Eesti raamatupidajate konverents
Kolmapäev, 28. September
 

Kuidas koostada puhkuste ajakava?

Autor
Anne Simmulmann
Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist

Puhkuste ajakava eesmärk on anda mõlemale poolele võimalus tööd ja puhkust planeerida. Tööandjal on kohustus koostada puhkuste ajakava ja teha see töötajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul, hiljemalt märtsi lõpuks.

Üldjuhul määrab töötaja põhipuhkuse aja tööandja, arvestades töötaja soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega. Puhkuste ajakava koostamisel peab tööandja arvestama nende töötajate soovidega, kellel on õigus kasutada puhkust neile sobival ajal. See õigus on vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last. Koolivaheajal on õigus puhata vanemal, kes kasvatab
7–10aastast last.

Põhipuhkust antakse töötatud aja eest, st puhkuse saamine on sõltuvuses töötatud ajast ehk puhkust antakse tööpanuse eest. Iga töötatud kalendriaasta eest on töötajal õigus saada põhipuhkust täies ulatuses. 

Kui töötaja põhipuhkus on kantud tööandja koostatud puhkuste ajakavasse, on töötajal õigus kasutada puhkust selle kohaselt. Ajakava saab muuta üksnes poolte kokkuleppel.

Kui tööandja jätab puhkuste ajakava koostamata või mõne puhkuseosa ajakavas märkimata, võib töötaja puhkust kasutada talle sobival ajal, teatades sellest tööandjale ette 14 kalendripäeva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. See tähendab, et töötajal on võimalus teatada tööandjale kaks nädalat enne puhkusele jäämist oma soovist näiteks e-kirjaga ning tähtaja saabumisel puhkusele jääda. Tööandja ei saa sel juhul töötajale takistusi teha. 

Puhkuse katkestamine 

Tööandjal on õigus puhkus katkestada või edasi lükata üksnes ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Sel juhul peab olema tegu erandliku olukorraga, mida ei ole võimalik muul moel lahendada. Näiteks teise töötaja haigestumine ei saa olla puhkuse katkestamise põhjus. Puhkuse katkestamisel või edasilükkamisel tuleb kasutamata jäänud puhkuseosa anda töötajale vahetult pärast takistava asjaolu äralangemist või poolte kokkuleppel muul ajal.

Dokumendinäidis

  • Puhkuste ajakava 2016
    Exceli (.xlsx) formaadis tabel, mis võimaldab lihtsalt koostada 2016. aasta puhkuste ajakava.

Tööandjal on kohustus hüvitada töötajale puhkuse katkestamisest või edasilükkamisest tulenevad kulud. Näiteks tasub tööandjal enne töötaja puhkuse katkestamist kaaluda, kas ta on valmis kinni maksma töötaja ostetud reisi, mida töötaja puhkuse katkestamise tõttu kasutada ei saa, või on lihtsam ja odavam leida teine töötaja. 

Kogu aasta puhkus jaanuaris? 

Töötaja omab õigust kasutada puhkust täies ulatuses igal ajal kalendriaasta kestel (v.a töötamise esimesel kalendriaastal). Väljatöötatud aeg ei oma puhkuse täies ulatuses võimaldamisel tähtsust. Puhkuste ajakava koostamisel kavandab tööandja kogu puhkuse kasutamise kalendriaasta jooksul, võtmata arvesse kavandatud puhkuse ajaks väljatöötatud aega. Näiteks olukorras, kus töötaja kasutab kogu oma puhkust jaanuaris, on ta puhkuse ette saanud. Probleemi ei teki, kui ta ei lahku töölt enne kalendriaasta lõppu. Kui aga töölt lahkutakse enne kalendriaasta lõppu, saab tööandja töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 78 lõike 3 järgi pidada töölepingu lõppemisel töötasust kinni tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest ilma töötaja nõusolekuta. 

Puhkuste ajakava koostamisel tuleb võtta arvesse töötaja soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega. Näiteks ei pea tööandja arvestama töötaja soovi võtta puhkust ettevõtte kõige kiirematel kuudel aasta jooksul. Oluline on lasta töötajal kasutada väljatöötatud puhkust enne puhkusenõude aegumist. Puhkuste ajakava kalendriaasta kohta tuleb teha töötajale teatavaks aasta esimeses kvartalis.

Puhkuste ajakavasse on tööandjal kohustus kanda põhipuhkus ja kasutamata põhipuhkus ning poolte kokkuleppel muud puhkused. Puhkuste ajakava on pooltele siduv ja sinna märgitud puhkusi antakse ajakava kohaselt. 

Põhipuhkust kasuta kalendriaasta jooksul 

Töötaja peab igal kalendriaastal oma põhipuhkuse ära kasutama täies ulatuses, nagu on sätestatud TLSi § 68 lg-s 5. Puhkust on võimalik järgmisse aastasse üle viia juhul, kui tegu on kasutamata jäänud puhkuseosaga. Kasutamata jäänud puhkuseosa all peetakse silmas puhkust, mille väljavõtmist on takistanud kas ettevõtte hädavajadusest või töötaja isikust tulenev oluline põhjus.

