Teejuht 2019
Teisipäev, 14. August
 

Kui tööle tuleb erivajadusega töötaja

Töötukassa andmetel värbavad ettevõtjad vähenenud töövõimega inimesi peamiselt kahel põhjusel. Esimeseks on üha suurenev vajadus tööjõu järele. Teiseks soov oma kollektiivi mitmekesistada ning siinkohal näevad tööandjad enda meeskonnas meeleldi ka vähenenud töövõimega inimesi.

Veel samal teemal

Erinevatest inimestest koosnev tiim suudab üheskoos paremini klientide ja koostööpartnerite ootusi täita, pakkuda erilisemaid lahendusi ja on ühtlasi ka empaatiavõimelisem. Lisaks toetab erivajadustega inimeste palkamine ka ettevõtte head mainet.

Eelarvamuste seljatamine

Eesti töötukassa tööandjate teavitamise ja nõustamise teenusejuht Külliki Bode sõnul on tööandjate suhtumine erivajadustega inimestesse aja jooksul väga palju paranenud.

"Tänu erivajadustega inimeste pildil olemisele ja edulugude rääkimisele on tõusnud tööandjate teadlikkus," sõnas Bode. "Tööandjate sõnul motiveerib neid vähenenud töövõimega inimest palkama eelkõige see, kui nad leiavad pädeva inimese, kes tahab tööd teha. Kui meeskonda leitakse sobiv töötaja, ollakse valmis mõistlikkuse piires kohandusi tegema," kommenteerib teenusejuht.

Füüsiline ja vaimne valmidus

Ettevõtte juhil, kes plaanib tööle võtta erivajadustega isiku, tasub esmalt ette valmistada kollektiiv ja avatult rääkida võimalikest erivajadustest, nt kuulmispuude korral igapäevane suhtlemine, füüsiliste takistuste korral võimalusest leida tugiisik jne. Kindlasti tuleb eelnevalt uurida ka erivajadusega inimeselt, millest ja kuidas võiks tulevasi kolleege informeerida.

Vähenenud töövõimega inimese ja tööandja vaheline avatud suhtlus on siinkohal väga oluline, sest enamasti ei soovi keegi ju kandideerides öelda, et tööle asumisel või töötamisel võivad esineda takistused.

Paljudel juhtudel ei kaasne erivajadustega töötaja palkamisel suuri ümberkorraldusi, vaid piisab õigesti tehtud kohandustest töökohal või liikumisteede hoolikast läbimõtlemisest. Ka siin tasub parema töökorralduse ja liikumise osas esmalt nõu pidada erivajadusega töötajaga ning konsulteerida Töötukassa juhtumikonsultandiga, kes saavad anda enda kogemusest tulenevalt väärt nõu, kuidas koostöö sujuma panna.

"Töötukassa toetab tööandjat lisaks nõustamisele erinevate teenuste ja toetustega. Abi ja nõu saab töökoha kohandamisel ja abivahendite kasutamisel, vajadusel toetakse tugiisiku teenuseid. Riik toetab tööandjat ka sotsiaalmaksu tasumisega tööandja eest," tutvustab Bode.

Enamasti on vähenenud töövõimega inimene suuteline teatavaid tööülesandeid tegema täiskoormusel ning on suuteline oma ülesandeid iseseisvalt täitma. Vajadusel kompenseerib töötukassa nii töötajale kui tööandjale lisateenused või –kulud.

Head praktikad

Külliki Bode sõnul on mitmed tööandjad juba kohandanud ettevõtte töökeskkonda või loonud erivajadustega inimestele sobivad tingimused, neid asjatundlikult toetanud ja juhendanud ning tervikliku meeskonna kujunemisele kaasa aidanud.

"Töötukassa pakutav nõustamisteenus on abiks olnud paljudel juhtudel ning selle eesmärgiks on eelkõige suhtlemisel tekkivate raskuste lahendamine," sõnab Bode.

