Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate ja tööandja vahel, millega saab kindlaks määrata töötamise tingimused. Kollektiivlepingu sõlmimine on töötajatele hea viis seista ühiselt paremate töötingimuste eest. Tööandjale on see hea viis määrata korraga kindlaks paljude töötajate töötingimused. Kollektiivlepingu sõlmimist, kehtimist, lõppemist ja sisu reguleerib kollektiivlepingu seadus.

Miks sõlmida kollektiivleping?

Töötajad saavad kollektiivlepinguga nõuda ühiselt ning julgemalt paremaid tingimusi. Kollektiivlepingu eelised töölepingu ees töötajatele seisnevad peamiselt töötajate esindajate lepingu sõlmimises osalemises. Kollektiivlepingu sõlmib ametiühing või töötajate usaldusisik, kellel on tavatöötajast paremad juriidilised teadmised ning suurem kaitstus töösuhtes (näiteks töölepingu ülesütlemise osas), mistõttu saab töötajate esindaja julgemalt esitada tööandjale nõudmisi.

Samas ei ole töötajatel kartust, et töötingimused võiksid kollektiivlepingu tulemusena halveneda võrreldes seadusega. Seadusest halvemaid tingimusi kollektiivlepinguga kokku leppida ei saa.

Kui ühele töötajale kehtib mitu kollektiivlepingut, mis reguleerivad sama asja erinevalt, siis talle kohaldatakse selle tingimuse osas kõige soodsamat lepingut.

Tööandjale on kollektiivlepingu peamised sõlmimise põhjused järgmised:

• korraga saab kindlaks määrata paljude töötajate töötingimused;
• kollektiivleping võimaldab teatud juhtudel teha seadusest erandeid;
• kehtiva kollektiivlepingu ajal kehtib töörahu (pooled hoiduvad igasugustest streikidest ja töösulgudest).

Paljude töötajate töötingimuste korraga kindlaks määramine võimaldab tööandjal eelkõige hoida kokku aega ja raha ning tagada töötajate võrdne kohtlemine. Nii saab iga-aastased palgaläbirääkimised iga töötajaga eraldi asendada kollektiivlepingu sõlmimise läbirääkimistega, mille käigus määratakse kindlaks kõigi töötajate palk korraga. Lisaks saab kollektiivlepinguga ette näha tööandja vara kasutamise korra (näiteks sauna kasutamine), tähtpäevade tunnustamise (töötaja sünnipäev, abiellumine jne) või muud taolised kokkulepped, mis muidu eeldaksid töötajatelt eraldi arvamuse küsimist ning asjakohase korra kehtestamist. Selliste kokkulepete olemasolu  kollektiivlepingus tagab töötajate võrdse kohtlemise ning kõigi osapoolte suurema rahulolu, kuna ollakse reeglitest ja nende saamisloost teadlikud.

Teine oluline põhjus kollektiivleping sõlmida, on asjaolu, et teatud juhtudel lubab seadus teha kollektiivlepinguga seaduse nõuetest erandeid. Nii võimaldab seadus tööaja arvestusperioodi tervishoiu-, hoolekande-, põllumajandus- ja turismitöötajatel kollektiivlepinguga pikendada kuni 12 kuuni ning teha erandeid öötöö piirangu osas.

Kolmas ning mõnel juhul kõige olulisem põhjus kollektiivlepingut sõlmida on sellega kaasnev töörahu hoidmise kohustus. See tähendab, et tööandjal on keelatud korraldada kollektiivlepingus kokku lepitud tingimuste  mõjutamiseks töösulgu ning töötajatel streiki. Seetõttu tagab kollektiivleping selle kehtimise ajal tööandjale töötegemise katkematuse.

Lisaks eelnevale tuleb kollektiivlepingu sõlmimine kindlasti kasuks töötajate  ühtsusele ning töötajate rahuolu suurenemisele. Sisuka kollektiivlepingu sõlmimine, millest võidavad mõlemad osapooled,  vähendab tööandja ja töötaja vahel puhkeda võivate vaidluste arvu ja parandab üldist  tööõhkkonda. Kõik see omakorda tõstab tootlikkust, võimaldades mõlemal töösuhte poolel rohkem tegeleda oma põhitegevuse ehk tööga.

