Igal esmaspäeval kell 10.00-10.15 on Kuku raadios eetris saade nimega "Tööminutid". Saade jagab praktilisi näpunäiteid päevakajalistel teemadel nii tööandjale kui ka töövõtjale. Räägitakse tööajast, puhkeajast, töölepinguseadusest ja kõigest muust, mis töösuhetes küsimusi tekitab.
Saade valmib koostöös Tööinspektsiooniga.
Kuula eetris olnud saateid siit:
| Kuupäev | Teema | Kuula salvestust |
| 23.05.2016 | Noored tööl Veel mõned nädalad ja algab suvi. Paljudele koolinoortele tähendab see võimalust vaheajal tööd teha. Kuid on rida nõudeid, millest peavad teadma nii noored ise, kindlasti nende vanemad kui ka tööandjad. Noored on töökohal rohkem ohustatud kui suurema elu- ja töökogemusega täiskasvanud. Nad on sageli ka riskialtimad võrreldes täiskasvanutega, kuid seejuures jätab soovida teadlikkus ohutegurite mõjust. Seepärast on nende osas seatud ka suuremad piirangud. |
Ava link |
| 16.05.2016 | Lepingueelsed läbirääkimised ja töölepingu sõlmimine Millised on need vead, mida läbirääkimistel, lepingu vormistamisel ning sõlmimisel tehakse? Kuidas need mõjutavad võimalike erimeelsuste lahendamist töötaja ja tööandja vahel? Ligi kahekümneaastane töövaidluste lahendamise kogemus töövaidluskomisjonides näitab, et sageli algavad probleemid töötaja ja tööandja vahel juba töölepingu sõlmimisel ehk sellest, et pooled ei julge pidada läbirääkimisi tulevase töösuhte teemal. Eestlaste kasin läbirääkimisoskus on jätnud töölepingud jätkuvalt pigem tüüptingimustega formaalseks dokumendiks, mis ei väljenda poolte tegelikku tahet. Kuid palju on ju neidki olukordi, kus poote vahel ei ole ühtegi kirjalikku kokkulepet. |
Ava link |
| 09.05.2016 | Lapseootel emade ja lapsevanemate töökeskkond Emaks olemine on oluline ja vastutusrikas ülesanne. Samas ei saa me selle ülesande kõrvalt muid endale võetud kohustusi unarusse jätta ning tööl ei tohi tööandja lapsevanemat ka tema rolli tõttu teistest halvemini kohelda. Siiski ei alga töötaja suurem katsumus lapse saamisega, vaid enne ehk juba lapseootuse ajal. Selleks, et töötaja saaks oma seisundiga seotud seadusest tulenevaid õigusi kasutada, peab ta tööandjale lapseootusest ametlikult teada andma. |
Ava link |
| 02.05.2016 | Töötaja koolitamine ja õppepuhkus Töötaja on kohustatud osalema oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel. Tööandja on aga vastukaaluks töötaja kohustusele kohustatud omalt poolt tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu. Lisaks on tööandjal kohustus võimaldada töötajale õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras. |
Ava link |
| 25.04.2016 | Kuidas tervena töötada? Värskes Tööminutite saates rääkis Meeli Miidla-Vanatalu Euroopa Töötervishoiu ja Tööohutuse Agentuuri poolt käima lükatud kampaaniast ning sellest, kuidas võiksid Eestis inimesed vaatamata eale püsida töötades tervena. |
Ava link |
| 11.04.2016 | Võrdse palga päev Euroopa Liidu riikide võrdluses oli Eurostati andmetel Eesti Euroopa suurima palgalõhega riik. Naised peavad meil sama palga teenimiseks töötama 104 päeva meestest rohkem. 13. aprillil tähistatakse võrdse palga päeva. Selle päeva eesmärk on tõsta inimesre teadlikust soolise palgalõhe olemusest, selle mõjust ja tagajärgedest aga ka leida lahendusi hoiakute ja olukorra muutmiseks. |
Ava link |
| 04.04.2016 | Töökeskkonnaga seotud tegevused Aprillikuu esimeses Tööminutite saates rääkis Meeli Miidla-Vanatalu töökeskkonnaga seonduvatest tegevustest, mis aitavad ohutumalt töötada ning säästa tervist. Kevad on just paras aeg vaadata nii tööandja kui ka iga töötegija poolt üle töökeskkonnaga seotud tegevused ning läbi mõelda ja vajadusel üle küsida, kas midagi on veel tegemata või kas annaks midagi teisiti või paremini teha, et tervis töötamisest kahjustada ei saaks. Alustuseks oleks paslik küsida, kas keegi üldse seoses töökeskkonnaga midagi teeb ning kuidas toimub ettevõttes sisekontroll? |
Ava link |
| 28.03.2016 | Mis on töökiusamine? Seekordses saates jätkab Meeli Miidla-Vanatalu töökiusamisest. Tööinspektsiooni poole pöördutakse sageli murega, et tööl kiusatakse. Pöördujad tajuvad ja kirjeldavad kiusamist erinevalt. Mõni tajub kiusamisena seda, kui vahetu juht annab tema tööle negatiivset tagasisidet, teine on häiritud tagaseljajutust enda kohta, kolmas sellest, et ta ei tea, mida juhid otsustanud on ehk tal puudub info. Nendest teemadest võib töötaja küll häiritud olla, kuid see ei pruugi olla töökiusamine. |
Ava link |
| 21.03.2016 | Kuidas käituda, kui töötaja tuleb tööle purjuspäi? Seekordses saates jätkab Meeli Miidla-Vanatalu töötaja sõltuvusprobleemide teemadel. Mitmes töövaidluses, kus joobes tööl viibinud töötajaga on tööleping erakorraliselt üles öelnud, on tööandja hiljem jäänud hoopiski kaotajaks ning pidanud maksma töötajale hüvitist. Probleem on sageli selles, et tööandja ei suuda vaidluse käigus enam tõendada, et töötaja viibis tööl purjuspäi või jääknähtudega ja see tõesti segas töö tegemist. |
Ava link |
| 14.03.2016 | Töötaja sõltuvusprobleemid ja tööandja roll nendega tegelemisel Ühelt poolt on töötaja tervisega seotud küsimused delikaatsed ning tööandja selle kohta töötajalt infot küsida ei tohi, teisalt mõjutavad sõltuvusega seotud probleemid otseselt töö tegemist. Näiteks tubakatoodete tarvitamisega ei kaasne sugugi ainult kahjud töötajate tervisele. Tööandja vaatevinklist toob suitsetav töötaja kaasa ka suuremaid majanduslikke kulutusi. Kas ja kuidas peaks tegelema tubakaennetusega töökohal? Mida peaks tööandja ette võtma, kui töötaja suitsusõltuvus hakkab avaldama mõju töö tulemustele või töökeskkonnale? |
Ava link |
| 07.03.2016 | Millele töökoha ohutumaks muutmisel tähelepanu pöörata? Paraku on selle aasta esimestel kuudel juhtunud juba mitmeid surmaga lõppenud tööõnnetusi. Kindlasti oleks olnud võimalik vähemalt osa neist ära hoida, kui tööandja ja töötaja ise oleksid olnud töökeskkonna nõuete täitmisel hoolsamad. |
Ava link |
| 29.02.2016 | Tööohutuskultuurist Tööelu on pidevas muutumises. Ühelt poolt kaasneb tehnoloogia arengu, üleilmastumise ja demograafiliste muudatuste, sh töövormide ja -meetodite arenguga palju positiivset, näiteks paindlikum tööaeg, töö- ja eraelu ühitamise võimalus ning füüsiliselt raske töö vähenemine. Teiselt toob see kaasa aga ka kuued riskid töökeskkonnas. |
Ava link |
| 22.02.2016 | Töölepingu lõpetamine töötaja tervise tõttu Iga inimese terviseseisund võib ootamatult muutuda sel moel, et ta ei saa senistel tingimustel enam tööd jätkata. See on hirmutav olukord nii inimesele endale, kuid sageli ka tööandjale, kes ei tea, kuidas sellises olukorras töötajaga edasi käituda. |
Ava link |
| 15.02.2016 | Koondamine Viimastel nädalatel on meedias palju juttu olnud koondamistest. Seetõttu on paslik üle korrata, millal on tegemist koondamisolukorraga, millised kohustused tööandjale koondamisega kaasnevad ning millised on töötaja õigused koondamise korral. |
Ava link |
| 25.01.2016 | Välislähetuse päevaraha maksmine Sellest aastast tõusis välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär seniselt 32 eurolt 50 eurole. Seda küll ainult esimese 15 välislähetuses viibitud päeva eest. See aga ei tähenda, et tööandja peab nüüd igale töötajale iga lähetuse puhul 50 eurot päevas maksma. Välislähetus päevaraha alammäär on jätkuvalt 22,37 eurot päevas, nagu see on juba aastaid olnud. |
Ava link |
| 18.01.2016 | Töötasu alammäära maksmise põhimõtted Selleks aastaks on Vabariigi Valitsus kinnitanud töötasu alammääraks töölepinguga töötajatele 2,54 eurot tunnis ja 430 eurot kuus. Töölepinguseadus sätestab selgelt, et kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta. Samas kui inimene töötab töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu raames, siis need alammäärad tasu osas ei kehti ning pooled võivad vabalt ise otsustada, millist tasu konkreetse töö eest makstakse. |
Ava link |