Ta toob näite, kus tootmisettevõttesse oli tööle asumas viipekeelne kurt mees ja tulevaste töökaaslaste ebakindluse põhjuseks oli, et keegi neist ei osanud viipekeelt ega teadnud, kuidas temaga suhelda. Nõustamisel küsiti konsultandilt näiteks seda, kas võib mehele tere öelda ja kuidas seda teha, kuidas suhelda temaga viipekeelt oskamata ning kas ta suu pealt lugeda oskab. Nõustaja oli eelnevalt tööleasujaga vestelnud ja selgitanud välja, et mees eelistab suhelda SMS-ide ja e-posti teel ning vastab mõlemal juhul kiiresti. Nõustaja rääkis mehe soovidest ülejäänud kollektiivile ja asjatud hirmud saidki seljatatud.

Kaubanduses kohtame aga üha enam kuulmislangusega töötajaid, kes kannavad nt rinnasilti, mis palub probleemide korral kolleegi poole pöörduda. Enamasti suhtuvad kliendid ja kolleegid sellistesse olukordadesse hästi.

Kuna iga inimese vajadused on erinevad, tasub ettevõtjal julgelt pöörduda töötukassa poole, kus nõustamisteenus on tasuta.

Kokkuvõtteks võib öelda, et vähenenud töövõimega inimesele sobiva töökeskkonna loomine saab alguse ettevõtja valmisolekust seda teha ja mõlema poole avatud suhtlemisest. 

tarkvara 4

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Kuidas valida töökinnast? 13.08.2018

    Kui paarkümmend aastat tagasi võis ehituspoest valida mõne paari erinevate töökinnaste vahel, siis tänapäeval ulatub see number üle mitme saja. Et valiku tegemine oleks lihtsam, keskendub käesolev artikkel kinnaste materjalidele, ohutuskategooriatele, ...
    Loe edasi..

  • 19. augustil ei ole lühendatud tööpäeva 13.08.2018

    Hetkel kehtivatest seadustest tulenevalt ei ole 19. augustil tööpäeva lühendamine seadusest tulenev kohustus. Küll aga ei keela ükski seadus võimalust tööandjal oma töötajatele rakendada tööpäeva lühendamist kui tööandjapoolset soodustust.
    Loe edasi..

  • Töötasu maksmine 07.08.2018

    Tööandja kohustub maksma töötajale töötasu vähemalt kord kuus kokkulepitud tähtpäeval. Pooled võivad kokku leppida ka töötasu maksmises lühema ajavahemiku järel, näiteks iganädalaselt. Palgapäev peab olema tö ...
    Loe edasi..

  • Puhkust planeerides teadke oma õiguseid 01.08.2018

    Puhkamine on iga töötaja õigus ja kohustus, et nii keha kui vaim saaks pingutusest taastuda. Kõikide töötajate puhul saab rääkida põhipuhkusest, kuid lapsevanematele on loodud ka lisapuhkusepäevad ja lisasoodustused.
    Loe edasi..

  • 2019. aasta kalendaarse tööajafondi arvestus 01.08.2018

    RMP.ee toimetus on koostanud 2019. aasta kalendaarse tööajafondi abitabeli. Järgmisel aastal langeb tööpäevadele 8 riigipüha, võrreldes 2018. aastaga on üks tööpäev ning 5 töötundi enam . Lühendamisele kuuluvaid tööpäevi on järgmisel aastal vähem ehk kokku kaks.
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
toopakkumised
Töövahendid
Naljanurk

Andke endast tööl alati 100%!
12% esmaspäeval
28% teisipäeval
35% kolmapäeval
20% neljapäeval
5% reedel

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31
« August 2018 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: 20.08

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Eesti Raudtee
  • swissotel
  • epood
  • Dokumendinaidised
 

Merit Tarkvara

Koostööpartnerid
this content xxxindianporn.mobi
navigate to this site lime-torrents.org kickasstorrente.net
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
257334  Foorumi postitust
341  E-poe toodet
91  Koolitust
22237  Artiklit
52812  Registreerunud kasutajat
36232  Nädalakirja tellijat
33338  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017