Puhkust saab rahas kompenseerida – ilma puhkuse reaalse kasutamiseta – ainult töösuhte lõppemisel kasutamata puhkuse osas. Sisuliselt kaheaastase aegumistähtaja eesmärk on motiveerida töötajaid võtma põhipuhkust välja igal aastal, et vältida ületöötamist ning pakkuda võimalust reeglipäraselt iga aasta töörutiinist väljuda. Puhkuse eesmärgiga ei ole kooskõlas jätta puhkus välja võtmata ja koguda puhkuste reservi. Seega peaks tööandja puhkuse ajakavasse kandma selle aasta põhipuhkuse ja kasutamata põhipuhkuse eelmisest aastast.

TLS ei sätesta, millises järjekorras ja millise aja eest töötajale puhkust antakse, st kas töötaja saab esmalt jooksva aasta puhkuse ja alles seejärel varem kasutamata jäänud puhkuse või vastupidi. Puhkuste kasutamise eelisjärjekord määratakse poolte kokkuleppel. Arusaamatuste vältimiseks peaksid töötaja ja tööandja seetõttu kokku leppima puhkuse kasutamise põhimõtted. Kokkulepete tegemisel on oluline lasta töötajal kasutada väljatöötatud puhkust enne puhkusenõude aegumist. Tööandja ettevõttesisesed puhkuse kasutamise reeglid ei saa viia tulemuseni, kus töötajal puudub võimalus oma puhkus enne selle aegumist ära kasutada.
 

Artikkel ilmub koostöös Tööinspektsiooni infokirjaga Tööelu.

  • Autor: Anne Simmulmann, Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist
  • Allikas: Tööinspektsioon
Seotud märksõnad: puhkuste ajakava
tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Puhkamisest ja pühendumisest 20.09.2016

    Suvi kestab oma viimaseid päevi ja suvepuhkuste aeg on möödas. Imeline, põhjamaine, lõhnadest ja linnulaulust tulvil. Aeg, mida oleme terve aasta igatsenud. Mida saakski inimhingeke sel ajal paremat teha kui puhata ja loodust nautida. Postimees online kirjutas kevad ...
    Loe edasi..

  • Töötav inimene ja töövõimereform 06.09.2016

    Milliseid vähenenud töövõimega inimestele mõeldud teenuseid saab kasutada töötav inimene? Käesoleva aasta juulis käivitunud töövõimereform on meedias palju kajastust leidnud. Ilmunud on nii uusi teenuseid tutvustavaid artikleid kui e ...
    Loe edasi..

  • Tööleping lisab kindlustunde 06.09.2016

    Püsivalt töösuhtes olles on kõige targem sõlmida kirjalik tööleping, sest vaid see annab teistest võlaõiguslepingutest suuremad õigused, parema kaitse ja suuremad sotsiaalsed tagatised. Lepingust peab nähtuma poolte tegelik tahe &ndas ...
    Loe edasi..

  • 45 protsenti Läti töötajatest saab netopalgaks 450 eurot 17.08.2016

    Teises kvartalis sai 45,1 protsenti Läti töötajatest põhitöökohast netopalgaks kuni 450 eurot kuus, teatas statistikaamet. 30,1 protsenti töötajatest sai netopalka, mis jäi vahemikku 450-700 eurot, 17,3 protsenti sai palka vahemikus 700-1400 eurot ja 2 ...
    Loe edasi..

  • 2017. aasta kalendaarse tööajafondi arvestus 03.08.2016

    RMP.ee toimetus on koostanud 2017. aasta kalendaarse tööajafondi abitabeli. Järgmisel aastal langeb samuti tööpäevadele 6 riigipüha, kuna aga tegu pole liigaastaga, siis tööpäevi on võrreldes 2016. aastaga ühe võrra vähem. Lühendamisele kuuluvaid tööpäevi on järgmisel aastal vähem ehk kokku kaks.
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid

Soovitame samal teemal e-poest

 
Konsolideerimine Tartus
Töövahendid
Naljanurk

Raamatupidajal on juubel tulemas ja ülemus küsib ülejäänud kollektiivilt nõu, mida kinkida.
Et kollektiiv on rahvusvaheline, ei saa osa töötajaid küsimusest aru: "Mis see juubel on?"
Ülemus vastab: "Noh, see on see, kui on väga palju lilli, aga sa ise oled veel elus."

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4
5 6 7 8 9 10 11
12 13 14 15 16 17 18
19 20 21 22 23 24 25
26 27 28 29 30
« September 2016 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: -

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Külastan RMP.ee portaali
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • BDO Eesti
  • Finants
  • Maksuskoop
  • epood
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
237053  Foorumi postitust
310  E-poe toodet
84  Koolitust
20241  Artiklit
49334  Registreerunud kasutajat
34368  Nädalakirja tellijat
31841  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2015