| 11.01.2016 | 2015. aasta tööelu kokkuvõte Aasta alguses on ikka kombeks möödunud aastale tagasi vaadata ning mõelda, mida edaspidi möödunuga võrreldes teisiti teha. Eelmine aasta paistis silma keeruliste töösuhete ning oluliste probleemidega töökeskkonnas. Mitmed suured koondamised jätsid inimesed tööta ning vähenenud ei ole ka nende tööandjate osa, kes jätavad tehtud töö eest lihtsalt tasu maksmata. |
Ava link |
| 28.12.2015 | Reeglid töökorraldusele Ei leidu ühtegi organisatsiooni, mille liikmete vahel puuduks kokkulepped, kuidas ühiselt tegutseda, kes kellele infot jagab või mille eest vastutab. Mida rohkem on organisatsioonis liikmeid, seda täpsemalt peavad paigas olema ka reeglid, millele tuginedes organisatsioon tervikuna toimib. Seekordse saate fookuses on reeglid töökorraldusele. |
Ava link |
| 21.12.2015 | Tööpäeva lühendamisest pühade eel Kõikidel, kes töötavad 23. või 31. detsembril peab tööandja tööpäeva lühendama kolme tunni võrra. Tööpäeva lühendamine ei sõltu tööpäeva kestusest. Näiteks osalise tööaja puhul, kui töötaja on tavapäraselt ametis ainult kolm tundi päevas, siis riigipüha-eelsel päeval ei pea ta tööle tulema, samuti ei sõltu sellest, kas tööandja majandustegevus lubab seda teha või mitte, see ei ole tööandja õigus, vaid kohustus. Kui tööandja majandustegevus ei võimalda tööpäeva lühendada, tuleb saavutada töötajaga kokkulepe töötamiseks pühade-eelsel päeval. |
Ava link |
| 14.12.2015 | Jõulupuhkus ja pühadeaegne tööaeg Jõuluaeg on käes ja paljud ootavad juba pühi, et saaks pikemalt töömõtetest eemal olla. Olenevalt ettevõtte tegevusalast võimaldavad tööandjad olla tööst eemal juba 23. detsembrist kuni 3. jaanuarini ehk siis tavaliselt kaks nädalat. Teised samas, nähes kasvavaid müüginumbreid, soovivad aga vastupidi, et kõik töötajad oleksid ka riigipühadel tööl. |
Ava link |
| 07.12.2015 | Töölepingute üleminek Tavaliselt toob ettevõtte tegevuse lõppemine kaasa ka töölepingute ülesütlemise, kuid leidub olukordi, kui see ei ole seaduspärane ja põhjendatud, sest tegelikult leiab aset ettevõtte üleminek. Eestis on üsna tavaline olukord, et ühe aasta jooksul tegutseb samades ruumides näiteks mitu söögikohta, mida haldavad erinevad äriühingud ja kus on iga kord ka uued töötajad. Tegelikkuses on aga töötajatel paljudel juhtudel õigus nõuda töösuhte jätkamist uuelt äriühingult. Võimaluse selleks annab ettevõtte ülemineku regulatsioon. |
Ava link |
| 23.11.2015 | Kollektiivlepingu sõlmimine Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate ja tööandja vahel, millega saab määrata kindlaks töötamise tingimused. Kollektiivlepinguga võib reguleerida kõiki töösuhtes olulisi küsimusi, näiteks tööaega, töötasu või töökeskkonna tingimusi. Kollektiivlepingu peamiseks eesmärgiks on kokkuleppe sõlmimine nende küsimustes, mis ei ole seadusega üheselt reguleeritud või mille osas pooled peavad vajalikuks seaduse miinimumnõuetest soodsamate tingimuste kohaldamist kõigile ettevõtte või valdkonna töötajatele. |
Ava link |
| 16.11.2015 | Renditöö Renditöö on kaasaaegne töösuhte vorm, mida kasutatakse järjest enam nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Renditööjõu kasutamine võimaldab hajutada äriühingul või kontsernil majandusriske ning hõlbustada tööjõuga tegelemist. Tööjõurendi teenust pakkuv ettevõte tagab töötajate olemasolu puhkuste või haiguste ajal ning annab võimaluse kiiresti palgata lisatööjõudu juhul, kui see osutub vajalikuks. Ettevõtja jaoks see vähendab värbamis-, tööjõu- ja tootmiskulusid ning maandab riske ja kohustusi, mis kaasnevad inimeste töölevõtmisega. Tööandja kui töötaja jaoks kaasnevatest seadusest tulenevatest erisustest renditööjõuna töötamisel saad rohkem teada värskest Tööminutite saatest. |
Ava link |
| 09.11.2015 | Töökeskkonna konsultandi teenusest Sellest aastast on tööinspektsioon loonud tööandjatele töökeskkonna konsultandi teenuse, et pakkuda riigi poolt personaalsemat nõu ja tuge just töökeskkonna alal. Konsultandid asuvad Tallinnas, Tartus ja Rakveres, kuid sõidavad vajadusel ettevõtetesse üle Eesti, sõltumata asukohast. Konsultant ei ole tööinspektor – ta ei tee ettekirjutusi ega määra ka karistusi. Konsultanditeenus hoitakse Tööinspektsioonis järelevalvest lahus. Ettevõttele on teenus tasuta. |
Ava link |
| 02.11.2015 | Töötaja hoiatamine ja töölepingu ülesütlemine töökohustuste rikkumise tõttu Tööandjal on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda, kui töötaja on korduvalt eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi ning tööandja on töötajat hoiatanud, et sellise käitumise jätkumine ei ole lubatud ja võib tuua kaasa töölepingu ülesütlemise. Tööõiguse ülesütlemiskaitse põhimõtete kohaselt tuleb töölepingu ülesütlemisest võimalusel hoiduda. Seda tuleks kasutada kõige viimase meetmena olukorras, kus töösuhte jätkamine ei ole enam kuidagi võimalik. Hoiatuse eesmärk on seega juhtida töötaja tähelepanu rikkumisele ning anda töötajale võimalus käitumist parandada |
Ava link |
| 26.10.2015 | Töölepingu sõlmimisele eelnevatest läbirääkimistest Nii seadus kui ka hea tava näevad ette, et enne töölepingu sõlmimist peetakse poolte vahel lepingueelseid läbirääkimisi. Paraku näitab praktika, et Eestis on visalt kadumas traditsioon, et tööandja annab töötajale allikirjastamiseks tüüptingimustega ettevalmistatud lepingu ja töötaja selle ka küsimusi esitamata allkirjastab. Mida peaks lepingueelsetel läbirääkimistel silmas pidama ja millega peaks arvestama? Millised tingimused peaks olema enne lepingu sõlmimist läbi arutatud ning mis küsimustes tuleks tööandjal tulevase töötajaga kindlasti kokku leppida? |
Ava link |
| 19.10.2015 | Koolituskulude hüvitamise kokkulepe Töölepinguseadus näeb tööandjale ühe kohustusena ette tagada töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kanda koolituskulud ja maksta koolituse aja eest keskmist töötasu. Siiski on rida koolitusi, mille läbimine ei ole ainult tööandja huvides, vaid tähendab ka töötajale endale oluliste väärtuste tõusu tööturul. Juhul kui koolitus ei toimu ainult tööandja huvides ning sellega seotud kulu on suur, võib tööandja teha töötajale ettepaneku koolituskulude hüvitamise kokkuleppe sõlmimiseks. |
Ava link |
| 14.09.2015 | Töölepingu kollektiivsest ülesütlemisest Jätkuna eelmisele saatele räägib Meeli Miidla-Vanatalu sel korral töölepingu kollektiivsest ülesütlemisest. Enne töötajate kollektiivset koondamist tuleb tööandjal aegsasti konsulteerida töötajate usaldusisiku või tema puudumisel töötajatega. See, kui palju töötajaid on tegelikult vaja koondada, selgub pärast konsultatsioone. Selleks, et usaldusisik saaks konsulteerimisel teha ettepanekuid, tuleb tööandjal esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt järgmised andmed: kollektiivse koondamise põhjused; töötajate arv ja ametinimetused tööandja juures; koondatavate töötajate arv ja ametinimetused koos valikukriteeriumitega; ajavahemik, mille jooksul kavatsetakse töölepingud üles öelda; töötajatele lisaks seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud hüvitistele makstava hüvitise arvutamise viis. |
Ava link |
| 07.09.2015 | Töölepingu ülesütlemine koondamise tõttu Töötaja õigused ja võimalused, kui tööandja on muutunud maksejõuetuks ehk pankrotis. Sellisel juhul enamasti hakkab tööandja töötajaid koondama. Paraku on aga ka selliseid tööandjaid, kes lihtsalt kaovad pildilt. Tööandja pankrotile või selle raugemisele saab töölepingu lõpetamisel viidata vaid, kui on tehtud vastav kohtuotsus. Koondamise ja tööandja pankroti korral tuleb järgida etteteatamistähtaegu. Tööandja makseraskuste tõttu ei ole etteteatamistähtaeg enamasti võimalik järgida ja see tähendab, et etteteatamisaeg asendatakse rahalise hüvitisega vähem etteteatatud aja eest. Pankroti korral lõpetatakse ka nende töötajate lepingud, kes viibivad lapsehoolduspuhkusel. |
Ava link |
| 31.08.2015 | Kui töötaja lahkub ette teatamata Meeli Miidla-Vanatalu käsitleb seekordses saates olukordi, kui töötaja lahkub tööandja juurest ühtegi teadet andmata või vaid öeldes, et enam tööle ei tule. |