Kollektiivlepingu registreerimine

Töötajate esindaja peab 15 tööpäeva jooksul pärast kollektiivlepingu sõlmimist, selle muutmist või lõpetamist esitama digitaalselt sotsiaalministeeriumile kollektiivlepingu, selle muudatused või lõpetamise kokkuleppe vastavas andmekogus registreerimiseks.

Kollektiivlepingu sõlmimine

Kollektiivleping sõlmitakse kollektiivläbirääkimiste tulemusena. Kollektiivlepingut saab sõlmida ja muuta ainult kirjalikult. Samuti tuleb kirjalikult esitada kõik kollektiivlepingu lisad.

Kollektiivläbirääkimiste pidamise õigus ettevõttes on ametiühingul, tema puudumisel töötajate usaldusisikul. Kollektiivlepinguid on võimalik sõlmida ka ametiühingute ja tööandjate liitude või keskliitude vahel. Kollektiivlepingu pool ei saa olla kolmas isik, näiteks riiklik lepitaja või läbirääkimistesse kaasatud ekspert. Kollektiivläbirääkimiste alustamiseks peab huvitatud pool teatama teisele poolele läbirääkimiste alustamise soovist ning esitama omapoolse kollektiivlepingu kavandi. Sisulised läbirääkimised peavad algama 7 päeva jooksul teate saamisest.

Läbirääkimiste pidamiseks määravad pooled oma esindajad ning teavitavad sellest teist poolt. Kui läbirääkimisi peetakse tööajal, vabastatakse poolte kokkuleppel nende esindajad põhitööst ja neile makstakse selle aja eest keskmist töötasu. Läbirääkimisi pidavatel pooltel on õigus kaasata läbirääkimistele asjatundjaid.  Asjatundjate kaasamisega seotud kulud kannab neid kutsunud pool.

Loomulikult on läbirääkimistel osalevatel esindajatel, asjatundjatel, ja muudel  isikutel neile teatavaks saanud tootmis-, äri- või ametisaladuste salajas hoidmise kohustus. Saladuse hoidmise kohustuse rikkumine on karistatav.

Kollektiivlepingu laiendamine

Kollektiivleping kehtib neile tööandjatele ja töötajatele, kes kuuluvad kollektiivlepingu sõlminud organisatsioonidesse, kui kollektiivlepingus ei ole ette nähtud teisiti.

Kollektiivlepingut võib laiendada poolte kokkuleppel palga ning töö- ja puhkeaja tingimuste osas. Laiendamise ulatus määratakse kindlaks kollektiivlepingus.

Kollektiivlepingu laiendatud tingimus kehtib ka nende tööandjate ja töötajate suhtes, kes ei ole kollektiivlepingu pooled ega isikud, kelle huve pooled kollektiivlepinguga esindavad, ning kes tegutsevad kollektiivlepingus kokkulepitud tegevusalal või tegevusala piires kokkulepitud ametialal.

Kollektiivlepingu tingimuse laiendamise võivad kokku leppida:

• ametiühingute liit või tegevusala ametiühing, kelle liikmed moodustavad 15 protsenti tegevusala töötajatest või kellel on vähemalt 500 liiget, ja
• tööandjate ühing või liit, kelle liikmed on tööandjaks vähemalt 40 protsendile vastava tegevusala töötajatele, kellele kohaldatakse kollektiivlepingu laiendatud tingimust.

Töötajate arvu hindamisel võetakse aluseks kollektiivlepingu tingimuse laiendamise kokkuleppe sõlmimisele eelneva kolme kuu keskmine vastava tegevusala töötajate arv maksu- ja tolliameti andmetel ning kollektiivlepingu tingimuse laiendamise kokkuleppe sõlminud poolte tõendid.

Töötajate arvu hindamisel arvestatakse ka tööandjate ühingusse või liitu mittekuuluvaid tööandjaid, kes avaldavad ühingule või liidule soovi sõlmida kollektiivlepingu tingimuse laiendamise kokkulepe.

Kollektiivlepingu laiendatud tingimus jõustub kolme kuu möödumisel Ametlikes Teadaannetes avaldamisest, kui kokkuleppes ei ole sätestatud hilisemat kuupäeva.

Informeerimine ja konsulteerimine kollektiivlepingu tingimuse laiendamisel

Läbirääkimiste pooled peavad enne kollektiivlepingu tingimuse laiendamist informeerima laiendamise kavatsusest tööandjaid ning töötajate ühinguid ja liite, kelle suhtes soovitakse lepingu tingimust laiendada, ja nendega konsulteerima kollektiivlepingu seaduse §-s 4³ sätestatud korras.

