaspool töö tegemise kohta, sealhulgas töötaja elukohas (kaugtöö), peab tööandja lisaks TLS §-s 5 nimetatule teatama töötajale, et töökohustusi täidetakse kaugtööna. Kokkulepet eeldatakse kirjalikus vormis.

Koht, kus töötaja töökohustusi täidab, näidatakse kohaliku omavalitsuse täpsusega. Selleks võib olla töötaja elukoht või mõni muu sobilik paik.

Kaugtöö üldreeglid võivad olla kirjeldatud näiteks ettevõtte reeglites töökorraldusele. Seda eriti siis, kui kaugtöö pole igapäevane töötamise viis, vaid igakordselt kokkulepitav ning seda töötamise vormi kasutab rohkem töötajaid.

Siiski allub ka kaugtöövormi korral töötaja tööandja juhtimisele ja kontrollile kokkulepitud tingimustel. Tööandja peab ka kaugtöö puhul pidama näiteks töötaja töö- ja puhkeaja arvestust.

Töösuhte pooled peavad hoolega läbi arutama kaugtööga kaasnevad kulud, ohud ja positiivsed küljed, näiteks täpsustama täiendavate kulutuste küsimused. TLS § 40 lõike 1 järgi võib töötaja nõuda tööülesannete täitmisel kantud kulude hüvitamist. Kokkulepe kulude hüvitamise kohta töötasu arvel on tühine. Meeles peab pidama, et töötervishoiu ja tööohutuse seadus kehtib ka kaugtöö korral. See tähendab, et tööandja vastutab kaugtööl viibija tööohutuse eest ning uurib tööõnnetust, mis on juhtunud kaugtööl viibides.

Allikas: Euroopa Liidu tasandi sotsiaalpartnerite kokkulepped. Kogumik. Koostajad E. Käärats, M. Talur. Tööelu arengu osakond. Sotsiaalministeerium 

Lugege lisaks: “Kas kaugtöö korral on töötaja töö- ja puhkeaja arvestamine kohustuslik?”