Ava link |
| 24.08.2015 | Vaba aeg seoses lapse kooliminekuga Järgmisel nädalal algab uus kooliaasta ja ees ootab pidulik ning tähtis 1. september. Millised võimalused on lapsevanemal see päev töölt vabaks saada, et esimene koolipäev koos lapsega veeta? |
Ava link |
| 17.08.2015 | Riigipühal töötamisest 20. augustil on taasiseseisvumispäev, mis on riigipüha. Olenevalt töö iseloomust ei ole kõigil aga siiski võimalik sel puhul vaba päeva saada. Seetõttu on paslik üle korrata, missuguste põhimõtete alusel toimub riigipühal tehtava töö hüvitamine. |
Ava link |
| 10.08.2015 | Õues töötamine ja puugioht Suvine hooaeg soosib õues töötamist. Lisaks traditsioonilistele suvistele välitöödele aias, metsas, põllul ja heinamaal on juurde tulnud palju teeninduse ja kaubandusega seotud hooajalisi töid. Toimub palju laatasid, suvepäevi, kontserte ja näiteks elamuskoolitusi. Kuid selliste töötingimuste kaasneb paratamatult ka puugioht, mida just tööandja peab arvestama töökeskkonna riskianalüüsi koostamisel. |
Ava link |
| 03.08.2015 | Töökiusamine Töökiusamise teema on viimaste aastate jooksul ka Eestis enam tähelepanu pälvinud. Järjest rohkem organisatsioone mõistab, et töökiusamine kui tugev psühholoogiline ohutegur pärsib inimese võimet luua uusi väärtusi. Psühholoogilised ohutegurid on üheks töökeskkonnas esinevatest riskidest, mida tööandja peab hindama ja oskama nendega ka tegeleda ja toime tulla. |
Ava link |
| 27.07.2015 | Töötamise registri kanded Töötamise registris sisalduvad andmed on aluseks töötamisega kaasnevate sotsiaalsete tagatiste nagu ravikindlustus, pension, töötuskindlustushüvitis jne tuvastamisel eriseadusega ettenähtud juhtudel ning töötamisega seotud kohustuste täitmise kontrollimisel. Meeli Miidla-Vanatalu selgitab, millele töötamise registri kandeid tehes tähelepanu pöörata. |
Ava link |
| 20.07.2015 | Praktika Eesti õiguse järgi saab praktikat olla kahte liiki – esiteks siis, kui kool saadab õpilase või üliõpilase omandatava kutse või eriala praktikale ja teiseks töötukassa vahendatud tööpraktika tööturuteenuste mõistes. Töövaidluskomisjonil on aga sageli tulnud lahendada juhtumeid, kus praktika puhul on tegelikult tegemist varjatud töösuhtega. |
Ava link |
| 13.07.2015 | Katseaeg Töölepinguseaduse järgi rakendub töölepingu sõlmimisel kõigile töötajatele automaatselt katseaeg neli kuud, kui pooled ei ole kokkuleppinud selle ärajätmises või lühemas katseajas. Katseaja eesmärk on hinnata töötaja sobivust kokkulepitud töötegemiseks, samas saab ka töötaja selgitada välja, kas tema võimed ja oskused on kooskõlas tehtava tööga. Kehtiv TLS ei reguleeri katseaja pikendamist ja kehtetuks tunnistamist. Siiski on praktikud (tööinspektsioon, advokaadibürood jts) asunud seisukohale, et katseaeg pikeneb aja võrra, mil töötajal oli õigus töötamisest keelduda (nt haigus). Kuid kohtupraktika on vastupidine ehk esimese ja teise astme kohtud on asunud seisukohale, et katseaega ei ole mingitel tingimustel võimalik pikendada. Paraku puudub teemakohane kõrgeima kohtu praktika, mis tõttu tuleb lähtuda alamaastme kohtute seisukohast. |
Ava link |
| 06.07.2015 | Puhkepausid tööpäeva kestel Töölepingu seaduse järgi on tööandjal kohustus tagada töötajale iga kuue tunni töötamise järel vähemalt 30 minutit tööpäevasisest vaheaega. Tööpäevasisest puhkeaega ei arvestata tööaja hulka ja see ei kuulu tasustamisele. Sellise regulatsiooni eesmärk on vähendada monotoonsest töötamisest tekkida võivaid töötegemisega seonduvaid riske. Lisaks töölepingu seaduses kehtestatud tööpäevasisestele puhkepausidele on nende eriregulatsioon sätestatud ka töötervishoiu ja -ohutuse seaduses ning mitmes määruss (nt kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded). |
Ava link |
| 29.06.2015 | Õppepuhkuse kasutamine 1. juulil 2015. a jõustub uus täiskasvanute koolituse seadus. Kuigi täiskasvanute koolituse regulatsoon kehti juba aastast 1993, vajasid mõningad seaduse sätted kaasajastamist. Olulisemad muudatused käsitlevad täiskasvanuharidust ja õppimist, mis toimub töötaja mitte tööandja initsiatiivil. Täiskasvanute koolitus jaguneb tasemeõppeks ja täienduskoolituseks. Tasemeõpe tähendab hariduse omandamist põhikoolis ja gümnaasiumis, kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis, üli- või erakoolis. Täienduskoolitus on täiendavate teadmiste omandamine väljaspool tasemeõpet. Õppepuhkust on võimalik kasutada hariduse omandamisel nii tasemeõppes kui ka täienduskoolituse raames. Õppepuhkust on võimalik kasutada 30 kalendripäeva aastas, millest 20 kalendripäeva eest makstakse keskmist kalendripäevapõhist õppepuhkusetasu ja 10 kalendripäeva eest tasu ei maksta. Tasemeõppe lõpetamiseks on võimalik kasutada õppepuhkust täiendavalt 15 kalendripäeva, mille eest makstakse õppepuhkusetasu töötasu alammäära alusel. töötaja saab kooli lõpetamise aastal taotleda õppepukust 30 kalendripäeva. Seaduse uue redaktsiooni järgi on tööandjal õigus keelduda õppepuhkuse andmisest, kui töötaja on võtnud koolist akadeemilise puhkuse. Võimalusel on soovitav õppepuhkus planeerida puhkuste ajakavasse juba ajakava koostamise ajal, vastasel juhul tuleb töötajal teatada õppepuhkuse kasutamisest tööandjale ette neliteist kalendripäeva. |
Ava link |
| 15.06.2015 | Töölepingu ülesütlemine Töölepingu seaduse § 4 lõike 5 järgi võib kuni kahenädalase töösuhte korral sõlmida töölepingu suuliselt. Ekslikult arvatakse sageli, et lubatud on sel juhul ka töölepingu suuline ülesütlemine. Töölepingu peab üles ütlma alati kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. |
Ava link |
| 08.06.2015 | Töökoha sisekliima Suvi on käes ja ees ootavad soojad ilmad. Kuidas tagada suvel töökohas sobiv sisekliima? Tervisliku sisekliima tagamisel on oluline, et töökeskkonna õhutemperatuur ja -niiskus ning õhu liikumise kiirus oleksid tööülesande täitmiseks sobivad, tagada tuleb töökohtade varustatus värske õhuga. Sobiva sisekliima määramisel tuleb arvestada töötajate arvu ruumis, töötajate vaimset ja füüsilist koormust, tööruumi suurust, kasutatavate töövahendite spetsiifikat ning tehnoloogilise protsessi laadi. |
Ava link |
| 01.06.2015 | Töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt Töölepingu seaduse §91 lg 2 võimaldab töötajal töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu. Millega peavad töötaja ja tööandja seejuures arvestama, selgitab Meeli Miidla-Vanatalu. |
Ava link |
| 25.05.2015 | Noor töötaja ja tööohutus ning -tervishoid Statistika näitab, et kõige sagedamini juhtub tööõnnetusi noorte töötajatega. Seetõttu lasub tööandjal noort töötajat tööle võttes suur vastutus – noore töötaja töötervishoiu ja -ohutuse alasele juhendamisele ja väljaõppele ning tööohutusalase teadlikkuse tõstmisele tuleb pühendada rohkem aega kui kogenumate töötajate puhul. |
Ava link |
| 18.05.2015 | Alaealised tööl Suve lähenedes asuvad noored aktiivselt koolivaheajaks tööd otsima. Meeli Miidla- Vanatalu selgitab, millised tööd on alaealistele lubatud ning millega peab tööandja arvestama alla 18-aastaseid noori tööle võttes. |
Ava link |
| 11.05.2015 | Suvised hooajatööd ja tähtajaline tööleping Suvi läheneb ja mitmed tööandjad on sellekse perioodiks hooajalisi töötajaid otsima asunud. Millega peab arvestama suveks lisatööjõu palkamisel ning tähtajaliste töölepingute sõlmimisel? Milliseid piiranguid seab tähtajaline tööleping tööandjale või töötajale? |
Ava link |
| 04.05.2015 | Töötasu maksmise põhimõtetest Tööandja peab töötajale lepingus välja tooma töötasu komponendid, nt majandustulemustelt ja tehingutelt makstavate lisatasude maksmise põhimõtted. Meeli Miidla-Vanatalu selgitab, milliseid põhimõtteid peab töötasu maksmisel järgima ja kuidas peavad vastavad kokkulepped töölepingus sätestatud olema. |
Ava link |