Informeerimise ja konsulteerimise kohustus hõlmab vähemalt:

• laiendatavat tingimust;
• laiendatava tingimuse kohaldamisala;
• laiendatava tingimuse eeldatavat jõustumisaega.

Läbirääkimiste pooled teavitavad avalikkust üleriigilise levikuga meediakanali vahendusel hiljemalt 30 päeva enne kollektiivlepingu tingimuse laiendamisega seotud läbirääkimiste alustamist, avaldades:

• laiendatavad tingimused, nende kohaldamisala ja eeldatava jõustumisaja;
• konsulteerimisprotsessis osalemise soovist teada andmise tähtpäeva;
• läbirääkimiste poolte kontaktandmed.

Tööandja ning töötajate ühing ja liit, kelle suhtes kavatsetakse kollektiivlepingu tingimust laiendada, peavad soovist läbirääkimiste pooltega konsulteerida teatama kümne päeva jooksul eelnevalt nimetatud teabe avaldamisest arvates, kui teates ei ole märgitud pikemat tähtaega.

Läbirääkimiste jooksul on konsulteerimises osaleval tööandjal ning töötajate ühingul ja liidul õigus esitada laiendamise kohta arvamusi ja ettepanekuid ning saada läbirääkimiste pooltelt asjakohaseid selgitusi. Läbirääkimiste pooled peavad põhjendama esitatud arvamuste ja ettepanekutega arvestamata jätmist.

Kollektiivlepingu tingimuse laiendamisega seotud läbirääkimiste lõppemise järel teavitavad läbirääkimiste pooled avalikkust üleriigilise levikuga meediakanali vahendusel, avaldades sõlmitud kokkuleppe läbirääkimistel osalenud töötajate ühingu või liidu ning tööandjate ühingu või liidu veebilehel.

Kollektiivlepingu laiendatud tingimuse kontroll

Kollektiivlepingu laiendatud tingimus esitatakse valdkonna eest vastutavale ministrile koos dokumentidega, mis tõendavad kollektiivlepingu poolte vastavust kollektiivlepingu seaduse § 4² lõigetes 1 ja 3 sätestatud tingimustele ning §-s 4³ sätestatud kohustuste täitmist.

Valdkonna eest vastutav minister kontrollib kollektiivlepingu laiendatud tingimuse vastavust kollektiivlepingu seaduse nõuetele. Kontrolli kaasatakse nõuandval eesmärgil tööandjate keskliidu ja töötajate keskliidu esindajad.

Kellele kollektiivleping kehtib?

Kollektiivlepingu kehtimine konkreetsele töötajale sõltub kollektiivlepingu sõlminud poolte tahtest. Seadus annab pooltele õiguse määrata töötajate ring, kelle suhtes kollektiivlepingut rakendatakse. Erinevate töötajate gruppide puhul (näiteks taksondusega tegelevas ettevõttes taksojuhid ja kontoritöötajad) või töötajate jagunemisel geograafiliselt (tööandjal on kaks poodi, millest üks asub Narvas ja teine Pärnus) on mitme kollektiivlepingu sõlmimine ühes ettevõttes põhjendatud. Sellisel juhul saavadki pooled kokku leppida, millist lepingut kellelegi kohaldatakse.

Kui kollektiivlepingus ei ole kõnesolev töötajate ring kindlaks määratud, kehtib kollektiivleping kõigile selle tööandja töötajatele. Seda olenemata asjaolust, kas lepingu on sõlminud töötajate usaldusisik või ametiühing.

Kollektiivlepingu jõustumine, kehtimine, lõppemine

Kollektiivleping jõustub sellele allakirjutamise päevast, kui kollektiivlepingus ei ole ette nähtud teisiti. Näiteks võib lepingus ette näha, et selles kokkulepitu hakkab kehtima tagasiulatuvalt (näiteks 3. märtsil sõlmitud lepinguga sätestada, et töötajate palk tõuseb tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist) või hiljem (näiteks 3. märtsil sõlmitud lepinguga sätestada, et töötajate palk tõuseb 1. augustist).

Kollektiivleping kehtib ühe aasta, kui selles ei ole kokku lepitud teisiti. Seega sõltub kollektiivlepingu kehtimine selles sisalduvast kokkuleppest.