| 27.04.2015 | Tööajaga seotud kokkulepped Töölepingu seadus eeldab, et tööandja ja töötaja lepivad täpselt kokku, mitu tundi töötaja päevas või nädalas töötab. See põhimõte tähendab, et töötaja peab tööle asudes teadma, milliste tööpäevadega ta tööd tegema hakkab ning kuidas tööandja ettevõttes üldse tööaega korraldab. Tööaja osas on võimalik sõlmida erinevaid kokkuleppeid – kokku võib leppida täis- või osalise tööajaga töötamises, samuti töötamises summeeritud tööajaga või graafiku alusel. Meeli Miidla-Vanatalu selgitab, millised kokkulepped on seaduslikud ja millega seejuures arvestama peab. |
Ava link |
| 20.04.2015 | Tööinspektori tööst Peamiseks töökeskkonda ja töösuhteid reguleerivate seaduste täitmise üle järelevalvet teostavaks organiks on Tööinspektsioon. Kuidas järelevalvet läbi viiakse ja millega tööandja seejuures arvestama peab? |
Ava link |
| 13.04.2015 | Töökeskkonna riskianalüüs Töökeskkonna riskianalüüs on tegevus, mille abil tööandja selgitab välja, hindab ja kontrollib võimalikke töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajat tema töökohal ohustada. Riskihindamise eesmärk on töötajate tervise ja ohutuse kaitsmine. Vajadusel saab töökeskkonna riskianalüüsi tegemisel abi veebikeskkonnast Tööbik. |
Ava link |
| 06.04.2015 | Töötervishoiuarsti rollist ja tervisekontrolli eesmärkidest Töötervishoiuarst analüüsib töökorralduse, tööasendite ja töövõtete mõju ning annab töötajale ja tööandjale soovitusi töö ümberkorraldamiseks. Ta diagnoosib kutsehaigusi ja teisi tööst põhjustatud haigusi ning korraldab tööga seotud haiguste ravi ja rehabilitatsiooni. Lisaks nõustab töötervishoiuarst tööandjat töötaja tervisele sobiliku töökeskkonna kohandamisel. |
Ava link |
| 23.03.2015 | Töökeskkonnanõukogu Töökeskkonnanõukogu on suuremates ettevõtetes moodustatav töörühm, milles lahendatakse töötajate ja tööandja koostöös ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi. Töökeskkonnanõukogu moodustatakse ettevõtetes, kus töötab 50 või enam töötajat, nõukogusse kuulub võrdselt nii tööandja kui ka töötajate esindajaid. Meeli Miidla-Vanatalu selgitab lähemalt töökeskkonnanõukogu moodustamise ja töökorraldusega seonduvaid küsimusi. |
Ava link |
| 16.03.2015 | Töökeskkonnavolinik Seekordses saates jätkab Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu töökeskkonna teemadega. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus sätestab, et ettevõttes, kus töötab 10 või rohkem töötajat, valivad töötajad enda hulgast ühe töökeskkonnavoliniku. Töökeskkonnavolinik on töötajate esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volitused kehtivad kuni 4 aastat. Kuidas toimub voliniku valimine ja mida seejuures arvestama peab? |
Ava link |
| 09.03.2015 | Töökeskkonnaspetsialist Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu selgitab seekordses saates, millised on tööandja kohustused töökeskkonnaspetsialisti määramisel. Muu hulgas saame teada, millised on töökeskkonnaspetsialisti ülesanded, kui sageli tuleb läbida täiendõpe ning millised õigused või kohustused on töökeskkonnaspetsialistil töövaidluse korral. |
Ava link |
| 02.03.2015 | Töötaja terviseandmed Töötaja tervise vastu ei sobi tööandjal üldreeglina huvi tunda, sest tegemist on delikaatsete isikuandmetega ning selleks puudub tööandja õigustatud huvi. Siiski paneb seadus tööandjale mõnel juhul suisa kohustuse teada oma töötaja terviseseisundit ja saada arstilt kinnitus, et töötaja sobib konkreetset tööd tegema. Töötervishoiu ja tööohutuse seadusega ettenähtud tervisekontrolli viib läbi töötervishoiuarst, kuid nakkushaiguste tervisekontrolli viib läbi töötaja perearst. Kehtib üldpõhimõte, et need tervisetõendid, mida töötajal on vaja tööle asumiseks, peab ta kinni maksma ise, kuid need, mille ta peab saama juba töötamise ajal, maksab kinni tööandja. |
Ava link |
| 16.02.2015 | Töö tegemise koht ja töölähetus Kui täpselt peab töölepingus olema määratletud töö tegemise koht? Millega peab tööandja arvestama, kui töö tegemise kohaks on lepingus märgitud konkreetne aadress? Kuidas on seotud töö tegemise koha määratlus ja töölähetused? Töölähetusega ning töö tegemise kohaga seonduvaid küsimusi selgitab tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu. |
Ava link |
| 09.02.2015 | Puhkuste ajakava koostamine Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu selgitab seekordses saates, mida tuleks silmas pidada puhkuste ajakava koostamisel. |
Ava link |
| 19.01.2015 | Konkurentsipiirangust Tööandjal on õigus kaitsta oma majanduslikke huve konkurentsipiirangu kokkuleppega. Kuidas vastavat kokkulepet sõlmida ja mida peab seejuures silmas pidama? Millistel juhtudel peab maksma hüvitist? Mis saab siis, kui konkurentsipiirangu kokkulepet rikutakse? Kuidas toimub konkurentsipiirangu kokkuleppe ülesütlemine? Küsimusi selgitab Niina Siitam. |
Ava link |
| 12.01.2015 | Töölepingute kollektiivsest ülesütlemisest Millal on tegemist töölepingute kollektiivse ülesütlemisega? Millised on sel juhul tööandja kohustused, millised töötaja õigused? Millist rolli mängib selles protsessis töötajate usaldusisik? Küsimusi selgitab Niina Siitam. |
Ava link |
| 05.01.2015 | Töötervishoiust ja tööohutusest Ohutu töökeskkonna tagamine ei ole ainult tööandja ülesanne, sellele peavad kaasa aitama ka kõik töötajad. Et töötaja oleks ohtudest teadlik ja oskaks neid vältida, on oluline teda eelnevalt juhendada. Niina Siitam selgitab, kuidas tagada ohutu töökeskkond ning millega peab arvestama töötajate juhendamisel. |
Ava link |
| 29.12.2014 | Tähtajalisest töölepingust Aasta lõpp toob paljudele kaasa tähtajalise töölepingu lõppemise ning aasta alguses sõlmitakse mitmeid uusi tähtajalisi töölepinguid. Niina Siitam selgitab selle lepinguvormiga seonduvaid õiguslikke küsimusi. |
Ava link |
| 22.12.2014 | Töölepingu erakorralisest ülesütlemisest Seekordses saates tuleb juttu töölepingu ülesütlemise ühest alusest, mida tööandjad kõige rohkem vaidlustavad – nimelt töölepingu erakorralisest ülesütlemisest tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu. |
Ava link |
| 15.12.2014 | Pühadeaegne tööaeg Kõikidel, kes töötavad 23. või 31. detsembril, peab tööandja tööpäeva lühendama kolme tunni võrra. 24., 25. ja 26. detsember ning 1. jaanuar on riigipühad, mis on reeglina töötajate jaoks vabad päevad. Kui tööandja majandustegevuse tõttu või töötajale kehtestatud tööajakava alusel töötatakse riigipühal, siis peab tööandja maksma töötajale selle aja eest kahekordset tasu. Niina Siitam selgitab pühadel töötamisega seonduvaid küsimusi lähemalt. |
Ava link |
| 08.12.2014 | Tööalasest ärakasutamisest Eesti seadused ei sätesta selgelt tööalase ärakasutamise mõistet. Mida mõista tööalase ärakasutamisena ning kuidas seda ära hoida? Töölepingu seadusest lähtuvalt selgitab küsimusi Niina Siitam. |
Ava link |
| 01.12.2014 | Inimkaubandusega kaasnev tööalane ärakasutamine Rahvusvahelistes konventsioonides tuntakse tööalast ärakasutamist selle järgi, kui keegi sunnitakse tööle pettuse või ähvarduse mõjul, mida nimetatakse ka sunniviisiliseks tööks. Tegemist on inimkaubandusega, kui kaasneb tööalane ekspluateerimine või kasutatakse ära isiku teadmatust ja haavatavust töösuhetes üldiselt. Millistel puhkudel saab veel rääkida tööalasest ärakasutamisest? Milliseid mooduseid on kasutatud tööalaseks ärakasutamiseks? Kuidas neid ära tunda? |
Ava link |
| 25.11.2014 | Vabatahtlik töö Alates töötamise registri rakendumisest on töömaastikul vallandunud uus buum – tekkinud on massiliselt vabatahtlikke töötajaid. Kuidas suhtuda sellesse, kui vabatahtlik töötaja teeb palgalise töötajaga kõrvuti sama tööd, aga töötasu selle eest ei saa? |
Ava link |
| 17.11.2014 | Puhkuste aegumine Kalendriaasta hakkab lõppema ja tööandja peaks pilgu peale viskama puhkuste ajakavale. 2013. aastal välja teenitud põhipuhkused aeguvad 1. jaanuaril 2015. |
Ava link |
| 10.11.2014 | Töölepingu ülesütlemine töötaja algatusel Seekordses saates tõmmatakse joon alla mitu nädalat tähelepanu keskmes olnud töölepingu ülesütlemise teemale. Sel korral selgitab Niina Siitam töölepingu ülesütlemisega seonduvaid küsimusi olukorras, kus lepingu ülesütlemise algatajaks on töötaja. |
Ava link |
| 03.11.2014 | Töölepingu ülesütlemine tööandja algatusel Millistel juhtudel on tööandjal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda? Millal peab ülesütlemisele eelnema hoiatus? Mis saab siis, kui ettevõtte tegevus lõppeb või kuulutatakse välja pankrot? Kas koondamise korral on tööandjal kohustus pakkuda töötajale teist tööd? Neile ja paljudele teistele töölepingu ülesütlemisega seotud küsimustele saab vastused selle nädala saatest. |
Ava link |
| 27.10.2014 | Töölepingu ülesütlemisest Töötaja soov töölt ära minna ja leping üles öelda tundub lihtne olevat. Paraku see aga nii lihtne ei ole. Soov töölepingut lõpetada on töötaja vaba tahe – teda ei saa selleks sundida. Siiski on segedased juhtumid, kus töötaja pöördub Tööinspektsiooni kurtes, et teda sunniti lahkumisavaldus sisse andma. Töölepingu ülesütlemisega seonduvaid küsimusi ja probleeme lahkab Niina Siitam. |
Ava link |
| 20.10.2014 | Töölepingu lõppemine Seekord lahkab Niina Siitam töölepingu lõppemisega seonduvaid küsimusi. Kas ja kui palju tuleb töölepingu lõppemisest ette teatada? Kuidas ja millal muutub tähtajaline leping tähtajatuks? |
Ava link |
| 13.10.2014 | Andmekaitse töösuhetes Kas tööandja tegevus on ikkagi seaduslik, kui ta laseb tööruumidesse või territooriumile paigaldada kaameraid, kuid ei selgita, kes ja mida nende kaudu jälgib? Milliseid andmeid ja kuidas on tohib tööandja oma töötajate kohta koguda? Vastuseid jagab Niina Siitam. |
Ava link |
| 06.10.2014 | Töötasu maksmine olukorras, kus tegelikult tööd ei tehta Kas ja kui palju peab tööandja töötasu maksma, kui töötaja tööd ei tee? Tundub imelik küsimus – miks üldse peaks maksma töötasu olukorras, kus tööd tegelikult ei tehta? Seadus näeb ette mitmeid sätteid, mis selliseid olukordi reguleerivad. Niina Siitam selgitab, kuidas toimida, kui töötajale ei ole ajutiselt tööd anda või on töö tegemine katkestatud avarii tõttu. Samuti kuuleme seekordsest saatest, kas ja kuidas maksta töötasu töötajale, kes viibib töölt eemal ettenägematu põhjuse tõttu. |
Ava link |
| 29.09.2014 | Muudatused tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise korras 1. septembrist jõustus seadusemuudatus, mille kohaselt ei pea arst tööõnnetusest tööandjat teavitama. Edaspidi teatab tööandjale arsti teatise saamisest Tööinspektsioon. Millele peavad selle muudatuse valguses tähelepanu pöörama tööandjad, millele töötajad? |
Ava link |
| 22.09.2014 | Lähetatud töötajast Seekordses saates jätkab Niina Siitam eelmisel nädalal alustatud teemat lähetatud töötajast. Väga oluline küsimus on lähetuse puhul selles, millise riigi õigust lähetatud töötaja töölepingule kohaldatakse – kas ikka Eesti õigust või selle riigi õigust, kuhu töötaja tööle saadetakse? |
Ava link |
| 15.09.2014 | Töölähetus ja lähetatud töötaja Septembrikuus viib Tööinspektsioon läbi töölähetust ja lähetatud töötajate õigusi käsitlevaid teabepäevi. Kes on töölähetuses viibiv töötaja ja kes lähetatud töötaja? Mõisted on sarnased ja vajavad seetõttu lähemat selgitamist. |
Ava link |
| 08.09.2014 | Kaugtööst Seekordses saates räägib Niina Siitam praktikas üsna laialt levinud töövormist, mis seaduses paraku on reguleeritud väga napilt, nimelt kaugtööst. Oleme harjunud, et tavaliselt tehakse tööd seal, kus asub või tegutseb tööandja. Tööandja juures on töötajal oma töökoht, on töökaaslased, on töövahendid. Kaugtöö on selles mõttes erinev. Sageli tuleb kaugtöö puhul töökoht kujundada töötajal endal. |
Ava link |
| 01.09.2014 | Tähtajad töösuhtes Niina Siitam selgitab lähemalt mõisteid tähtaeg ja tähtpäev. Samuti saame seekordsest saatest teada, kuidas tähtaegu töösuhtes arvutatakse. |
Ava link |
| 25.08.2014 | Kui töötaja läheb ajateenistusse… Kui töötajal on ees ajateenistusse minek, on ta kohustatud sellest tööandjale teada andma. Tööandjale tuleks teada anda võimalikult varakult, ehkki seadus etteteatamise aega ei reguleeri. Töötaja ajateenistuses viibimise aeg loetakse tööandja juures töötamise aja hulka. Mis saab kasutamata jäänud puhkustest? Kas ja kuidas on võimalik ajateenistuses viibiva töötaja tööleping lõpetada? Neile ja paljudele teistele ajateenistusega seotud küsimustele vastab Niina Siitam. |
Ava link |
| 18.08.2014 | Õpetaja töölepingust Varsti algab kool ja seega on õige aeg selgitada õpetaja töölepinguga seonduvaid küsimusi. Õpetaja töötamist reguleerib töölepingu seadus. Kuid lisaks töölepingu seadusele tuleb lähtuda ka põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, sest selles on ette nähtud töölepingu seadusest erinev regulatsioon. Tööinspektsioon puutub igal aastal kokku olukorraga, et õpetajate töölepingud sõlmitakse 1. septembril uuesti. Üldjuhul selleks alust ei ole, sest õpetaja töötab reeglina tähtajatu töölepinguga. |
Ava link |
| 11.08.2014 | Kinnipidamised töötasust Töötasust ei või teha suvalisi kinnipidamisi. Üldjuhul on töötaja töötasust kinnipidamiste tegemiseks vaja töötaja nõusolekut. Millal lubab seadus teha töötasust kinnipidamisi töötaja nõusolekuta?Tööinspektsiooni nõunik Niina Siitam selgitab, millistel juhtudel on tööandjal õigus teha töötaja palgast kinnipidamisi kolmandate isikute kasuks ja millistel juhtudel tööandja kasuks. |
Ava link |
| 04.08.2014 | Proovipäev ja katseaeg Töötaja tööle võtmine proovipäevaga on saanud üsna tavaliseks. Milles siis asi on? Mis need proovipäevad on ja kust see mõiste tuleb? Töösuhetes sellist mõistet ei tunta. Küll aga on proovipäev olemas Töötukassa tööturuteenuste seas. Niina Siitam selgitab lähemalt proovipäeva ja katseaja mõistet. Samuti saame seekordsest saatest teada, milliseid töötaja omadusi võib tööandja katseaja jooksul hinnata ja millega tuleb arvestada töölepingu lõpetamisel katseajal. |
Ava link |
| 21.07.2014 | Hüvitised See, et töötajale töö eest tasu makstakse, on igaühele teada. Töötasu suurus ja selle arvutamise viis lepitakse tavaliselt kokku töölepingus. Vähem lepitakse aga kokku töötajale makstavates hüvitistes. Mille eest siis töötajale hüvitist makstakse, millal on töötajal õigus seda nõuda ja kus see kokkulepe sõlmitud peaks olema? Selgitab Niina Siitam. |
Ava link |
| 14.07.2014 | Asendamisest Tööinspektsiooni nõunik Niina Siitam selgitab, millal töötaja on kohustatud teist töötajat asendama ja millal mitte. |
Ava link |
| 07.07.2014 | Õnnetusjuhtum firma suvepäevadel, väljasõitudel, üritustel Kas suvepäevadel juhtunud õnnetust tuleb vaadata tööõnnetusena või mitte? Firmaüritused on tore võimalus ühendada töökoolitused või väljaõpe meelelahutusliku motivatsiooniprogrammiga. Mis saab aga siis, kui sellisel firmaüritusel leiab aset õnnetusjuhtum? Millal on tegemist tööõnnetusega ja millal lihtsalt õnnetusjuhtumiga? Niina Siitam jagab kuulajatele seadusest tulenevaid selgitusi. |
Ava link |
| 30.06.2014 | Puhkusetasust Tööinspektsiooni nõunik Niina Siitam selgitab, kuidas puhkusetasu arvestatakse ja millal puhkusetasu välja peab olema makstud. |
Ava link |
| 23.06.2014 | Vanemapuhkustest Sageli kuuleme praktikas seda, et ei ole aega lastega tegelemiseks. Alati ei teata aga, et seadus on ette näinud vanemale puhkused ja neid tuleks aktiivsemalt kasutada. Niina Siitam tutvustab kuulajale neid puhkuseid, mida saavad kasutada lapse ema ja isa. |
Ava link |
| 16.06.2014 | Puhkuste ajakava muutmine On alanud aktiivne puhkustehooaeg. Tööinspektsiooni nõunik Niina Siitam selgitab, mis saab olukorras, kus puhkuse ajal ei saa tegelikult puhkust kasutada. Tööelus tuleb ikka ette olukordi, kus on vaja puhkuse ajakavas olevaid puhkuseid muuta või on juba puhkuse kasutamisel vaja puhkus järsku katkestada. Kuidas peaks tööandja käituma, kui selline olukord ette tuleb? |
Ava link |
| 09.06.2014 | Töölepingust Töötajate teadlikkus erinevatest lepingutest ja nendega kaasnevatest kohustustest ei ole kiita. Neenu Pavel Tööinspektsioonist selgitab, miks eelistada töölepingut ja kuidas see erineb teistest lepingutest. |