Kollektiivleping lõpeb:

• kehtivuse lõppemisel (kui see pole allpool toodud põhjustel muutunud tähtajatuks);
• kollektiivlepingu ülesütlemisel;
• lõpetamise kokkuleppe või uue kollektiivlepingu sõlmimisel.

Kollektiivlepingu kehtivuse lõppemisel (so lõputähtaja möödumisel) loetakse kollektiivleping tähtajatuks muutunuks siis, kui kumbki kollektiivlepingu pool ei teata vähemalt kolm kuud enne tähtaja lõppemist kirjalikult teisele poolele, et ei soovi lepingu pikenemist. Lepingu tähtajatuks muutumisel on pooled kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni või selle lõppemiseni ülesütlemise tõttu kohustatud täitma kõiki kollektiivlepingu tingimusi. Tähtajatu lepingu saab kumbki pool üles öelda, teatades sellest teisele poolele vähemalt kuus kuud ette.

Kollektiivlepingust teada saamine

Tööandjal on kohustus tutvustada kollektiivlepingut kõigile töötajatele, kui töötajaid puudutav uus kollektiivleping on sõlmitud. Lisaks tuleb kollektiivlepingut tutvustada igale uuele töötajale tööleasumisel. Muul ajal on tööandja kohustatud kollektiivlepingut tutvustama, kui töötaja seda soovib.

Mida saab kollektiivlepinguga kindlaks määrata?

Kollektiivlepinguga saab kokku leppida peaaegu kõigis tööasjades. Lähtuda tuleb vaid üldisest lepinguõiguse põhimõttest, et lepinguga ei saa panna kohustusi lepingu pooleks mitteolevatele isikutele (näiteks tööandja ja ametiühingu vahel sõlmitud lepinguga ei saa panna kohustusi ametiühingusse mittekuuluvale töötajale).

Muus sisuliselt piirid puuduvad. Kokku võib leppida nii palgas, puhkuses, töötajate koondamise korras, kutse- ja täiendõppevõimalustes jmt. Samuti võib leppida kokku kollektiivlepingu endaga seotud küsimustes, näiteks sõlmitava kollektiivlepingu automaatses pikenemises, muutmise tingimustes või täitmise järelevalve korraldamises.

Tähele tuleb vaid panna, et sõlmitavad tingimused ei oleks töötajale seaduses ette nähtust halvemad. Sellised kokkulepped kollektiivlepingus ei kehti.

Üldkohalduvad kollektiivlepingud

Tervishoiu valdkonnas sõlmitud tervishoiutöötajate kollektiivleping on sõlmitud Eesti Haiglate Liidu, Eesti Kiirabi Liidu ja Eesti Perearstide Seltsi ning Eesti Arstide Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu vahel, hõlmates kollektiivlepingute andmekogu kohaselt 25 000 töötajat.

Nimetatud kollektiivleping laieneb kõigile asutustele ja ettevõtetele, kes osutavad tervishoiuteenuseid terviseameti väljastatud tegevusloa alusel ja kelle tegevust rahastatakse haigekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu alusel või riigieelarvest, ning töötajatele, kes töötavad eelmainitud asutustes ja ettevõtetes.

Kollektiivlepingu materjalid

Transpordisektoris on sõlmitud kaks kollektiivlepingut Autoettevõtete Liidu ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu vahel.

Sõitjateveo üldtöökokkulepe reguleerib Autoettevõtete Liitu kuuluvate sõitjate bussiveoga tegelevate isikute ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu liikmete töö- ja kutsealaseid ning sotsiaalsuhteid.

Sõitjateveo üldtöökokkuleppega sätestatud töö- ja puhkeaja tingimused ning töö tasustamise tingimused laienevad ja on kohustuslikud kõigile ühistranspordiseaduse mõttes sõitjate bussiveoga tegelevatele ja selleks tööjõudu rentivatele tööandjatele ja töötajatele, sõltumata nendega sõlmitud lepingu liigist.

Sõitjateveo üldtöökokkulepe

Ülesektoriliselt kehtib töötasu alammäära kokkulepe, mille kinnitab Vabariigi Valitsus. 2024. aastal on töötasu alammääraks tunnis 4,86 eurot (bruto) ja töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 820 eurot (bruto). Õpetaja töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral on alates 1. jaanuarist 2024. a 1803 eurot kuus.