Ava link |
| 02.06.2014 | Alkohol ja töö Soe suve algus on toonud kaasa grillihooaja ja sellega koos ka suurema alkoholitarbimise. Tööandjad tunnevad huvi, kuidas käituda, kui tööle tuleb jääknähtudega või joobeseisundis töötaja. |
Ava link |
| 19.05.2014 | Summeeritud tööaja arvestusest Eelmisel nädalal lõppes saade nootidega summeeritud tööaja arvestusest. Sel korral räägib Neenu Pavel üle, mis see summeeritud tööaeg täpsemalt on. |
Ava link |
| 12.05.2014 | Tööaja korralduse muutmine Tööandjal on õigus ühepoolselt tööaja korraldust muuta, kui see tuleneb ettevõtte vajadustest ja on mõlemapoolset huve arvestades mõistlik. Kuidas aga arvestada mõlemapoolseid huvisid? Kuidas lahendada muud olmelised probleemid, mis tekivad ebastandardse tööajaga seoses (näiteks tööle saamine varajasel kellaajal või sealt lahkumine hilisel kellaajal, mil ühistransport ei pruugi olla enam kättesaadav)? Millised peaksid olema need sammud, mida tööandja peaks nii suurte muudatuste korral astuma? |
Ava link |
| 05.05.2014 | Lepingu ülesütlemine Mida tuleks töölepingu ülesütlemise korral silmas pidada? |
Ava link |
| 28.04.2014 | Lähetused Kahjuks reguleerib töölepinguseadus lähetustega seonduvat väga vähe. Väga palju on jäetud poolte endi kokkulepete määrata. Teatud piirid on siiski paika pandud. |
Ava link |
| 22.04.2014 | Noored ja alaealised töötajad Suvi läheneb ning juba mõeldakse ka sellele, kuidas korraldada noortele töö- ja puhkelaagreid. Ilmselt kaalub ka nii mõnigi tööandja suviseks perioodiks mõne alaealise tööle võtmist. Oma võsukeste töötamisest on sageli huvitatud ka vanemad, kes tihti pöörduvad mõne tööandja poole küsimusega, kas äkki leidub mõni alaealisele sobiv asenduskoht või lihtne töö, et anda lapsele tema esimene töökogemus ning veenduda, kas ta üldse tuleb toime allumisega juhtimisele ja kontrollile. |
Ava link |
| 14.04.2014 | Töötamine riigipühadel Käesoleva nädala lõpul on tulemas 2 riigipüha – suur reede ja 1. ülestõusmispüha. Umbes kolmandik töötajaskonnast peab tööd tegema ka pühade ajal. Neenu Pavel selgitab, et täiendava tasu maksmine on seadusega ette nähtud. Seadus eeldab, et riigipühal töötatud tundide eest makstakse kahekordset töötasu. |
Ava link |
| 07.04.2014 | Tähtajalised töölepingud Õhus on tunda läheneva kevade hõngu ja kaugel see suvigi enam on. Suvel tekib hulgaliselt hooajalisi töökohti ja eelkõige näiteks tudengitel ning õpilastel on võimalus tähtajalise töölepingu alusel lisa teenida. Neenu Pavel räägib, mis peab tähtajalises töölepingus kirjas olema ja millega veel peab arvestama tähtajalise töölepingu sõlmimisel. |
Ava link |
| 31.03.2014 | Kuidas peaks käituma tööandja töövägivalla puhul? 31. märtsil eetris olnud Tööminutite saates jätkas tööinspektor-jurist Neenu Pavel töövägivalda puudutavate küsimuste käsitlemist. Seekord tööandja vaatevinklist.Tööandja ei saa kiusamise juhtumite korral jääda kõrvaltvaatajaks ja väita, et see teda ei puuduta. Mida siis saab ja peab hooliv tööandja tegema olukorras, kui temani on jõudnud informatsioon kollektiivis toimuvast töökiusamisest? Kuidas ennetada töövägivalda ja teha nii, et sellist laadi ilminguid üldse ei tekiks? |
Ava link |
| 24.03.2014 | Töövägivald ja kiusamine Töövägivalla all mõistetakse füüsilist ja vaimset vägivalda, mida töötaja tunneb ja tajub oma töökeskkonnas. Kuigi mõiste "töövägivald" võib tekitada tunde, et eelkõige on see füüsiline, siis tegelikult kurdavad inimesed kõige rohkem kiusamise üle. On kindlaks tehtud ja ära määratletud nii sisemine kui välimine töökiusamine. Milliseid tagajärgi võivad vägivald ja kiusamine tööl endaga kaasa tuua? Kuidas üldse töökiusamist ära tunda? Mida teha, kui tööl kiusatakse? Mil moel on võimalik töökiusamisele vastu astuda? |
Ava link |
| 17.03.2014 | Ebavõrdne kohtlemine ja diskrimineerimine Nii tööandjatele kui ka töötajatele võib jääda mulje, et nimetatud teemad on tööelus küllaltki uued. Sageli on küsitud, kas sellised teemad nagu ebavõrdne kohtlemine ja diskrimineerimine on veel üldse aktuaalsed? Paraku tuleb tõdeda, et niisugused juhtumid on ikkagi olemas. Mida täpsemalt Soolise võrdõiguslikkuse seadus sätestab, millistel juhtudel on tegemist diskrimineerimisega, mil moel erineb Võrdse kohtlemise seadus Soolise võrdõiguslikkuse seadusest? |
Ava link |
| 10.03.2014 | Katseaja kohaldamine Alates 2009. aasta juulist kehtima hakanud Töölepingu seadus näeb ette, et pooled ei pea tööle asumisel enam eraldi kokku leppima katseaja kohaldamises. Katseaeg rakendub automaatselt ning selle eelduslik pikkus on neli kuud. Milliseid nüansse ja erisusi tuleks veel katseaja kohaldamise puhul tähele panna? |
Ava link |
| 03.03.2014 | Taaskord puhkustest Viimastel nädalatel on olnud palju juttu puhkustest. Ometi ei ole see teema veel ammendunud. Neenu Pavel räägib konkreetsete näidete abil rasedus- ja sünnituspuhkusest ning lapsepuhkuse arvestusest. |
Ava link |
| 17.02.2014 | Puhkuste ajakava koostamine Põhipuhkuste aja määrab tööandja, arvestades neid töötajate soove, mis on mõistlikult ühendatavad tööandja ettevõtluse huvidega. |
Ava link |
| 10.02.2014 | Puhkused Me kõik teame, et tööandja on kohustatud töötajale iga-aastast põhipuhkust võimaldama ja maksma selle eest puhkusetasu. Töötajal aga ei ole õigus keelduda puhkuse kasutamisest. Kasutamata puhkusepäevad aeguvad kahe aasta jooksul. Seega ei ole mõtet puhkusepäevi koguda, vaid kasutada neid eesmärgipäraselt. |
Ava link |
| 03.02.2014 | Tööõnnetus Paraku käivad õnnetused mööda inimesi ning täielikult me neid tööelust kõrvaldada ei saa. Seaduse aspektist vaadatuna on tööõnnetus töötaja tervise kahjustus või koguni surm, mis toimus tööandja antud ülesandeid täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Millised on aga tööandja kohustused, kui ikkagi on juhtunud tööõnnetus? Kui kiiresti ja mil moel tuleb tööõnnetusest teavitada Tööinspektsiooni? |
Ava link |
| 27.01.2014 | Puudega töötaja On vale arvata, et puudega või kroonilise haigusega inimese palkamisest on rohkem kahju kui kasu. Erinevates seadustes on välja toodud mitmeid soodustusi ka tööandjatele, kes on otsustanud tööle võtta töövõimetuspensionäri. Neenu Pavel räägib 27. jaanuari saates soodustustest ja mitmetest teistest aspektidest, mis puudutavad puudega inimese tööle rakendamist. |
Ava link |
| 20.01.2014 | Praktilisi näiteid töövaidlustest Millised on peamised avaldused, mida töövaidluskomisjonid igapäevaselt registreerivad ja arutavad? Kõige arvukamad nõuded käivad saamata jäänud töötasu, saamata jäänud lõpparve, maksmata hüvitiste ja lisatasude kohta. Nende nõuete puhul keerulist vaidlusmomenti ei teki. Kui töötaja pangaväljavõttest ikkagi selgub, et tööandja ei ole tehtud töö eest tasu maksnud, siis tehakse otsus, mis saamata jäänud summad töötaja kasuks välja mõistab. |
Ava link |
| 13.01.2014 | Töövaidlused ja töövaidluskomisjonid Kumba töövaidlusi lahendavasse organisse pöörduda on poolte vaba valik. Siiski on ka üks piirang – töövaidluskomisjoni saab esitada rahalisi nõudeid, mille kogusumma ei ületa kümmet tuhandet eurot. Kui nõuded on suuremad, siis ei jää üle muud võimalust, kui pöörduda kohtusse. Lisaks on keelatud samaaegne pöördumine ühes ja samas asjas nii kohtusse kui ka töövaidluskomisjoni. |
Ava link |
| 06.01.2014 | Töötasu Kuidas peavad töötasu suuruse ja maksmise põhimõtted olema määratletud töölepingus? Milline on selle kokkuleppe roll töölepingulises suhtes? Mil viisil on võimalik töötasu kokkulepet muuta? Mis juhtub siis, kui töötasu suuruse kokkulepe puudub või seda kokkulepet ei suudeta tõendada? |
Ava link |
| 16.12.2013 | Töötamine riigipühadel On paratamatus, et leidub ametikohti, mis ei võimalda riigipühadel puhkamist. Peamiselt puudutab see kõiki neid, kes töötavad graafiku alusel. Mida aga toob endaga kaasa see, kui töötaja leiabki ennast tööl olevat mõnel neist päevadest, mis kalendris on märgitud punasega? |
Ava link |
| 02.12.2013 | Puhkused ja kasutamata puhkusepäevad Millistel tingimustel aga peatub puhkuse aegumine? Kas teistele puhkuseliikidele kohaldub aegumine? Milliseid praktilisi järeldusi saab teha viimasel ajal toimunud puhkuseteemalistest töövaidlustest? |
Ava link |
| 25.11.2013 | Detsembrikuu tööajakava Millised peaksid olema tööandja sammud, kui ta asub koostama detsembrikuu graafikut ning kuidas peab olema arvestatud summeeritud tööaeg erinevatel juhtudel? |
Ava link |
| 18.11.2013 | Tööleping Küsimustele, miks on mõlemal osapoolel kasulik ja vajalik sõlmida tööleping, millised on sellest tulenevad õigused ja kohustused ning millised on korrektse töölepingu tunnused, saab täpsema vastuse juba käesolevast Tööminutite saatest. |
Ava link |
| 11.11.2013 | Tööohutus Kuigi tööohutuse eest nii välitöödel kui ka olmeruumides vastutab tööandja on ohutu töökeskkonna loomisel väga oluline ka tööandja ja töötaja vaheline infovahetus. See tähendab, et töötaja peaks tööohutusalaseid puuduseid märgates nendest kindlasti teavitama ka tööandjat. |
Ava link |
| 04.11.2013 | Puudega töötaja Millised on levinumad tööandjate seas ringlevad valeettekujutused puudega inimese töölevõtmisest? Mil moel soodustab riik puudega inimese töölevõtmist? Milliste nüanssidega peab tööandja veel arvestama, kui ta soovib palgata puudega inimest? |
Ava link |
| 28.10.2013 | Töötajate juhendamine Töötaja juhendamine väga oluline tööeluaspekt, mis koosneb mitmetest erinevatest tahkudest. Muuhulgas tulid selle nädala saates jutuks sellised töötajate juhendamisega seotud teemad nagu töötajate juhendamise tähendus, juhendamise liigid, juhendamise läbiviijad jne. |
Ava link |
| 14.10.2013 | Kui tööandjal pole pikema aja vältel pakkuda tööd Neenu selgitab töötaja ja tööandja õigusi ja kohustusi sel puhul, kui tööandja pole saanud pikema aja vältel pakkuda töötajale tööd. |
Ava link |
| 07.10.2013 | Kas tööandjal on õigus vähendada ühepoolselt töötajate palku? Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Neenu räägib teemal, milliseid meetmeid on tööandjal õigus kasutusele võtta töömahtude vähenemise ja majanduslike raskuste korral. |
Ava link |
| 23.09.2013 | Missugune peaks välja nägema tööleping? Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Neenu räägib töölepingu teemal, et missugune see peaks välja nägema, millised on konkreetsed tingimused ja teavitused ehk kõigest, mis peaksid töölepingus olema, et hundid oleksid söönud ja lambad elus. |
Ava link |
| 16.09.2013 | Kuidas eristada töölepingut võlaõiguslikest lepingutest Viimasel ajal, nagu ikka sügiseti tuleb Tööinspektsiooni vastuvõtule hämmeldunud, nõutuid, vihaseid kodanikke, kellel on näpu vahel mingi leping ja nad on väga nördinud, et saamata on jäänud töötasu teatav osa ja korralikult ei ole töölepingut lõpetatud ja Töötukassa ei võtnud neid ka jutule. Ja kui siis vaadata, et mis leping nendega siis on sõlmitud, siis selgub, et tegemist ei ole töösuhtega ja töölepinguga, mis sellele vastab, vaid hoopis mingisuguse muu võlaõigusliku lepinguga, millest siis kõige levinumateks on töövõtulepingud, käsunduslepingud ning teenuseosutamise lepingud. Tööminutite saade annab ülevaate, kuidas neid lepinguid omavahel eristada ja miks on töösuhtes just kasulik tööleping sõlmida. |
Ava link |
| 26.08.2013 | Koondamine Koondamiseks loetakse tööandja poolt erakorralist töösuhte lõpetamist, töösuhte ülesütlemist töötajale, majanduslikel põhjustel. Sellepärast, et töösuhte jätkamine varem kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks, kas töömahu vähenemise, tööde ümberkorraldamise, töö lõppemise korral või selle tõttu, et tööandja lõpetab oma tegevuse, on pankrot välja kuulutatud või pankroti raugemine. Ühesõnaga tööd pole ja töötajale öeldakse töösuhe üles. Tööinspektsiooni jurist toob näite ka kohtulahendist, kus töötaja koondamine ei olnud seadustega kooskõlas ning töötaja saavutas võidu. Mida peab tööandja koondamisel silmas pidama, keda ei tohi koondada ning kellel on eelis ja millised on etteteatamise tähtajad? |
Ava link |
| 19.08.2013 | Sõdurpoiste mured Varem ütles töölepingu seadus, et ajateenistusse kutsumise ajal on tööleping töötajaga peatunud, nüüd sellist peatumise mõistet töölepingu seaduses enam ei ole, kuid on öeldud, et töötajal on õigus keelduda töö tegemisest ajal, mil ta on ajateenistuses, asendusteenistuses või õppekogunemistel. Kuidas täpselt toimida, kui pikalt tuleb ajateenistusse kutsutul tööandjale ette teatada oma minekust, kas arstlikus komisjonis võib käia töö ajast ning paljudele teistel küsimustele kuulete vastust saadet kuulates. |
Ava link |
| 12.08.2013 | Töökiusamine Kümmekond aastat tagasi oli väga vähe juttu teemal töökiusamine, kuid viimastel aastatel on see aina enam kõneainet pakkunud. Ka Eestis on sel teemal läbi viidud uuring 2010 aastal, kus küsiti töötajate käest, et kas nad puutuvad oma töökohal kokku töökiusamisega. Tulemustest selgus, et 23% vastanutest tunnetas seda üks kord nädalas ning 10% kaks korda nädalas.Töökiusamiseks loetakse süstemaatilist, vaenulikku ja ebaeetilist käitumist, mis kestab pikemat aega ja mille tulemusena ohver tunneb end alandatuna, abituna ja kaitsetuna. Milles töökiuasmine seisneb, mida saab tööanda ära teha töökiusamine ennetamiseks ja vältimiseks? |
Ava link |
| 05.08.2013 | Konkurentsipiirangu kokkulepe Konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida, kui see on vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi. Sellise kokkuleppega võtab töötaja kohustuse mitte töötada samal ajal tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Kui kaua konkurentsipiirangu kokkulepe kestab, kas selle eest makstakse hüvitist ning kas töötajal on õigus sellest keelduda? |
Ava link |
| 29.07.2013 | Tähtajaline tööleping Seadus eeldab, et tööleping sõlmitakse tähtajatult. Kui tööandja soov on sõlmida töötajaga tähtajaline tööleping, peab selleks olema töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenev mõjuv põhjus. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida näiteks hooajatöö tegemise või ajutiselt suurenenud töömahu tõttu, aga ka näiteks ajutiselt äraoleva töötaja asendamise ajaks. Kui pikk tohib olla katseaeg tähtajalise lepingu puhul, millal loetakse tähtajalist töölepingut hoopis tähtajatuks ning kui kerge või raske on sellist lepingut üles öelda? |
Ava link |
| 22.07.2013 | Töölähetused Töölepingu seadus ütleb, et tööandja võib töötajat lähetada tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ette nähtud tavalist töö tegemise kohta, kuid mitte kauemaks kui kolmekümneks järjestikuseks kalendripäevaks. Kuidas peab aga käituma juhul, kui lähetus on pikemaajaline? Kas kõiki töötajaid võib välislähetusse suunata? |
Ava link |
| 15.07.2013 | Tööõnnetused 2013. a esimese kuue kuu jooksul on Tööinspektsiooni andmetel tööõnnetuse tõttu vigastada saanud juba 1963 töötajat ning surmaga on lõppenud 10 tööõnnetust. Tööõnnetuseks loetakse sellist tervisekahjustust, mis juhtub töötajaga ajal, kui ta täidab tööandja antud tööülesandeid, teeb tööandja loal mingit muud tööd või juhtub temaga õnnetus tööaja hulka arvataval vaheajal. Saates tuleb juttu sellest, kuidas peab tööõnnetuse korral käituma, milliseid dokumente tuleb täita, millised on tähtajad ning mida teha, kui tööõnnetus juhtub välisriigis viibides. |
Ava link |
| 01.07.2013 | Temperatuur tööruumides Suvel põhjustab kõrge õhutemperatuur sageli raskusi nii töötajatele kui ka tööandjatele, millest annavad tunnistust nende sagenenud pöördumised Tööinspektsiooni. Milline peab olema temperatuur tööruumides, missuguseid normväärtusi kehtestab seadusandlus ning millised on nii tööandjate kui töötajate võimalused ja kohustused olukorda parandada. |
Ava link |
| 17.06.2013 | Praktikant tööl Suve saabudes tunnevad nii mitmedki tööandjad huvi, et kuidas maksta tasu praktikandile, kes on olnud töökas ja näidanud ennast heast küljest. Milline leping tavaliselt sõlmitakse praktikabaasi ehk ettevõtte ning praktikandi vahel ning millised seadused seda reguleerivad. Juttu tuleb ka sellest, millised on praktikabaasi, praktikandi kui ka praktikale saatva kooli õigused ja kohustused. |
Ava link |
| 10.06.2013 | Alkoholijoobes töötaja Kätte on jõudnud eestlaste "teised jõulud" ehk jaanipäev ning lisaks grillimisele ja lõkke tegemisele, kaasneb sellega ka alkoholi pruukimine. Mida aga teha, kui alkoholiprobleem jõuab ka töökohale? Kas ja kuidas käituda alkoholijoobes töötajaga? |
Ava link |
| 27.05.2013 | Töökorralduse reeglid Iga tööandja, kelle alluvuses on töötajaid, tahab, et tema ettevõttes asjad toimiksid ja et töötajad teaksid, mida ja kuidas on tööandja töökorralduse reguleerimiseks kirja pannud. Töökorralduse reeglid on tööandja poolt koostatud dokument, mida tuleb töötajatele tutvustada ning millega antakse teada, milliseid seadusi kohaldatakse. |
Ava link |
| 20.05.2013 | Riigipühad Kes oma töö iseloomu tõttu peavad tööd tegema sellel ajal, kui ülejäänud inimesed riigipühal vaba aega veedavad, siis sellel puhul on seadusega paika pandud reeglid, kuidas seda kompenseeritakse. Millised on tasustamise nõuded ja kuidas arvestada normtunde, saab juba täpsemalt kuulata. |
Ava link |
| 13.05.2013 | Koondamine Töölepingu erakorralist ülesütlemist majanduslikel põhjustel reguleerib Töölepingu seadus § 89. Koondamine on olukord, kus töö lõppeb ära, tööd ei jätku, töö lõppeb ära nendel tingimustel, mis pooled on omavahel kokku leppinud või üldse toimub tööde ümberkorraldamine tööde reorganiseerimise tõttu. Koondamise alla käib ka olukord, kus firma on pankrotti läinud või tegemist on pankroti raugemisega või kui tegemist on likvideerimisega. |
Ava link |
| 06.05.2013 | Töölepingu erakorraline ülesütlemine Töölepingu seaduse § 88 lõige 1 punkt 2 näeb ette, et tööandja võib, kuigi ei pea, töötajale töösuhte erakorraliselt üles öelda, kui töötaja juba pikka aega ei ole toime tulnud oma tööülesannete täitmisega nõutaval viisil, sellepärast, et tal on tööoskused vähesed, ta on töökohale sobimatu või lihtsalt kohanematu. Seda kõike võetakse kokku sõnadega töövõime vähenemine. |
Ava link |
| 15.04.2013 | Alaealised tööl Suvi on tulemas ja paljud tööandjad sooviksid anda võimalust noortele tööl käimiseks. Alates 7 eluaastast kuni 18 eluaastaseks saamiseni võivad alaealised töötada piiratud tingimustes. Kuid ks alaealise töölevõtmine on keerukas, kuidas alaealine töösuhtesse vormistada ja mida nad teha ei tohi, seda kõike saab kuulata Tööminutite saatest. |
Ava link |
| 08.04.2013 | Terviseseisundi tõttu töölepingu ülesütlemine Mida peab tööandja silmas pidama, kui töötaja terviseseisund on halvenenud, kuidas peaks muutma töökeskkonda ja millal võib töölepingut üles öelda töötaja terviseseisundi tõttu, seda kõike selgitab Tööminutite saates Tööinspektsiooni jurist. |
Ava link |
| 01.04.2013 | Mis on muutunud Tööinspektsiooni töös? Tööinspektsiooni tegevustes on toimunud sel aastal mitmeid muudatusi, millest suure osa hõlmavad erinevad teabepäevad ja koolitused. Teabepäevade ja koolituste planeerimisel on silmas peetud nii töötajaid kui tööandjaid. Muudatustest võib välja tuua näiteks juristi infotelefoni tööaja pikenemise, infohommikute toimumise, vastuvõttude uued ajad jne. |
Ava link |
| 18.03.2013 | Töökorralduse reeglid Iga tööandja, kelle alluvuses on töötajaid, tahab, et tema ettevõttes asjad toimiksid ja et töötajad teaksid, mida ja kuidas on tööandja töökorralduse reguleerimiseks kirja pannud. Töökorralduse reeglid on tööandja poolt koostatud dokument, mida tuleb töötajatele tutvustada ning millega antakse teada, milliseid seadusi kohaldatakse. |
Ava link |
| 11.03.2013 | Hoiatamine ja hoiatuse tegemine Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Neenu räägib hoiatamisest ja hoiatuse tegemisest töötajale. |
Ava link |
| 04.03.2013 | Töötasu vähendamine Neenu Pavel räägib teemal, kas ja kuidas saab tööandja ühepoolselt vähendada töötasu. Üldiselt ei tohi tööandja seda teha, kuid siin on üks eriolukord: kui tööandjast mitteolenevatel majanduslikel põhjustel ettenägematult pole tal võimalik anda töötajale senises mahus tööd ja töötasu. |
Ava link |
| 25.02.2013 | Tähtajaline tööleping Neenu Pavel räägib Kuku raadio Tööminutites tähtajalisest töölepingust. Selline leping ei tohi kesta kauem kui viis aastat. Üks tähtajalise lepingu erivorme on ajutiselt äraoleva töötaja asendamine, näiteks kui ta viibib lapsehoolduspuhkusel. |
Ava link |
| 18.02 2013 | Tööaja korraldus Tööinspektsiooni jurist räägib teemal tööaja korralduse reeglid. Iga tööandja soovib, et tema firmas asjad toimiksid ja töötajad teaksid mida ja kuidas on tööandja töökorraldusreeglites kirja pannud. |
Ava link |
| 11.02.2013 | Mis peab olema kirjas töölepingus? Neenu Paavel räägib sellest, millised andmed peavad kindlasti sisalduma töölepingu kirjalikus dokumendis, nendeks on näiteks poolte rekvisiidid, töötaja tööle asumise aeg, töölepingu sõlmimise aeg, tööülesannete kirjeldus, töö tasustamise tingimused, töötasu arvutamise viis jne. |
Ava link |
| 04.02.2013 | Katseaeg Millised on täpsemad õigused ja kohustused nii tööandjale kui töötajale katseajal. |
Ava link |
| 28.01.2013 | Töölepingu erakorraline ülesütlemine Tööinspektsiooni jurist räägib teemal, et mida teha siis, kui töötaja soovib päeva pealt töösuhet üles öelda. Millised on töötaja ja tööandja õigused ja kohustused sellises olukorras, kui pikk on etteteatamistähtaeg, kuidas esitada ülesütlemisavaldust jne. |
Ava link |
| 21.01.2013 | Kuidas toimida kui tööandjal ei ole tööd pakkuda? Juttu tuleb poolte õigustest ja kohustustest antud situatsioonis, etteteavitamise tähtaegadest, töölepingu ülesütlemisest, töötasust ja paljust muust. |
Ava link |
| 14.01.2013 | Puhkuste ajakava koostamine Tööinspektsiooni jurist räägib puhkuste ajakava koostamise põhimõtetest, puhkuse aegumisest, puhkuse maksmisest, töötaja soovide arvestamisest ja paljust muust. |
Ava link |
| 07.01.2013 | Mis on seadustes uut 2013. aastal? Täpsemalt räägitakse isapuhkuse tasustamisest, millal tuleb esitada avaldus, kuidas käib tööpäevade arvestus jne. Samuti vastas Neenu Pavel paari tööandja küsimusele, mis puudutas tulevaste emade puhkust. |
Ava link |
| 03.01.2013 | 2012. aasta kokkuvõte Antakse ülevaade 2012. aastal töösuhete valdkonnas toimunust. Möödunud aastal suurenes töövaidluste arv, töövaidluste lahendamise kiiruse tõusis, viidi läbi erinevaid koolitusi ja teabepäevi töösuhete teemadel ning suurenes kõnede arv Tööinspektsiooni juristi infotelefonile 640 6000. |
Ava link |
| 17.12.2012 | Valveaeg Mida kujutab endast valveaeg, mis on oluline ära määratleda selle puhul, milline on tasu valveaja eest jne. |
Ava link |
| 10.12.2012 | Puhkeaeg Kuidas töö- ja puhkeaeg omavahel haakuvad, kui pikk on puhkeaeg, kui palju ja kui pikad peaksid olema tööpäevasisesed vaheajad ning kui pikk on tööpäevade vaheline puhkeaeg. |
Ava link |
| 03.12.2012 | Riigipühad detsembris Neenu Pavel räägib detsembrikuistest riigipühadest ning selgitas, kuidas kuidas peab tööaega lühendama enne riigipühi. |
Ava link |
| 26.11.2012 | Fookuses töö- ja puhkeaeg Neenu Pavel räägib töö- ja puhkeaja teemal. Saates oli juttu osalisest tööajast, ületunnitööst, summeritud tööajaarvestusest, töökorralduse reeglitest, vahetustega tööst jne. |
Ava link |
| 19.11.2012 | Täiskasvanute koolitus Neenu Pavel räägib täiskasvanute koolituse teemal. Seadusandlus teeb vahet kahesugusel täiskasvanute koolitusel, kõigepealt tööalasel koolitusel, mis tuleneb töölepingu seadusest ning teine võimalus täiskasvanute koolituse seadusest. Mida kummagi koolituse osas silmas peab pidama, saab teada saadet kuulates. |
Ava link |
| 12.11.2012 | Töölepingu lõpetamine koondamise tõttu Neenu Pavel räägib töölepingu lõpetamisest koondamise tõttu: mis on koondamine, milline seadus seda reguleerib, millised on etteteatamise tähtajad, kui suur on koondamise hüvitis jms. |
Ava link |
